alusel edaspidine viivis põhinõudelt (1400 eurolt) alates 11.12.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivise määras kuni põhinõude 1400 euro kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik 22.01.2019 esitas OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 10.06.2019 Viru Maakohtule hagi R K vastu võlgnevuse nõudes ja 09.07.2019 hagiavalduse täpsustuse. Hagiavalduse ja täpsustuse kohaselt on kostja sõlminud 25.01.2016 I OÜ-ga krediidikonto lepingu nr. xxxx, mille krediidilimiidiks oli 1500 eurot. 07.05.2016 võttis kostja krediidikontolt välja 1500 eurot. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda krediidi koos intressiga tagasi 36kuu jooksul igakuiste maksetena. I OÜ ütles krediidikonto lepingu üles alates 05.03.2018, andes kostjale eelnevalt 14-päevase tähtaja kohustuse täitmiseks. Sellega muutus sissenõutavaks kogu krediidisumma. Kostja on oma kohustute katteks tasunud seni 11.01.2017 summa 100 eurot, mille hageja on arvestanud laenu põhiosa katteks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata kasutusele võetud krediidisumma ehk põhivõlgnevus summas 1400 (1500 - 100) eurot. I OÜ on loovutanud 28.03.2018 kostja vastase krediidikonto lepingust nr. xxxx tuleneva nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt laenulepingu põhitingimustele oli kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress 49,80% aastas alates krediidisumma kasutusele võtmisest 07.05.2016 kuni lepingu lõppemiseni. Hageja on arvestanud intressi 49,80% aastas laenusumma 1500 euro pealt alates laenu kasutuselevõtmisest 07.05.2016 kuni laenu osamakse summas 100 eurot esimese tagasimakseni 11.01.2017 (1500 x 250 päeva x 49,8% aastas) summas 510,31 eurot ning laensumma jäägi 1400 euro pealt alates 12.01.2017 kuni lepingu ülesütlemise kuupäevani 05.03.2018 (1400 x 418 päeva x 49,8% aastas) summas 798,44 eurot. Hageja nõuab intressi kokku 1308,75 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 06.03.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 10.06.2019 valemi abil: põhivõlgnevus
) § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Hagi õigeksvõtmine
tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt
Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna kostja on jätnud endale võetud kohustused täitmata ja on võtnud hagi õigeks, siis hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
lg 1 kohaselt võib kohus õigeksvõtva kohtuotsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamiseks on VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi vaja nõude loovutaja ja omandaja kokkulepet ja nõude loovutamise eesmärgi saavutamiseks (võlausaldaja vahetus) on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine. Kohtule on esitatud I OÜ ja Aktiva Finants OÜ vaheline nõude loovutamise leping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja on jätnud hagejale tasumata I OÜ-ga sõlmitud krediidikonto lepingu nr. xxxx alusel saadud krediidi summas 1400 eurot ning lepinguga ettenähtud intressi lepingu lõpetamise seisuga summas 1308,75 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses viivise määras alates lepingu lõpetamisest 06.03.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 10.06.2019 kokku summas 142,30 eurot. Kostja on hageja viivisenõude õigeks võtnud. Juhindudes
§-st 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 11.06.2019 – 10.12.2019 tagastamata põhivõlalt (1400 eurolt) summas 56,15 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele seadusjärgne viivis seisuga 10.12.2019 (k.a) kokku summas 198,45 eurot (142,30 + 56,15). Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks ka rahuldada
§-st 367 lähtudes hageja nõude edaspidise viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kooskõlas
lg 1 p 1 kuulub õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kohaldamisele ei kuulu
Kohus leiab, et kuna otsus tehti kostja kahjuks, siis tuleb nii hageja kui ka kostja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub kohtul välja mõistja kostjalt menetluskuluna riigilõiv summas 275 eurot ja õigusabikulud summas 840 eurot (käibemaksuta), ajakulu kokku 7 tundi tunnihinnaga 120 eurot/h ning viivise menetluskuludelt. Kostja arvates tuleb menetluskulud jaotada võrdselt. Kohus leiab, et sõltumata kostjapoolsete sisuliste vastuväidete puudumisest, tuleb kohtul hinnata esitatud kulude põhjendatust. Kohus on seisukohal, et tasutud ja tagastamisele mittekuuluva riigilõivu näol summas 275 eurot, on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine
lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.
lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 7 tunni ulatuses. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka õigusliku vaidlusega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Tegemist on trafaretse hagiga, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab, et arvestades mõistlikku aega hagiavalduse koostamiseks on hageja lepingulise õigusteadmistega esindaja kulude hüvitamise nõue põhjendatud 2,5 tunni ulatuses. Mõistlikuks ja põhjendatud esindajatasu suuruseks saab seega pidada lepingulise esindaja tasu summas 250 eurot. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 525 eurot (riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulu 250 eurot).
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.