Obsah (8)

§ 238§ 414§ 126§ 179§ 319§ 310§ 180§ 175

1-19-9758 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2020. a, Pärnu Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9758 (19267000505) Kohtunik Ta

§ 238lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Einar Reinmaa kuriteos Kar

S § 200 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat vangistust.

1. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 11.06.
2. a otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse s.o 4 (neli) kuu võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.
3. Kohustada Einar Reinmaad ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Einar Reinmaa vanglasse saabumise aeg.

1. Tõkendit ei ole kohaldatud. 1 1-19-9758
2. Rahuldada kannatanu X1 (i.k. xxx) tsiviilhagi ja mõista VÕS § 1043 alusel Einar Reinmaalt (i.k. 36205314919) kannatanu X1 kasuks välja 1019 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr xxx SEB Pank.
3. Asitõendid ja muud äravõetud objektid: - CD plaat -

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde.

8.

§ 179

lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 180 lg 1 alusel välja mõista Einar Reinmaalt menetluskuluna riigituludesse: - I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras s.o 1460 eurot; - kohtupsühhiaatria ekspertiisi tasu 765 eurot; - määratud kaitsja tasu 640,80 eurot (252+ 388,80). Kokku väljamõistetud menetluskulu summas 2865,80 € (kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend viis eurot ja 80 senti). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Kohtuotsus saata süüdistatavale E. Reinmaale ja tema kaitsjale R. Roosmaale, prokurörile A. Pruusile ning kannatanule X
3. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

§ 319

lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu 07.02.

1. a kell 14:
2. Süüdistuse sisu Einar Reinmaad süüdistatakse selles, et tema 16.06.2019.a kella 18:30 paiku Pärnu linnas X juures väljakul, alkoholijoobes olles, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis kallale X1, lõi pingil istunud X1 rusikaga vastu vasakut näopoolt lõua piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu, misjärel tõmbas kannatanu kaelast ära kullast kaelaketi koos ehetega koguväärtusega 2200 eurot. Samal ajal, kui X1 võttis üles maha kukkunud purunenud kuldketilülisid ja ehteid, põgenes E. Reinmaa sündmuskohalt, võttes kaasa kollase hai hamba kujulise ripatsi, kaelaketilülid koos ümmarguse kullast ripatsi ja kullast ristiga koguväärtusega 500 eurot ning vene õigeusu risti väärtusega 250 eurot ja valget värvi hai hambakujulise ripatsi väärtusega 250 eurot. Röövitud esemetest õnnestus X1 tagasi saada suurema osa kuldketist ja kollase hai hamba kujulise ripatsi, kaelaketilülid koos ümmarguse kullast ripatsi ja kullast ristiga. Röövitud esemetest ei 2 1-19-9758 õnnestunud X1 tagasi saada valge hai hamba moodi ripatsit väärtusega 250 eurot ja vene õigeusu risti kujulist ripatsit väärtusega 250 eurot ning 2 sentimeetrit kuldketilülisid väärtusega 200 eurot. Seega, võttes füüsilisele vägivalla abil, ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära X1 kuuluvaid vallasasju, pani Einar Reinmaa toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava röövimise. Menetlusosaliste seisukohad Prokurör leidis, et Einar Reinmaa süü talle KarS § 200 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteos on leidnud tõendamist. Prokurör taotles Einar Reinmaa süüditunnistamist ja tema karistamist 6 aasta pikkuse vangistusega, vähendades

§ 238lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks lugeda 4 aastat vangistust, millele lisanduks Kar

S § 65 lg 2 alusel liitkaristusena Tartu Maakohtu 11.06.2019 otsuse järgi mõistetud ja ära kandma vangistus 4 kuud. Samuti palus prokurör Einar Reinmaalt välja mõista menetluskulud. Kannatanu X1 kohtuistungile ei ilmunud. Kannatanu on seisukohal, et E. Reinmaa on pannud toime röövimise. Kannatanu X1 on esitanud tsiviilhagi kokku summas 1019 €, s.o kahjuhüvitis 719 € otsese varalise kahju ja 300 € mittevaralise kahju hüvitamiseks (tl 11). Kaitsja Rünno Roosmaa leidis, et süüdistus on leidnud tõendamist osas, mis puudutab E. Reinmaa poolt röövimise teo toimepanemist, kuid tegu tuleb kvalifitseerida ümber § 199 lg 2 p 5 järgi. Kaitsja asus seisukohale, et tõendite põhjal võib jõuda järelduse, et süüdistatav on võtnud kannatanult kaelakee osad ära, kuid seejuures vägivalda kasutamata. Süüdistatav Einar Reinmaa on end osaliselt kohtuistungil süüdi tunnistanud. Süüdistatava väitel on tal kannatanuga tekkinud füüsiline kontakt, kuid ta ei ole kannatanult midagi võtnud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 1. Kohus leiab, et Einar Reinmaale süüks arvatud kuritegu karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 1 järgi on tõendamist leidnud kohtule esitatud tõenditega. Einar Reinmaad süüdistatakse KarS § 200 lg 1 kvalifikatsioonile vastava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et süüdistatav Einar Reinmaa on 16.06.2019 tunginud Pärnu linnas X väljakul kallale kannatanule X1, kellelt rebis vägivalda kasutades ära kuldketi koos ehetega. 1.1. Tulenevalt KarS § 200 lõikes 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:

1. a)isiku suhtes kasutati vägivalda ja
2. b)vägivalda kasutati asja hõivamiseks (vt RKKKo 3-1-1-12-09, p 7). Süüdistuse järgi on süüdistatav Einar Reinmaa kasutanud kannatanu X1 suhtes vägivalda sellega, et ta lõi kannatanut rusikaga vastu vasakut näopiirkonda, millega süüdistatav põhjustas kannatanule valu. Süüdistuses kajastatud vägivalla kasutamise kohta on prokurör esitanud kohtule tõendina kannatanu X1 protokollitud ütlused, mille kohaselt lõi süüdistatav kannatanut ja samaaegselt haaras kinni kannatanu kuldketist. Rusikaga löömise kohta ei ole kohtule teisi tõendeid esitatud. Süüdistatav E. Reinmaa poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta kannatanult võtnud „rinnust kinni“, kuid ei ole tunnistanud kannatanu rusikaga löömist. Rusikaga löögi olemasolu tuvastamine ei ole asjas ka määrava tähtsusega, sest süüdistatava tegu oli kannatanu suunas piisavalt intensiivne, et viimane võis süüdistatava tegu tajuda löögina. Süüdistatav on oma ütlustega kinnitanud asjaolu, et nende omavahelise sõneluse käigus on ta kaotanud enesevalitsemise ja on kannatanut rinnust rebinud, mille tulemusena on kett katki läinud. Võttes arvesse, et kannatanu ütluste järgi olid tal löögi hetkel silmad kinni, võis kannatanu tajuda keti hoogsat kaelast ära tõmbamist löögina enda näopiirkonda. Kannatanu on selgitanud, et löögiga koos tõmmati tema kaelast ära kuldkett. Kohus leiab, et kannatanu ja süüdistatava ütluste põhjal on leidnud tõendamist, et E. Reinmaa on kannatanu suhtes võõra vallasasja äravõtmise jaoks vägivalda kasutanud, seejuures oli vägivald KarS § 121 lg 1 kvaliteediga (valu tekitav). 3 1-19-9758 1.2. Kohus on seisukohal, et süüdistatava vägivald oli ajaliselt seotud asja hõivamisega. Kannatanu ütluste järgi tuli löök talle ootamatult ja oli piisavalt tugev, et seeläbi oli võimalik kett puruks tõmmata ja seejärel ära põgeneda. Kannatanu ütluste järgi jäi osa kannatanu ketist süüdistatava kätte, mida ta läks süüdistatavalt tagasi nõudma. Nii süüdistatava kui ka kannatanu ütluste kohaselt on kannatanu haaranud Pärnu bussijaamas süüdistatavast kinni ja tõuganud viimase bussijaama ootepaviljonis toolide peale pikali. Sündmuste jada nähtub kujukalt Pärnu bussijaama turvakaamera salvestuselt (asitõendi vaatlusprotokoll – tl 23). Salvestuselt nähtub, et süüdistatav taandub kannatanu ees kuni selleni, et kannatanu on süüdistatava peal, hoides süüdistaval rinnust kinni. Olulise detailina nähtub videosalvestuselt, et sellises lootusetus olukorras paneb süüdistatav käe enda pükste taskusse ja poetab põrandale kollast värvi eseme. Süüdistatavana ülekuulamisel näitas süüdistatav kohtule enda taskus võtmeid koos kollast värvi võtmehoidjaga. Samalt videosalvestuselt nähtub aga, et maha poetatud ese antakse kõrvalviibiva isiku poolt kannatanu kätte, mistõttu ei saa kõnealune ese olla enam süüdistatava valduses. Ka tunnistaja X2 ütluste kohaselt oli kannatanul bussijaamas olles käes kuldkett, mille kannatanu oli süüdistatavalt tagasi võtnud (tl 20). Et kuldkett oli pooleks tõmmatud nähtub kannatanu ülekuulamise protokollile lisatud fotolt ja asitõendina vaadeldud kaelaketi ja kulonite vaatlusprotokollist, mille juurde kuulus ka kollast värvi kihvakujuline kulon (tl 8; 56). Kaudse tõenditena kinnitavad kannatanu ütluseid politseiametnike X1 ja X2 ütlused, mille kohaselt on kannatanu neile vahetult pärast kuritegu, s.o toimunu mõju all olles selgitanud, et süüdistatav on tüli käigus rebinud tema kaelast kaelaketi (tl 14, 17). Seega on asjas leidnud veenvalt tõendamist asjaolu, et süüdistatav E. Reinmaa sai X1 vägivalda kasutades osa kuldketist kulonitega, mille kannatanu sai pärast röövimise lõpuleviimist bussijaamas tagasi. 2. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Kohus leiab, et süüdistatav E. Reinmaa teos on vägivalla kasutamisel kaudse tahtluse ning asjade hõivamise osas otsese tahtluse tunnused. KarS § 16 lg 3 alusel paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 2.1. Süüdistatava tahtluse hindamisel tuleb etteheidetavat tegu vaadelda süüdistatava nii sellele eelnevat kui ka järgnevat käitumist. Vägivalla kasutamine kannatanu suhtes on saanud süüdistatava ja kannatanu ütluste kohaselt alguse omavahelisest pargis tekkinud tülist, mis oli põhjustatud asjaolust, et süüdistatav muutus kannatanu suhtes liiga pealetükkivaks. Süüdistatav on kirjeldanud enda järgnevat käitumist kannatanu rebimisel, kui reageeringut kannatanu poolsele solvamisele. Kannatanu ütlused haakuvad süüdistatava ütlustega osas, mille kohaselt on kannatanu süüdistatavat tõrjunud, jättes vastamata süüdistatava soovile anda temale õlut või suitsu ja on soovinud, et süüdistatav lahkuks tema juurest. Süüdistatav on rebinud kannatanut rinnust, lüües samaaegselt kannatanut näkku, mis toimus spontaanselt ilma läbimõeldud teoplaanita. Kohus leiab, et süüdistatav sai sellise käitumisega aru oma teo keelatusest, sest see ei vasta üldtunnustatud sotsiaalselt adekvaatsele käitumisele vastuseks kannatanu tõrjumisele. Süüdistatav süüdistuses kirjeldatud intensiivse ründega kiitnud heaks ka ebaseadusliku tagajärje saabumise, s.o valu põhjustamise, kuna kasutas kannatanu suhtes ülemäärast p.-s 1.1. kirjeldatud vägivalda. 2.2. Kaitseversiooni kohaselt ei ole süüdistatav kasutanud vägivalda selleks, et saada kannatanult esemeid. Kohus sellega ei nõustu, sest kuigi vägivalla kasutamise osas tegutses süüdistatav kaudse tahtlusega, on süüdistatava tegutsenud kuldketi hõivamise osas otsese tahtlusega. KarS §-s 200 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis ei eelda, et samaaegselt vägivalla kasutamise tahtlusega peab olemas olema ka asja hõivamise tahtlus (vt RKKKo 3-1-1-27-16, p 8). Kui kannatanu oli süüdistatava ootamatu ründega üllatatud, siis õnnestus süüdistataval puruks rebida kett. Sellest hetkest, kui süüdistataval oli käes osa ketist ja selle küljes rippunud kulonitest murdis süüdistatav ka nimetatud vallasasjade valduse. Süüdistatav hoidis ära võetud esemeid enda käes ka pärast seda, 4 1-19-9758 kui kannatanu otsis maast sinna kukkunud keti osasid. Selle asemel, et loovutada rebitud keti osad kannatanule või need maha visata on süüdistatav jätnud esemed enda kätte, mõistes enda teo keelatust ja ühtlasi soovis ebaseadusliku tagajärje saabumist, s.o kannatanu asjade hõivamist. 2.3. Lõpuleviidud röövimise korral peab tuvastama, et isikul oli vägivalla abil enda valdusesse saadud vallasasja suhtes omastamise eesmärk. Omastamine kui senise valdaja kestev ilmajätmine asjast ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest kavatsetust (vt RKKKo 3-1-1124-04, p 15). Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks (KarS § 16 lg 2).Võõra asja omastamise eesmärki näitab asjaolu, et süüdistatav lahkus kiirelt sündmuskohalt, hoides endiselt kannatanu esemeid enda valduses. Seega kannatanu soovis ära võetud esemete üle kehtestada omaniku sarnast võimu ilmse eesmärgiga jätta kannatanu nendest esemetest kestvalt ilma. Alles siis, kui kannatanu oli süüdistatava bussijaamas kinni pidanud tekkis süüdistataval võimalus esemetest vabaneda, mis kohtu hinnangul ei toimunud vabatahtlikult, sest süüdistatavat oleks ähvardanud esemete taskust leidmise korral ilmne kuriteoga vahelejäämine. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava Einar Reinmaa teos esinevad kõik KarS § 200 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivset ja subjektiivsed tunnused. 3. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Einar Reinmaa teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Einar Reinmaa õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Einar Reinmaa on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Tulenevalt ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 7.1.-3/231 on süüdistataval E. Reinmaal kujunenud välja alkoholisõltuvus, kuid temal ei esine psüühika- ja käitumishäireid, mis saaksid olla süüdimatusseisundi meditsiiniliseks kriteeriumiks KarS § 34 järgi (tl 30-34). Süüdistatav Einar Reinmaa on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 200 lg 1, mistõttu tuleb Einar Reinmaa süüdi tunnistada ning mõista temale karistus. Karistus 4. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 200 lg 1 näeb karistusena ette kahe kuni kümneaastase vangistuse. Kuivõrd sanktsioonis on ette nähtud vaid üks karistuse liik, s.t vangistus, ei ole kohtul võimalik valida erinevate karistusliikide vahel, mistõttu tuleb Einar Reinmaale karistuseks mõista vangistus. Einar Reinmaa süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et süüdistatav on teo toime pannud avalikus kohas, kus oli juurdepääs ka teistele kõrvalistele isikutele. Rünnaku tulemusena õnnestus süüdistataval saada vaid osa kuldketist ja mõned ehted, mis iseenesest ei ole suur varaline kahju, kuid arvestades asjaoluga, et terve kuldkett on kaotanud väljavenimise tõttu oma väärtust, tuleb asuda seisukohale, et kannatanule on põhjustatud arvestatavat kahju (otsene varaline kahju summas 719 €). Süü suurust hinnates tuleb võtta arvesse, et süüdistatav ei ole hoolinud ühiselu reeglitest, kui käitus kannatanuga tekkinud konflikti lahendamisel vägivaldselt. Seejuures tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et ka kannatanul oli oma osa toimunud sündmuste jadas. Kannatanu ütluste põhjal selgub, et ta märkas E. Reinmaa käitumises ebameeldivaid käitumisjooni, kuid asus siiski süüdistatavaga sõnavahetusse, sh solvates süüdistatavat, mis nähtub süüdistatava ütlustest. Süüdistatava teo motiive hinnates tuleb võtta arvesse, et vägivalla kasutamisel ei olnud temal samaaegne soov saada kätte kannatanule kuuluvaid esemeid, otsus asjad hõivata tekkis vägivaldse rünnaku käigus, kui oli selge, et kannatanu ei olnud vägivalla toimel võimeline asjade valdust kaitsma. Seega hinnates kogumis nii teo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdistatava motiive kuriteo toimepanemisel asub kohus seisukohale, et tuleb lähtuda E. Reinmaa süüle vastavast sanktsiooni esimesest kolmandikust, mitte keskmisest sanktsioonimäärast. 5 1-19-9758 Kohus leiab, et asjas puuduvad raskendavad asjaolud. Karistust kergendava asjaoluna tuleb võtta arvesse puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Kergendavale asjaolule ei saa aga kohtu hinnangul määravat tähendust omistada. Ta on kohtusaalis vabandanud toimepandud teo eest, kuid on vaid osaliselt enda süüd tunnistanud, mistõttu on alust arvata, et vabandamine ei ole siiras. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 11.06.2019 otsuse järgi KarS § 199 lg 2 p 9 alusel vangistusega 4 kuud, katseajaga 2 aastat (tl 43). Seega on süüdistatav E. Reinmaa pannud uue kuriteo toime katseaja jooksul ja seda isegi 5 päeva pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist, millest võib järeldada, et süüdistatav ei ole pärast kohtuotsust teinud õigeid järeldusi enda käitumises, kui pani toime uue veelgi raskema varavastase kuriteo. Kohus leiab, et Einar Reinmaale tuleb tema süü suurust ning eri- ja üldpreventsiooni arvestades mõista karistuseks KarS § 200 lg 1 järgi 3 aastat vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendada E.

Reinmaale mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 11.06.2019. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 4 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Kohustada Einar Reinmaad ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Einar Reinmaa vanglasse saabumise aeg. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid 5.

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde CD plaat.

Tsiviilhagi 6.

§ 310

lg 1 alusel kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu X1 on esitanud tsiviilhagi kokku summas 1019 €, s.o kahjuhüvitis 719 € otsese varalise kahju ja 300 € mittevaralise kahju hüvitamiseks. Süüdistatav Einar Reinmaa ja tema kaitsja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud (tl 80, 90). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus võtab süüdistatava õigeksvõtu vastu ja rahuldab kannatanu X1 hagi Einar Reinmaa vastu ning mõistab E. Reinmaalt X1 kasuks välja 1019 eurot. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse põhjendava ja kirjeldava osa. Menetluskulud 7.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuuks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsja R. Roosmaa on esitanud kriminaalasja menetlemisel RÕA tasutaotlusi summas 640,80 € eurot, mis mõistlik ja vajalik kulu.

§ 179

lg 1 p 1 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha alammääras s.o 1460 €, samuti kohtupsühhiaatria ekspertiisi tasu 765 €. Kokku tuleb süüdistatavalt Einar Reinmaalt välja mõista menetluskulu summas 2865,80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 6