← Eesti

3-19-2250/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma, Kaire Pikamäe, Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-2250 Haldusasi XX kaebus Tartu Ma

) § 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Maakohus otsustas 29.11.2019 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX teostada süüdistatavale XX-le ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise komisjonilise kompleksekspertiisi.
  2. XX esitas 03.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebaja väidete kohaselt soovib ta vaidlustada Tartu Maakohtu kohtuniku tegevust, millega otsustati määrata kompleksekspertiis. Kohtunik ei nimetanud eksperte, vaid jättis selle küsimuse otsustada ekspertiisiasutusele. Kohtunik asus hiljem oma määrust õõnestama. Kohtunik eiras kaebaja õigust ennast kaitsta ega võimaldanud kaebajale kaitsjat. Kohtunik menetles asja erapoolikult ja ta mõjutas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) töötajaid määrust rikkuma. Kohtunik rikkus kaebaja õigusi, laimas nime ja au ning tekitas hirmu ja emotsionaalset valu.
  3. Tallinna Halduskohus tagastas 05.12.2019 määrusega XX kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel (p 1).

Halduskohtu pädevusse ei kuulu Tartu Maakohtu tehtud lahendite üle kontrolli ja järelevalve teostamine. Kaebajal on õigus pöörduda pretensiooniga maakohtu esimehe poole. 3-19-2250 Halduskohtul puudub pädevus lahendada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlust, sest nende lahendamise pädevus on sõltuvalt asjaoludest maakohtul, prokuratuuril ja kohtuvälisel menetlejal (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS)). Kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded on allutatud kriminaalasja lahendavate kohtute pädevusse (Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2015 määrus asjas nr 3-14-52025, p 8 ja 01.03.2016 määrus asjas nr 3-15-2090, p 5).

  1. XX esitas Tallinna Halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja soovib, et kohus võtaks arvesse tema kaebust EKEI ebaseadusliku diskrimineeriva tegevuse peale kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramise küsimuses. Ülesanne pandi EKEI-le Tartu Maakohtu määrusega. Määruskaebuse esitaja õigusi on piiratud. EKEI on avalik-õiguslik asustus ja ta täidab haldusülesannet. Ekspertide nimetamata jätmisega rikuti seadust. Määruskaebuse esitaja nõuab, et nimetatakse eksperdid, kes ekspertiisi läbi viivad. Samuti nõuab ta, et kohus tagaks EKEI määratud ekspertide vastavuse seadustele ning EKEI tegevust korraldavatele alusdokumentidele. Halduskohus ei ole määruskaebuse esitaja argumente sisuliselt kaalunud. Kaebust on valesti vaadeldud kui kaebust Tartu Maakohtu kohtuniku tegevuse peale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (

§-d 104, lg 1, 207 lg 1, 252 lg 7 ja 204 lg 1). 6. Halduskohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel, leides, et halduskohtu pädevusse ei kuulu Tartu Maakohtu poolt kriminaalasjas tehtud lahendite üle kontrolli ja järelevalve teostamine ning süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamine. 7.

§ 121

lg 1 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 8.

§ 4

lõike 1 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

  1. Halduskohtus on võimalik vaidlustada haldusakte ja haldustoiminguid, mitte aga kriminaalasjas tehtud kohtu määrust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-711, p 10; 13.09.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-1052). Halduskohtus ei ole võimalik vaidlustada ka ekspertiisiakti kui tõendit (Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-787, p 8). Võimalikud vastuväiteid ekspertiisi määramise ja ekspertiisiakti kohta on kaebajal võimalik esitada nii maakohtu menetluses kui ka kriminaalasja apellatsioonimenetluses maakohtu lõpplahendit vaidlustades (vt kriminaalmenetluse seadustiku § 318; Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2016 määrus kriminaalasjas nr 1-15-11024, p 3.3; 07.06.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-15-2251, p 6).
  2. Erinev menetluskord on ette nähtud ka süüteomenetluses kohtu tekitatud kahju hüvitamise asjades (vt SKHS § 4; Riigikohtu 25.11.2019 määrus asjas nr 3-19-823, p 7; 25.01.2019 2

(3)3-19-2250 määruse asjas nr 3-18-1652/15, p 9). Seetõttu ei kuuluks ka süüteomenetluses tekitatud võimalik kahju hüvitamise nõue halduskohtu pädevusse. 11.

§ 2

lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebuse nõude ja aluse peab määratlema kaebaja. Kohus ei tohi asuda lahendama nõuet alusel, mida kaebaja pole välja toonud (Riigikohtu 17.10.2019 otsus haldusasjas nr 3-16-1603, p 15). Halduskohtule esitatud kaebuse sõnastusest tuleneb, et kaebaja pole rahul Tartu Maakohtu määruse ja tegevusega. Seega halduskohtule esitatud kaebusest nähtus üksnes kaebaja tahe esitada kaebus Tartu Maakohtu tegevuse, mitte aga EKEI tegevuse peale. Muid nõudeid ei ole määruskaebuse esitaja halduskohtule esitanud. Halduskohus ei pidanud kaebust jätma ka käiguta, kuna halduskohtu menetluses ei saa vaidlustada EKEI tegevust ekspertiisi läbiviimisel (vt käesolev määrus, p 9). 12. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus kaebuse õigesti

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastanud. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.