← Eesti

1-18-27/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. aprill 2020 1-18-27 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Pavel Belov (isikukood 38701083712) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. märtsi
  3. a määrus Pavel Belov Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. märtsi
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Pavel Belov tunnistati süüdi Harju Maakohtu
  7. veebruari 2018 otsusega. Ta kannab 3 aasta 10 kuu pikkust vangistust KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Karistusaja alguseks loeti
  8. juuli
  9. Karistusaeg lõpeb
  10. mail
  12. Viru Vangla esitas maakohtule materjalid P. Belovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta vabastamist.
  13. Viru Maakohtu
  14. märtsi
  15. a määrusega jäeti P. Belov vabastamata.
  16. Kohus märkis, et P. Belovi isikuandmeid ja tema vangistusaegset käitumist arvestades on selles mitmeid positiivseid asjaolusid (tööga hõivatus, A2 tasemel riigikeele kursustel osalemine, edasiõppimissoov, sotsiaalprogrammide ja vestluste läbimine). P. Belov töötas enne vangistus erinevates valdkondades. Seega ei tohiks tal vaatamata eriala puudumisele tekkida probleeme töö leidmisega. P. Belovil on vabanemisel elukoht ema üüritud korteris.
  17. Negatiivsete asjaoludena tõi kohus välja P. Belovi korduvkaristatuse kriminaalkorras. Ta kannab karistust suures koguses narkootilise aine fentanüüli ebaseadusliku käitlemise toimepanemise eest. Osa fentanüülist hoidis ta oma elukohas. P. Belovi on varemgi süüdi mõistetud KarS § 185 järgi. P. Belov jätkas vahetult peale esimese kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmist varasemat ebaseaduslikku elustiili. Selline käitumismuster viitab ohuprognoosile, et P. Belov valib taaskord ebaseadusliku tee.
  18. Rõhutamist väärib seegi, et P. Belov pani rahvatervisevastase kuriteo toime, ehkki tal oli kindel elukoht, lähedaste toetus ning muud sarnased asjaolud nagu praegugi. Sellest järeldub, et neile asjaoludele ei saa anda sedavõrd kaalukat tähendust, sest varem ei ole need P. Belovi õiguskuulekust taganud.
  19. Kuritegusid soodustab pikaajaline narkosõltuvus. P. Belov tarvitab eriliigilisi narkootilisi aineid. Kuigi ta väljendas soovi rehabilitatsiooni läbimiseks, ei ole rehabilitatsioonikeskus seal vaba koha olemasolu kinnitanud. Kuna P. Belov ei ole sõltuvusvastast ravi saanud, puudub objektiivne võimalus järeldada, et tal ei tekiks tagasilangusi, mis võivad viia uute kuritegude toimepanemiseni. Uute kuritegude ohtu suurendab P. Belovi tutvusringkond, kuhu kuuluvad kriminaalkorras karistatud ja narkootilisi aineid tarvitavad inimesed. Ka see võib tähendada ohtu, et P. Belov asub võimaliku vabanemise korral taas narkootilisi aineid tarvitama. Kohus märkis, et sellist ohtu on võimalik minimeerida tugevate ja toetavate lähisuhete kaudu, ent vanemad ja õed-vennad olid P. Belovil ka sel ajal, mil ta pani toime kuriteod.
  20. P. Belovil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ravimite õigeaegse manustamata jätmise eest ja ravimite hoidmise eest kambris. Seega näitab ka tema käitumine vangistuses, et ta pole suutnud oma käitumist ohjata. Kõrvutades P. Belobi suhtes koostatud kohtuotsuseid ja tema käitumist vabaduses, joonistub välja sarnane käitumismuster. P. Belov peab vajalikuks käituda viisil, mis ei ole aktsepteeritav. Distsiplinaarkaristuste puudumine on vabastamise üks eeldus.
  21. P. Belov avaldas, et soovib vabanemisel asuda tööle. Samas puudub tal kindel töökoht ning ka eriala ei ole ta omandanud. Vaatamata töötegemisele ja legaalsele sissetulekule pani P. Belov toime narkokuriteo. Kohtu arvates võib P. Belov majandusliku olukorra halvenemise korral taas hakata tegelema narkootikumide käitlemisega. MÄÄRUSKAEBUS
  22. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada P. Belov tingimisi enne tähtaega vangistusest kas elektroonilise valvega või ilma selleta.
  23. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata P. Belovi motivatsiooni parandada ja muuta oma elustiili. Samuti õiguse saada meditsiinilist abi sõltuvusest vabanemiseks, mida ei ole võimalik saada kinnipidamisasutuses.
  24. Kaebuse esitaja soovib vabaneda elektroonilise valve alla ja nõustub täitma kõiki pandud tegevusi.
  25. P. Belovile määratud distsiplinaarkaristuse kohta selgitab määruskaebuse esitaja, et unustas tagastada valvurile põletikuvastase ja valuvaigistava ravimi hambavalu tõttu.
  26. Kohus jättis arvestamata P. Belovi võimalused vabanemisel: meditsiinilise abi võimaluse vabanemisel ning hariduse ja töö võimalused. Sõltuvushäirest on võimalik vabaneda vaid võõrutusravi teenuse abil statsionaarses rehabilitatsioonis pikkusega 6-9 kuud. Sellist teenust ei saa vanglas osutada. P. Belovi sooviks on asuda Viljandi Haigla ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse kõige pikemale asendusravile, mis võimaldaks tal edaspidi elada asendusravita. Kohus märkis, et rehabilitatsioonikeskuses vaba koha olemasolu ei ole kinnitatud. P. Belov on registreeritud haigla ootejärjekorda, mille pikkuseks on 1-2 kuud (vt määruskaebuse lisa). 2

(4)
  1. Käitumisega vanglas on P. Belov teinud kõik endast oleneva oma elu parandamiseks – töötanud, osalenud eesti keele kursusel, parandanud probleemide lahendamise oskust ja osalenud vestlustel psühholoogiga sõltuvuse psühholoogiliste tagajärgede leevendamiseks. Omal soovil hakkas P. Belov osalema programmis „SÜTIK“, mis on suunatud narkootikumide tarvitajatele ja sõltuvusprobleemidega inimestele igapäevase elu probleemidega toimetulekuks tugiisiku abiga. Seega on P. Belov astunud esimesed sammud sõltuvushäirega tegelemiseks.
  2. P. Belovil on elu- ja töökoht ning toetav ema. Viimane on nõus toetama poega materiaalselt kuni rehabilitatsiooniteenusele asumiseni ning selle järel. Ema nõustub pakkuma ka omapoolset toetust P. Belovi sotsialiseerumiseks. Programmi „SÜTIK“ tugiisiku abil leidis P. Belov ka töökoha. Garantiikiri on määruskaebusele lisatud. P. Belovile pakutakse tähtajatut töölepingut.
  3. Kuna P. Belov on vangistuses töötanud, ei ole tal olnud võimalik osaleda keskhariduse saamisel. Ta soovib pärast rehabilitatsiooni lõpetada keskhariduse saamise täiskasvanute koolis ja omandada kutse, et olla tööturul konkurentsivõimeline. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
  6. aprilli
  7. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  8. Kaalutlusõiguse rikkumisena on P. Belov välja toonud tema motivatsiooni oma elustiili muuta ja parandada arvestamata jätmise ning asjaolu, et määruskaebuse esitaja soovib saada meditsiinilist abi sõltuvusest vabanemiseks, mida ei ole võimalik saada kinnipidamisasutuses. Samuti on P. Belov välja toonud positiivseid asjaolusid enda vangistusaegsest käitumisest ning vabanemisjärgsest olukorrast, mis tema vabastamist toetavad.
  9. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus P. Belovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on analüüsinud nii P. Belovi uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid kui ka positiivseid asjaolusid (tööga hõivatus, A2 tasemel riigikeele kursustel osalemine, edasiõppimissoov, sotsiaalprogrammide ja vestluste läbimine). Kuigi P. Belovi käitumine vanglas on valdavalt positiivne, varjutab seda siiski üks distsiplinaarkaristus. P. Belovi selgitus, et ta lihtsalt unustas tableti tagastada, ei ole usutav. Distsiplinaarkaristuse määramine peale sotsiaalprogrammi ning vestlusi riskivast ja hoolimatust elustiilist, võib viidata sellele, et P. Belov ei oska endiselt analüüsida oma tegude võimalikke tagajärgi.
  10. Maakohtu määrusest nähtuvad veenvad põhjendused, miks kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka süüdlase isik ja tema vabanemisjärgsed tingimused ei tekitanud maakohtus veendumust, et P. Belovi karistuse eesmärgid on täidetud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et P. Belov kannab seitsmendat vangistust (iseloomustuse lk 1). Maakohus analüüsis ka P. Belovi viimase kuriteo asjaolusid ning möönis, 3
(4)et need olid rasked. Usku P. Belovi muutumisse ei süvendanud maakohtus seegi, et süüdlane pani uued samalaadsed kuriteod toime pärast karistuse ärakandmist KarS § 185 järgi. Iseloomustusest nähtub, et P. Belov proovis narkootikume esimest korda
  1. aastal ning sellest ajast on neid sisuliselt kogu aeg tarvitanud. Pärast eelmist vangistust suutis ilma narkootikumideta olla umbes 3 kuud (iseloomustuse lk 3). Eelmise karistuse kandmiselt (KarS § 184 lg 1; 185 lg 1 ja 201 lg 1 järgi) vabanes P. Belov
  2. detsembril 2016, ent ta vahistati alates
  3. juulist 2017 kahtlustatuna KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Arvestades P. Belovi pikaaegset sõltuvust narkootilistest ainetest, ei pruugi tema toimetulek vabaduses ka püsiva töökoha olemasolul olla õiguskuulekas. Maakohus on sellele ka tähelepanu pööranud, leides, et varasem ametlik töötamine ja legaalse sissetuleku teenimine ei hoidnud uusi kuritegusid ära. Sama möönis kohus P. Belovi vabanemisjärgseid tingimusi analüüsides. Nimelt oli P. Belovil ka varasemalt elukoht ning ka head suhted lähedastega, ent peresuhete toetav mõju ei hoidnud teda õiguskuulekal teel. Seetõttu pole kohtukolleegiumi jaoks imekspandav maakohtu umbusk, kas lähedaste toetav mõju hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus P. Belovi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Muuhulgas oli kohtule P. Belovi iseloomustusest teada asjaolu, et SA Viljandi Haigla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas on järjekorrad 1-2 kuud, s.o teenusele asumise aja ja koha saab haigla teatada, kui on teada vabanemise aeg. Järelikult ei saanud kohus vabanemisjärgsetele tingimustele ebaõiget kaalu omistada. Ringkonnakohus peab küll tunnustamisväärseks, et P. Belov on astunud esimesed sammud sõltuvushäirega tegelemiseks, ent maakohtu poolt analüüsitud asjaolud kogumis ei kinnita ka ringkonnakohtus veendumust, et süüdlane suudaks ennetähtaegse vabastamise korral käituda õiguskuulekalt.
  5. Kokkuvõtvalt ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata (KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1). (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.