4-20-785/3

(10220912179255)Kohtunik kohtunik Kristina Väliste Väärteoasi EST Project OÜ väärteoasi VMS § 301 lg 2 järgi Menetlusalune isik EST Project OÜ; reg kood: 70008747; asukoht: Süda 1113, Tallinn; seaduslik esindaja: juhatuse liige A V Kaitsja Indrek Põder Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalitus Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse 12.02.2020.a kiirmenetluse otsus Asja läbivaatamine kirjalikult kaebuse kohtulikus eelmenetluses RESOLUTSIOON Rahuldada kaebuse esitaja taotlus, tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse 12.02.2020.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220912179255 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Asjaolud 12.02.2020.a on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalitus teinud kiirmenetluse otsuse EST Project OÜ karistamise kohta välismaalaste seaduse (VMS) § 301 lg 2 järgi tööandja poolt välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise võimaldamise eest. Kiirmenetluse otsusega karistati EST Project OÜ-d rahatrahviga summas 7000 eurot. 20.02.2020.a on kaebuse esitaja kaitsja Indrek Põder esitanud kohtule kaebuse, milles kokkuvõtvalt leiab järgmist. Praeguses asjas ei ole kiirmenetluse otsuses märgitud, kes EST Project OÜ-le omistatud teo äriühingu huvides toime pani. Seega, kiirmenetluse otsus ei sisalda faktiliste asjaolude kirjeldust, millele tuginedes saaks tuvastada juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi. Kuna VTMS § 87 järgi on kohus seotud kiirmenetluse otsuse piiridega, ei saa seda eksimust enam kohtumenetluses kõrvaldada. Ühtlasi tuleb tähele panna, et kiirmenetluse otsus ei vasta ka muudes osades VTMS-s sätestatud nõuetele ning on koostatud materiaalõiguse norme rikkudes. Kaebuse kohaselt ei sisaldu kohaselt kiirmenetluse otsuses: väärteo lühikirjeldus; teo toimepanemise aeg ja koht; väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid; menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta; väärteo kvalifikatsioon, seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Riigikohus on leidnud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses, seda ülesannet saab aga täita vaid juhul, kui selles sisalduvad andmed, mis võimaldavad teokoosseisu objektiivset ja subjektiivset külge hinnata. Ka viidatakse, et väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kui kiirmenetluse otsuse aluseks olev väärteoprotokoll on koostatud nii puudulikult, et see ei võimalda menetlusalusel isikul enda kaitseõigust teostada ja kohtul tegu talle omistada. Lisaks on kaebuses leitud, et kohtupraktikas kohaselt ei too süülise väärteo toimepanemine endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. Kaebuses taotletakse kokkuvõtvalt tühistada täies ulatuses kiirmenetluse otsus ning lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 või VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt palutakse vähendada kaebajale määratud karistust minimaalseni. Kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu kohtunik Kristina Väliste, tutvunud EST Project OÜ kaebusega ja selle lisadega tuvastas, et ei esine asja lahendamist takistavaid puudusi ning esitatud materjalide põhjal on väärtegu toime pandud Harju Maakonnas, s.o Harju Maakohtu tööpiirkonnas. Juhindudes VTMS § 117 lg 1 p-st 3 ja § 119 lg-st 1, võib kohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse ka üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt VTMS §-le

1. Praegusel juhul nähtuvad kohtuvälise menetleja 12.02.2020.a kiirmenetluse otsusest mitmed väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised, mis tingivad väärteootsuse tühistamise ja menetluse lõpetamise. Esmalt tuleb tähele panna, et Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et: KarS § 14 lg 1 järgi saab „juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides.“ See tähendab, et juriidilise isiku väärteoasjas peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma füüsilise isiku tegu, mis selle koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 järgi (viimati nt RKKKo 4-18-5765, p 6). Viimane tähendab selle selgitamist, kas selle füüsilise isiku käitumises, kelle tegevust juriidilisele isikule omistatakse, esinevad menetlusalusele isikule omistatud väärteo tunnused (vt nt RKKKo 3-1-1-100-11, p 14). Kohtuvälise menetleja praeguses kiirmenetluse otsuses on piirdutud vaid KarS § 14 lg-le 1 viitamisega ega ole avatud selle sisu, nagu eelpool viidatud kohtupraktika vajalikuks peab. Seejuures on sisustamata nii juhatuse liikme tegu, kui selle toimepanemine juriidilise isiku huvides. Kohtu hinnangul ei asenda 2 seda sisu seonduvate seadusesätete kopeerimine kiirmenetluse otsusesse ega ka lause selle kohta, et juhatuse liige tunnistab välismaalaste seaduse rikkumist. Viimane kajastab üksnes juhatuse liikme seisukohta kiirmenetluses viidatud teo toimepanemise osas (süü tunnistamine) ning isegi teo toimepanemise täielik tunnistamine ei saa asendada vajadust järgida menetlejal väärteomenetlusõigust. Kohus nõustub kaebajaga selleski, et vähemalt osaliselt väärivad tähelepanu ka viited VTMS sätetele, mille täitmisel esineb kiirmenetluse otsuses olulisi puudusi (VTMS § 57 g 1 p 7, 8 1) ehk ei ole väljatoodud süükspandava teo kirjeldust ega sisulisi ütlusi. Samas ei nõustu kohus kaebuse esitajaga selles, nagu poleks kiirmenetluse otsuses piisava selgusega märgitud: teo toimepanemise koht; seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt on kohus seega asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt RKKKo 3-1-1-71-13, p 7). Kuivõrd kiirmenetluse raames tehtud otsuses sisalduvat teokirjeldust tuleb samastada üldkorras menetletavas väärteoasjas koostatud väärteoprotokolli kantava teokirjeldusega, kohaldub sama põhimõte ka kiirmenetluse otsusele. Seega, arvestades, et juriidilise isiku vastutuse eelduseks on juriidilise isiku juhatuse liikme tegevuse kirjelduse (mida aga ei sisaldu praeguses kiirmenetluse otsuses) kontrollimine, ei oleks kohtul ka asja sisulisel arutamisel õigust asuda ise tuvastama väljaspool kiirmenetluse otsuses märgitud teokirjeldust esinevaid asjaolusid. Sel põhjusel on juba ette näha, et asjas esineb oluline väärteomenetluse rikkumine, mis ei oleks kohtumenetluses ületatav ja väärteomenetlus tuleks lõpetada. Viimast seisukohta on kinnistanud ka Riigikohus (RKKKo 3-1-1-88-14, p 6.5). Eelnevat arvesse võttes ja juhindudes § 119 lg-st 1, lõpetab kohus väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, seoses teos väärteotunnuste puudumisega. Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p 1; § 48; § 117 lg 1 p 1, 3; §
2. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 3