Obsah (7)

§ 108§ 45§ 152§ 43§ 104§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-121 Määruse kuupäev 9. aprill 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X. kaebus Sotsiaalkindlustusameti vastu alates 2. jaanuarist 2020

) § 152 lõike 1 punkti 4 ja lõike 3 alusel, kuna vastustaja on täitnud kaebaja nõude ja teinud toimingu, mille tegemiseks kohustamist kaebaja kohtult soovis. Nimelt määrati Sotsiaalkindlustusameti

1. veebruari
2. a otsusega kaebajale soodustingimustel vanaduspension alates
3. jaanuarist 2020 eluaegselt. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks

§ 108lõike 6 alusel.

Vastustaja oli kaebajale enne kohtusse pöördumist korduvalt ning viimati

1. jaanuari
2. a dokumendiga mõista antud, et talle alates
3. jaanuarist 2020 vanaduspensioni ei määrata. Kaebaja väitel toimus kaebaja ja vastustaja esindaja vahel
4. veebruaril 2020 telefonivestlus, mille käigus sai vastustaja teada kaebaja kohtusse pöördumisest. Seejärel muutis vastustaja oma seisukohti ja leidis
5. veebruari
6. a otsuses, et kaebajal on siiski õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni. Kaebaja hinnangul on vastustaja tegevus tingitud kaebaja pöördumisest halduskohtu poole.
7. Sotsiaalkindlustusamet kinnitas
8. märtsil
9. a vastuses kohtunõudele, et nõustub menetluse lõpetamisega, kuid palub jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. X.X. esindajaga peetud kirjavahetuse tulemusena pöördus Sotsiaalkindlustusamet C.C. poole
10. jaanuaril 2020 ning edastas talle selgitava kirja ja eeltäidetud blanketi nõusoleku saamiseks. Samuti suhtles Sotsiaalkindlustusamet pärast X.X. pensioniavalduse saamist C.C.ga telefoni teel, et paluda tal edastada oma seisukoht esimesel võimalusel. C.C. esitas Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse oma nõusoleku X.X.le soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks seoses nende ühise lapse kasvatamisega (nõusolek registreeritud
11. veebruaril 2020). Otsus X.X.le pensioni määramiseks tehti
12. veebruaril
13. Kaebajale vanaduspensioni määramiseks sooduskorras kolm aastat enne vanaduspensioniiga oli nõutav C.C. nõusolek. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 32 lõike 1 kohaselt teeb Sotsiaalkindlustusamet riikliku pensioni määramise või sellest keeldumise otsuse 15 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase pensioniavalduse esitamisest. Senini on nii halduspraktikas kui ka kohtupraktikas lähtutud arusaamisest, et nõuetekohane on avaldus, millele on lisatud kõik asjas olulised dokumendid, antud juhul ka C.C. nõusolek või keeldumine. Vastava nõusoleku registreerimisest kahe tööpäeva jooksul tehti ka otsus kaebajale pensioni määramiseks. Vastustaja hinnangul puudub seaduslik alus esitada kaebus Sotsiaalkindlustusameti
14. jaanuari
15. a selgitava kirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Samuti puudus kaebajal vajadus ning mõistlik põhjendus pöörduda kohtusse kohustamiskaebusega, taotledes kohustada Sotsiaalkindlustusametit kaebaja pensioniavalduse osas otsust vastu võtma. KOHTU SEISUKOHT
16. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus kaebaja kohtu poole eesmärgiga, et Sotsiaalkindlustusamet määraks talle alates
17. jaanuarist 2020 soodustingimustel vanaduspensioni. Kaebaja esitas selle eesmärgi saavutamiseks tuvastamis- ja kohustamisnõude.

§ 45

lõike 2 esimese lause kohaselt võib kohtule esitada tuvastamisnõude üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Praegusel juhul oli kaebaja esitatud nõuetest 2 3-20-121 tema õiguste kaitseks tõhusam kohustamisnõue. Tõhusama nõude olemasolu korral ei ole seaduse ega kohtupraktika järgi vajalik ega lubatav eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine. Kohustamisnõude lahendamise käigus tuleb kohtul muu hulgas hinnata ka haldusorgani varasema tegevuse õiguspärasust, teisisõnu sisaldub tuvastamisnõue juba kohustamisnõudes. Eeltoodut arvestades loeb kohus praegusel juhul tuvastamisnõude hõlmatuks kohustamisnõudega. 7.

§ 152

lõike 1 punkt 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kui

§ 152

lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lõige 3).

Sotsiaalkindlustusameti

1. veebruari
2. a otsusega määrati kaebajale soodustingimustel vanaduspension alates
3. jaanuarist 2020 eluaegselt. Seega on kaebaja oma kaebuse eesmärgi saavutanud. Kaebaja ei ole taotlenud vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega jätkamist ning kohtu hinnangul ei ole see kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik. Eeltoodut arvestades lõpetab kohus praeguse asja menetluse

§ 152lõike 1 punkti 4 alusel.

Kuna kohus ei ole kaebust menetlusse võtnud, lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata. 8. Kohus selgitab, et kui määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega ja samal alusel nagu praeguses kohtuasjas (

§ 43lõike 1 punkt 2).

1. Kaebaja palus, et kohus mõistaks vastustajalt välja kaebaja menetluskulud, sh riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 540 eurot. Vastustaja palus jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.
2. Kaebuse eest tasutud 15-eurost riigilõivu ei saa kohus vastustajalt välja mõista, vaid see tuleb kaebajale

§ 104lõike 5 punkti 4 alusel menetluse lõpetamise tõttu tagastada.

Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist. Kohus kannab riigilõivu kaebaja näidatud kontole pärast praeguse määruse jõustumist. 11. Üldreegel on, et menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (

§ 108

lõige 4).

§ 108

lõike 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtupraktikas on leitud, et ka menetluse lõpetamise korral menetluskulude jagamise üle otsustamisel on kohtul õigus juhinduda

§ 108

lõikest 11, mis sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (vt Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2018. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 1. novembri 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-1832). Kaebaja palus, et kohus mõistaks

§ 108lõike 6 alusel vastustajalt välja kaebaja õigusabikulud 540 eurot.

3 3-20-121 Kohtu hinnangul saab kaebaja õigusabikulusid pidada vajalikuks ja põhjendatuks (

§ 109lõige 6).

1. Vastustaja
2. märtsi
3. a vastusest võib aru saada, et vastustaja väitel ei olnud kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määramine tingitud kaebuse esitamisest kohtule. Vastustaja selgitas, et pöördus kaebaja esindajaga peetud kirjavahetuse tulemusena
4. jaanuaril 2020 C.C. poole, edastades talle eeltäidetud blanketi kaebaja kasuks soodustingimustel vanaduspensionist loobumiseks, selgitades kaaskirjas olukorda ja paludes oma otsusest vastustajale teada anda. Pärast kaebaja pensioniavalduse saamist selgitas vastustaja
5. jaanuaril 2020 kaebaja esindajale, et edastas C.C.le kirja ja nõusoleku blanketi, kuid ei ole vastust veel saanud. Samuti suhtles vastustaja pärast kaebaja pensioniavalduse saamist mitu korda C.C.ga telefoni teel, paludes tal edastada oma seisukoha esimesel võimalusel. C.C. esitas oma nõusoleku kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse ja see registreeriti
6. veebruaril
7. Vastustaja tegi
8. veebruaril 2020 ehk kahe tööpäeva jooksul C.C. nõusoleku registreerimisest kaebajale positiivse otsuse. Kaebaja tõi esile, et suhtles
9. veebruaril 2020 telefoni teel vastustajaga ning teavitas, et on pöördunud kohtusse. Vastustaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Kaebaja on seisukohal, et
10. veebruari
11. a otsuse tegemine oli tingitud kohtusse pöördumisest. On tõsi, et vastustaja tegi otsuse kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määramise kohta väga ruttu pärast C.C. nõusoleku saamist. See võiks anda tunnistust sellest, et kaebaja soovitud haldusakti andmine ei olnud tingitud kohtule kaebuse esitamisest, vaid C.C. nõusoleku saamisest. Teisalt tuleb kohtul arvestada ka järgnevaga. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja
12. detsembri
13. a pöördumises vastustajale esile toonud, et C.C. on keeldunud kõnealuse nõusoleku andmisest. Vastustaja otsustas
14. jaanuaril 2020 siiski ise küsida C.C.lt seisukohta. C.C. nõusolek registreeriti Sotsiaalkindlustusametis alles umbes 1,5 kuu pärast. Vastustaja on küll väitnud, et helistas vahepeal mitu korda vastuse saamiseks C.C.le, kuid ei ole täpsustanud, mis kuupäevadel ta helistas. Kohtu hinnangul ei saa välistada, et C.C.ga aktiivsem suhtlemine ja temalt lõpuks vastuse saamine võis olla tingitud kaebaja esindajaga
15. veebruaril 2020 telefonis peetud vestlusest. Seega võis oma roll
16. veebruari
17. a otsuse tegemisel olla ka kaebaja kohtusse pöördumisel. Ei saa välistada, et kohtusse pöördumata jättes oleks kaebaja avalduse menetlemine vähemalt veelgi viibinud. Seega leiab kohus, et Sotsiaalkindlustusameti
18. veebruari
19. a otsuse tegemine võis olla tingitud koostoimes nii C.C. nõusoleku saamisest kui ka kohtule kaebuse esitamisest. Seda arvestades peab kohus õiglaseks, et kaebaja menetluskuludest jääb pool vastustaja kanda ja teine pool kaebaja enda kanda. Seetõttu mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 270 eurot ning jätab kaebaja ülejäänud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. 13.

§ 175

lõike 3 ja § 178 lõike 3 kohaselt asendab kohus omal algatusel avaldatavas määruses kaebaja ja C.C. nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) 4