2-18-13132/27

(4)2-18-13132 taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja nõue ja väited Hageja palub tuvastada, et kostja põlvneb hagejast ja hageja on kostja isa Hageja väitel on hageja kostja bioloogiline vanem, isa. Lapse ema on M A. Hageja ja lapse ema olid enne lapse sündi lähedastes suhetes. Lapse sünnitunnistusele hagejat isana kantud ei ole. Hageja kostja emaga abielus ei olnud ning kostja ema keeldus vormistamast isadust perekonnaseisuametis. Lapse sünnitunnistusel isa kohta kanne puudub. Käesoleval ajal kostja ema kostja kasvatamisega ei tegele ja kostja elab koos seadusliku esindajaga, eestkostjaga. Kostja vastuväited Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtuistungil teatas kostja seaduslik esindaja, et nõustub hageja nõude ja väidetega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on tuvastada, et kostja põlvneb hagejast ja hageja on kostja isa. Kohus tuvastas, et kostja, alaealine laps, kelle põlvnemise tuvastamist hageja soovib, on Vene Föderatsiooni kodanik, kelle elukoht on Eesti Vabariigis, hageja elukoht on samuti Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja kriminaalasjades artikli 29 lõike 1 kohaselt isaduse tuvastamise asju lahendatakse vastavalt selle lepingupoole seadusandlusele, kelle kodanik on laps sünni järgi. Kohus järeldab, et isaduse tuvastamisel kohaldub Vene Föderatsiooni õigus, kuna alaealine laps on XXX. Lähtuvalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 2 lg 1, kui välislepingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. Isaduse tuvastamise osas kohaldub Vene Föderatsiooni perekonnakoodeks (Семейный кодекс Российской Федерации) (edaspidi VFPKK), kättesaadav Internetist aadressilt: [http://pravo.gov.ru/proxy/ips/?docbody&nd=102038925]. Lähtuvalt VFPKK § 49, kui laps sündis isikutel, kes ei olnud omavahel abielus ning vanemad ei esita ühist avaldust või lapse isa ei esita avaldust isaduse tuvastamiseks perekonnaseisuametile, tuvastatakse isadus kohtus ühe vanema, lapse eestkostja, isiku, kelle ülalpidamisel laps asub või 2

(4)2-18-13132 täisealiseks saanud lapse enda avalduse alusel. Kohus võtab arvesse kõikvõimalikud tõendid, mis kinnitavad lapse põlvnemist konkreetsest isikust. (Статья

1. Установление отцовства в судебном порядке В случае рождения ребенка у родителей, не состоящих в браке между собой, и при отсутствии совместного заявления родителей или заявления отца ребенка (пункт 4 статьи 48 настоящего Кодекса) происхождение ребенка от конкретного лица (отцовство) устанавливается в судебном порядке по заявлению одного из родителей, опекуна (попечителя) ребенка или по заявлению лица, на иждивении которого находится ребенок, а также по заявлению самого ребенка по достижении им совершеннолетия. При этом суд принимает во внимание любые доказательства, с достоверностью подтверждающие происхождение ребенка от конкретного лица.). Kohus tuvastas, et kostja sünnitunnistusel isa kohta kanne puudub, samuti ei ole rahvastikuregistris kannet kostja isa kohta. Kohus järeldab, et vanemate avalduse alusel ei ole kostja isana ühtki meest kostja sünniakti isana kantud. Kohtuistungil selgitas hageja, et elas koos kostja emaga Eestis ja kostja oli eostatud samuti Eestis. Elasime XXX, laps oli eostatud
2. aastal, augusti või septembri kuus, laps sündis XXX. Kogu selle aja elas hageja lapse emaga koos ja neil oli ühine majapidamine. Kostja sünniakti jäi hageja kandmata põhjusel, et kui lapse vanemad läksid esimesel korral perekonnaseisuametisse, oli see suletud. Teine kord lapse ema ainult lubas kohale tulla, kuid jättis tulemata, sama lugu kordus veel neljal korral. Peale kostja sündi hageja kasvatas kostjat ja hoolitses tema eest ja peab kostjat enda lapseks. Kui lapse ema puhkas, käis aega veetmas, oli kostja kogu aeg hagejaga. Hageja on veendunud, et ta on kostja isa. Kostja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et hageja ja kostja ema elasid aastatel 2016 - 2017 koos ja peale seda sündis kostja. Kostja seaduslik esindaja, lapse vanaema, elas hageja ja kostja emaga koos ühes korteris aadressil XXX, neil oli ühine majapidamine, ning kui kostja sündis, siis lapse esindaja kolis lapse vanemate juurest ära. Kohus kuulas kohtuistungil ära ka kostja ema arvamuse, kes kinnitas, et hageja on kostja eostanud ja kostja isa. Selles kahtlust ei ole. Kohus järeldab, et kostja on eostatud hageja poolt. Tõendeid ega asjaolusid, millest kohus võiks järeldada, et hageja ei ole kostjat eostanud, kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja põlvneb hagejast ja hageja on kostja isa. Hagi hind Hageja nõudeks on tuvastada kostja põlvnemine hagejast ehk mittevaraline nõue. Lähtuvalt TsMS § 132 lg 1 eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on 3500 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 p 1 ja 3 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 3

(4)2-18-13132 Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4