← Eesti

2-20-607/10

Obsah (5)§ 3401§ 371§ 372§ 173§ 150

Tsiviilasi nr 2-20-607 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-607 Tsiviilasi R.T. hagi A.T. vastu

) § 3401 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

§ 3401

lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

  1. 06.02.2020 määrusega jättis kohus hageja hagiavalduse käiguta ning määras talle tähtaja 21 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks – enda ja kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha märkimiseks või teatamiseks, mida ta on kostja andmete teadasaamiseks teinud. Määruses hoiatas kohus hagejat, et kui ta jätab kohtu nõudmised tähtpäevaks täitmata, jätab kohus hagi menetlusse võtmata.
  2. Hageja on viidatud kohtumääruse kätte saanud 14.02.2020, seega tuli hagejal puudused kõrvaldada hiljemalt 06.03.
  4. 20.02.2020 esitas Politsei- ja Piirivalveamet kohtule vastuse isiku elu- või asukoha kohta seoses hageja päringuga tsiviilasjas nr 2-20-
  5. Vastuse kohaselt puuduvad politsei menetlusinfosüsteemis andmed isiku (kostja) asukohast. Isikuga ei ole andmebaasis seotud ühtegi juhtumit.
  6. Kohtu hinnangul ei ole hageja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi kõrvaldanud. Kohus selgitas hagejale hagiavalduse käiguta jätmise määruses, et hagejal tuleb kohtule teatada enda tegelik elukoht, kuivõrd hagejal ei ole Eestis kehtivat elukoha aadressi alates 01.01.2019 ning alates 04.08.2017 on rahvastikuregistris märgitud hageja kehtivaks sideaadressiks XXX. Hagis märgitud elukoht ei ole kunagi olnud hageja elukohaks ega muuks sideaadressiks, vaid tegemist on M.A. kuuluva korteriomandiga. Lisaks tuli hagejal kohtule teatada kostja tegelik viibimiskoht (aadress), et kohtul oleks võimalik menetlusdokumendid kostjale kätte toimetada, ning kui hageja ei tea kostja aadressi, tuli tal märkida, mida ta on kostja andmete teadasaamiseks teinud (nt helistanud kostjale või tema sugulastele ja abikaasade endistele ühistele tuttavatele, et neilt vastavaid andmeid küsida, samuti pöördunud järelepärimisega kohaliku omavalitsuse ning Politsei- ja Piirivalveameti poole, paludes esitada järelepärimise vastus kohtule). Kohus selgitas hagejale, et kuna kostja on XXX, on oluline tuvastada kostja elukoht õige kohtualluvuse määramiseks. Kohus märgib, et tegi ka ise päringu Politsei- ja Piirivalveametile. 10.02.2020 vastuse kohaselt ei ole piirikontrolli andmekogus fikseeritud kostja piiriületusi alates 01.01.2018, kuid kuna pärast Eesti liitumist Schengeni ühtse viisaruumiga 21.12.2007 ei kontrollita sisepiiridel isikute ja sõidukite registreerimist ning piiriületusi ei registreerita, ei saa välistada võimalust, et on ületatud ka sisepiir. Täiendavalt märgib politsei oma vastuses, et kostja omas tähtajalist elamisluba kehtivusega XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX, kuid elamisluba tunnistati isiku avalduse põhjal kehtetuks XX.XX.XXXX. Samast kuupäevast on kostja elukohaks rahvastikuregistris märgitud XXX.
  7. Kuna hageja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks puudusi kõrvaldanud, tuleb

§ 371lg 1 p 9 ja § 3401 lg 2 alusel jätta R.T.

hagi A.T. vastu abielu lahutamise nõudes menetlusse võtmata.

§ 372

lg 4 teise lause kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

§ 372

lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 8.

§ 173

lg-test 1, 2 ja 4 ning § 168 lg-st 1 juhindudes jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 9. Hageja on 12.12.2019 tasunud hagilt riigilõivu 100 eurot.

§ 150

lg 1 p 2 ning lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda antud menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, esitades kohtule vastava taotluse, kus on näidatud konto omanik ja number, millele riigilõivu tagastamist taotletakse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.