ASJAOLUD
lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagi, milles palutakse tuvastada pooltevahelise lepingu ülesütlemise tühisus, on sisuliselt suunatud sellele, et tuvastada kehtiva lepingulise suhte olemasolu või selle puudumine.
lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja võib
lg 1 alusel seega esitada eraldi tuvastusnõude üksnes siis, kui hagejal on sellise asjaolu tuvastamiseks eriline tuvastushuvi, mida tuleb hagejal vastavalt põhjendada. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu eraldiseisvat tuvastushuvi. Tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada.
kommenteeritud väljaandes leitakse, et üldiselt peaks hageja saavutama oma eesmärgi kujundus- või sooritushagi esitamisega ja puudub vajadus et kohus võtaks resolutsioonis seisukoha õigussuhte olemasolu või puudumise kohta. (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, lk 411 ). Riigikohtu praktikas on leitud, et tuvastusnõude esitamine on õigustatud, kui see annaks hagejale parema õiguskaitse (rohkem) kui sooritusnõude esitamine. Olukorras, kus hageja ei too esile ühtki aspekti, mida tuvastusnõude esitamine annaks talle kohustamisnõudega võrreldes rohkem, tuleb tuvastushagi jätta perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata või läbi vaatamata (maakohus viitab Riigikohtu lahenditele asjades nr 3-2-1-12-11, p 37-38; 3-2-1-157-12, p 14; 3-2-1-97-13, p 10). Seega tuleb võimalusel alati eelistada sooritusnõuet (või negatoorhagi) tuvastusnõudele. 2 Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul tuleb hagis toodud asjaolude esinemisel kõne alla ka sooritusnõude või negatoorhagi esitamine. Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtub, et hageja hinnangul ei ole kostja kehtivalt pooltevahelist üürilepingut üles öelnud. Juhul, kui üürilepingu ülesütlemine on tühine ning hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping on kehtiv, on hagejal õigus ruume kasutada. Maakohus asus seisukohale, et hagejal puudub vajadus kohtumenetluseks ning ta võib üürilepingut edasi täita ja jätkata ruumide kasutamist. Samale seisukohale on jõutud õiguskirjanduses, kus on märgitud, et juhul, kui lepingupool, kelle suhtes leping üles öeldi, ülesütlemisega ei nõustu (kui ta leiab, et ülesütlemine on õigusvastane ja tühine), ei pea ta kohtusse pöörduma. Ülesütlemisega mittenõustuv lepingupool lähtub sellest, et leping on kehtiv ja võib nõuda lepingu täitmist (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019, lk 336). Kui kostja takistab hagejal üürilepingu eseme eesmärgipärast kasutamist, saab hageja oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse täitmisnõudega (nõudes üürilepingu täitmist) või esitada negatoorhagi (nõudes teatud lepingutingimustega vastuolus olevate tegevuste keelamist). Juhul, kui üürileandja käsitleb ülesütlemist kehtivana, saab tema pöörduda kohtusse üürniku väljatõstmiseks. Maakohus asus seisukohale, et üürnikul puudub vajadus pöörduda kohtusse lepingu kehtivuse tuvastamise nõudes, kuivõrd tal puudub sellise tuvastusnõude esitamiseks eraldiseisev õigustatud huvi. Kohus tuvastab üürilepingu ülesütlemise õiguspärasuse nagunii lepingu täitmisnõude või negatoorhagi lahendamisel. Maakohus asus seisukohale, et hageja tuvastusnõude menetlemisest tuleb keelduda, sest hagejal puudub iseseisev õiguslik huvi sellise asjaolu tuvastamiseks. 3. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, mistõttu ei lahendanud maakohus sisuliselt hagi tagamise taotlust. Maakohus märkis täiendavalt, et hageja on taotlenud hagi tagamise korras kostja kohustamist täitma poolte vahel 26.09.2019 sõlmitud üürilepingut ning keelata kostjal ise või ükskõik milliste isikute kaudu ükskõik missugused tegevused, mis on suunatud poolte vahel 26.09.2019 sõlmitud üürilepingu alusel tekkinud hageja otsese valduse teostamise takistamisele või mis takistavad hagejal 26.09.2019 sõlmitud üürilepingu lisas 2 kujutatud üüripinna kasutamist vähemalt kuni tsiviilasjas tehtud menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Käesoleval juhul on hageja esitanud kohtule tuvastusnõude. Tuvastusnõuet ei ole üldjuhul võimalik hagi tagamise korras tagada. Samuti märkis maakohus hageja hagis esitatud tuvastusnõuet silmas pidades, et hageja poolt taotletav abinõu ei aita kaasa mingil viisil hagi võimaliku rahuldamise korral kohtuotsuse täitmisele. Täitmisnõude või negatoorhagi esitamisel võiks hageja poolt taotletud hagi tagamise abinõu olla kohane õiguskaitsevahend. MÄÄRUSKAEBUS
Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 6. Maakohus on asunud ebaõigesti seisukohale, et hageja tuvastusnõude menetlemisest tuleb keelduda, sest hagejal puudub tuvastushuvi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja palub tuvastada kostja poolt esitatud üürilepingu lõpetamise tühisuse. Sellise asjaolu tuvastamise vastu on hagejal
Selline hagi on sisuliselt suunatud sellele, et tuvastada pooltel kehtiva lepingulise suhte olemasolu või puudumine. Olukorras, kus teine lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, on lepingupoolel üldjuhul olemas õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevalt on. Seega on üldjuhul olemas õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Üksnes erandjuhtudel puudub sellises olukorras tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi (RKTKo nr 3-2-1-97-13, p 10). Erandlike asjaolude esinemist praeguses asjas ei nähtu. Samuti ei välista hagejal tuvastushuvi olemasolu ainuüksi see, et tal oleks võimalik esitada oma õiguste kaitseks sooritushagi (RKTKo nr 3-2-1-97-13, p 10). Seega on hagejal õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. 7. Eeltoodust tulenevalt ei esine
Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 8. Kui hagi tagamist taotletakse koos hagi esitamisega, siis, lahendab hagi tagamise maakohus. Kolleegium märgib, et
Sellise hagi tagamisel tuleb lähtuda
§-st 377 lg 2, mille järgi võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, millega ei tagata kohtulahendi täitmist, vaid kohtulahendiga (hagiga) taotletava eesmärgi saavutamist.
lg 2 järgi võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. 9. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.