← Eesti

3-19-1260/5

Obsah (5)§ 45§ 121§ 43§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tartu Halduskohus Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-19-1260 Määruse kuupäev, koht 12. august 2019, Tartu Kohtuasi Osaühing Ohtja Agro kaebus Põllumajanduse Registrite ja Inf

§ 45lg 1 tähenduses.

Kuna PRIA on täiendava kontrolli sisuliselt lõpetanud, ei ole ka kohustamiskaebuse esitamine põhjendatud ega perspektiivikas. PRIA on ka seisukohal, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 110 lg 1 kohaselt tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. HMS § 72 lg 2 kohaselt vaidlustatakse haldusmenetluse toiming koos haldusaktiga (sisulise otsusega), mistõttu tuleks haldusorganile vaie esitada siis, kui PRIA on teinud haldusakti (sisulise otsuse), sest vastasel juhul on hiljem haldusakti peale vaiet esitades vaide esitaja juba samasisulistes asjades vaielnud. 4. Kaebaja on vastuseks PRIA seisukohtadel esitanud 24. juulil 2019 täiendava avalduse, milles märgib järgmist. PRIA ei ole esitanud nelja kuu jooksul mitte mingit tagasisidet kaebaja 2

(4)3-19-1260
  1. märtsi
  2. a kirjale ning kaebaja ei ole saanud mitte ühtegi vastust enda küsimustele. Kaebaja ei saa oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kaebaja on enda kaebuses üheselt välja toonud asjaolud, mille kohaselt PRIA lükkab toimingute tegemise määramatuks ajaks edasi või seob toimingu tegemise võimatute tingimustega. Lisaks ei vasta PRIA kaebustele, taotlustele või päringutele, kas üldse, või seaduses etteantud tähtaegadel. Kaebaja on veendunud, et PRIA poolt kontrollimenetluse väidetav lõpetamine lähiajal on tingitud ainult kaebaja pöördumisest kaebusega Tartu Halduskohtu poole. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kaebusest ning menetlusosaliste esitatud tõenditest ja avaldustest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks, et PRIA lõpetaks kaebaja hinnangul põhjendamatult pikaajaliseks veninud kontrollimenetluse ning maksaks talle välja viimase osa toetusest vastavalt esitatud maksetaotlusele.
  4. Kohtu hinnangul on tegemist kohustamisnõudega.
  5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. ELÜPS § 110 lg 1 kohaselt tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kaebaja ei ole praegusel juhul vastustajale vaiet esitanud ega seega kohustuslikku vaidemenetlust läbinud. Selle üle ei ole ka vaidlust, kuid kaebaja on seisukohal, et tema õiguste tõhus kaitse on võimalik üksnes otse halduskohtusse pöördudes.

  1. Kohus leiab, et kaebaja õiguste tõhusaks kaitseks on kohane abinõu kohustamisvaide esitamine vastustajale, mille eesmärgiks on maksetaotluse alusel toetuse viimase osa väljamaksmine (või vähemalt selle otsustamine). Kohus on seisukohal, et kaebaja ei saa nõuda eraldisesivalt kontrolli lõpetamist, vaid et vastustaja teeks tema taotluse suhtes otsustuse ilma põhjendamatu viivituseta. Kohustamisvaide esitamise näeb ette HMS § 72 lg 1 p
  2. Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (HMS § 87 lg 1). Kaebaja on vastustajale küll esitanud vastavasisulised taotlused (
  3. märtsi
  4. a vastus PRIA järelepärimisele, tl 60-62), kuid ei ole neile väidetavalt vastust saamata (taotlused pole lahendatud), kasutanud kohast võimalust oma õigusi kaitsta vaidemenetluses. Vastustaja on kaebaja suhtes läbi viimas täiendava kontrolli menetlust (PRIA
  5. veebruari
  6. a teatis nr 15-6/18/2-1; tl 55-56). Sellisele menetlusele kohalduvad ELÜPS § 1 lg 2 kohaselt haldusmenetluse seaduse sätted, arvestades ELÜPS erisusi, milleks on eelkõige ELÜPS § 110 lg-s 1 ettenähtud kohtueelse menetluse läbimise kohustus (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
  7. aprilli
  8. a määrus asjas nr 3-16-429, p 9). Kohtu hinnangul ei tulene ELÜPS § 110 lg-st 1 erandeid, mis võimaldaks praeguses haldusasjas kohtusse pöörduda ilma kohustuslikku vaidemenetlust läbimata. Vastustaja kohustamise nõue väljamakse tegemiseks/selle otsustamiseks vaidemenetluses on hõlmatud ELÜPS § 110 lg-s 1 sätestatuga.
  9. Eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et kaebajal on kohustamisnõudega kohtusse pöördumiseks kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

§ 121lg 1 p-st 4 3

(4)3-19-1260 tulenevalt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
  1. Kohus ei pea põhjendatuks täiendavalt vastustaja
  2. juuli
  3. a vastuses esitatule välja selgitada, kas vastustaja on nüüdseks kontrollimenetluse lõpetanud ja teinud vastuses nimetatud otsuse. Kuna kohtusse pöördumiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus on kaebajal läbimata, ei saaks kohus kaebajat tema õiguste tõhusamaks kaitseks suunata ka praeguses menetluses kaebust muutma.
  4. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

Kaebajal on võimalus pöörduda kohtusse pärast kohustusliku vaidemenetluse läbimist. Kui vaide esitamise ajaks on vastustaja juba kontrollimenetluse läbinud ja teinud otsustuse toetuse väljamaksmise või sellest keeldumise kohta, on kaebajal võimalus vaidlustada vastavaid vastustaja otsustusi, kui need kaebaja õigusi riivavad. Kui kaebaja on seisukohal, et väidetav põhjendamatult pikaajaline kontrollimenetlus on põhjustanud talle kahju, on võimalus esitada kahju hüvitamise nõue vastavalt riigivastutuse seaduse §-le 17. 12.

§ 104

lg 5 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebajale riigilõivu, kui kaebus tagastatakse

§ 121lg-s 1 sätestatud alusel.

Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (15 eurot) tuleb kaebajale seega tagastada.

§ 108lg-st 4 tulenevalt jäävad kaebaja muud võimalikud menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.