Obsah (9)

§ 217§ 238§ 175§ 159§ 318§ 180§ 173§ 179§ 126

Kriminaalasi 1-19-9074 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuaril 2020 Tallinn Kriminaalasja number 1-19-9074 Kohtukoosseis Koht

§ 217

alusel kahtlustatavana kinni peetud 13.14.03.2019 Tõkend – elukohast lahkumise keeld 19.09.2019 kuni 19.09.2020 Kaitsja Leelo Viil Menetluse liik Lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Margit Sepp KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust. Süüdi tunnistada Margit Sepp KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Margit Sepp KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada

§ 238

lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 13.03.2019 kuni 14.03.2019 s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda ärakandmata karistuseks 2 (kaks) aastat, 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada karistuse kandmisele asumisel. KarS § 50 lg 1 alusel võtta Margit Seppalt lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõigus 1 aastaks ja 6 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Margit Sepp tekitas arvutikelmusega varalise kahju kannatanule J Vile kogusummas 680 eurot. Tsiviilhagi: VÕS § 1043 alusel, tulenevalt TsMS § 440 lg 1 rahuldada J V’i poolt esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ning mõista Margit Sepp’alt välja J V’i kasuks 680 eurot, mis tasuda J V’i arveldusarvele xxxx8 Swedbank. Asitõendid: CD-R plaat fotodega sõiduki vaatlusprotokolli juures – jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. Menetluskulud:

§ 175

; § 179 lg 1 p 1; § 180 alusel välja mõista Margit Sepp’alt menetluskuluna: II astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 876 eurot, määratud kaitsjatasu 439.20 eurot ja sõiduki teisaldamise tasu 90.92 eurot. Menetluskulusid kokku 1406.12 eurot on võimalik vabatahtlikult tasuda 11 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 127.83 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

§ 159

lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Margit Sepp’ale kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 11.02.

1. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Margit Sepp isikuna, kes on varem toime pannud varguseid ja asja omavolilise kasutamise ning on karistatud Harju Maakohtu otsustega 30.07.2015 (1-15-6018) ja 22.09.2016 (1-16-6871), uuesti 13.03.2019 ajavahemikul 00.00-11.45 xxxx tee xxxx juurest võttis võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil T T kuuluva mootorsõiduki xxxx (reg-nr xxxx) ja kasutas seda kuni 13.03.2019 kella 12.33 politsei poolt kinnipidamiseni kahtlustatuna sõiduki juhtimises joobeseisundis ja liiklusõnnetuse põhjustamises. Samuti Margit Sepp olles karistatud 30.07.2015 Harju Maakohtu otsusega 1-15-6018, mh ka KarS § 424 järgi (tegu 19.06.2014), juhtis tahtlikult uuesti ehk korduvalt 13.03.2019 kella 11.45 ajal xxxx vallas xxxx-xxxx tee ja xxxx-xxxx tee ristmikul mootorsõidukit xxxx (reg-nr xxxx) olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,09 mg/l) ja põhjustades liiklusõnnetuse, millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Samuti Margit Sepp isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja karistatud selle eest Harju Maakohtu 22.09.2016 otsusega (1-16-6871) sai varalist kasu andmete ebaseadusliku sisestamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, mõjutades nende töötluse tulemusi ja nimelt: ajavahemikus 18.07.2019 - 21.07.2019 sai ebaseadusliku juurdepääsu kannatanu J V teadmata ja tema nõusolekuta pangakontole number xxxx ning võttis erinevatest pangaautomaatidest välja sularaha kogusummas 650 eurot sisestades pangakaardi PIN-koodi järgnevatel kuupäevadel: 18.07.2019 kella 20:44 ajal sularahaautomaadist xxxx (xxxx) võttis välja sularaha summas 300 eurot; - 18.07.2019 kella 21:42 ajal sularahaautomaadist xxxx (xxxx) võttis välja sularaha summas 10 eurot; - 19.07.2019 kella 07:05 ajal xxxx sularahaautomaadist xxxx, mis asub aadressil xxxx, võttis välja sularaha summas 300 eurot; - 21.07.2019 kella 13:11 ajal sularahaautomaadist xxxx (xxxx) võttis välja sularaha summas 40 eurot. Samuti kannatanu teadmata ja nõusolekuta 18.07.2019 kella 21.39 ajal tasus antud pangakaardiga taksoteenuse kasutamise eest 30 eurot (FIE J K - taksovedu). Oma teoga tekitas Margit Sepp kannatanule varalist kahju kogusummas 680 eurot. II KOHTU PÕHJENDUSED 3 Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Margit Sepp süü lisaks süü tunnistamisega tõendamist leidnud süüdistuse ülejäänud mahus ka kõigi kriminaalasja materjalidega ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2; § 215 lg 2 p 1;§ 213 lg 2 p 1 järgi.
2. KURITEOKOOSSEIS, ÕIGUSVASTASUS JA SÜÜ 1.1 13.03.2019 a mootorsõiduki Volkswagen Golf reg nr 047MGY omavolilise kasutamise episood Objektiivne koosseis T T tunnistajana 13.03.19 ja kannatanuna 14.03.19 antud ütlustest (tl 27-28, 29-31) nähtub, et nad tarvitasid süüdistatavaga koos alkoholi, peale mida T. T läks ööl vastu 13.03.2019 magama. Järgmise päeva lõuna ajal helistas politsei ja küsis, kas ta teab kus on tema sõiduk, mille peale kannatanu vastas, et kodus, kuna ta ei olnud seda ju kellegile andnud. Peale kõne nägi T. T, et Margit Sepp’a enam tema juures ei ole ja kadunud oli ka autovõtmed ja ka korterivõtmed. T.T kinnitas, et ei lubanud Margit Seppa’l kindlasti sõidukit võtta, ta ei tea isegi kas süüdistataval on juhiload või mitte. Muid asju korterist kadunud ei ole ning kui T.T vaatas politsei parklas sõidukit üle nägi ta, et esistangel on kriimustused, mille suhtes tal ei ole pretensioone kuna kannatanu teab, et süüdistatavalt pole midagi võtta. Seega T. T tunnistajana ja kannatanuna antud ütlused tõendavad, et süüdistataval ei olnud T. T luba mootorsõidukit xxxx (reg-nr xxxx) kasutada, mis tõendab süüdistatava poolt mootorsõiduki kasutamist ja omavoli. Tunnistaja I S ütlustest /tl 23-24/ nähtub, et tunnistaja oli liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki xxxx kaasreisija. Ütluste kohaselt sõitis mootorsõidukile xxxx reg nr xxxx 13.03.2019 sisse punane xxxx, mis peale otsasõitu ei jäänud pidama. Tunnistaja järgnes kaasreisijana otsasõitnud sõidukile, märkas eesliikuva sõiduki ebakindlat sõidustiili jäädes seisma Raasiku raudteejaamas. Tunnistaja ootas politsei ära. Ütluste kohaselt ei saanud süüdistatav aru iks me talle järele sõitsime, samuti ei saanud süüdistatav aru tunnistajate selgitustest. Tunnistaja hinnangul oli süüdistataval ilmsed joobele viitavad tunnused – tugev alkoholi lõhn suust, liigutused ja kõne viitas alkoholijoobe esinemisele. Tunnistaja ütluste kohaselt ütles süüdistatav, et tal pole aega rääkida, kuna peab minema üle raudtee asuvasse poodi viina ostma. Poest tulles asus süüdistatav sõiduki rooli, mille peatas politsei. Seega tõendavad tunnistaja ütlused, et süüdistatav juhtis sõidukit xxxx reg nr xxxx ning põhjustas liiklusõnnetuse viibides samal ajal alkoholijoobes. Tunnistaja T E ütlused /tl 19-20/ kinnitavad tunnistaja I S ütlusi. T. E juhtis mootorsõidukit Ixxxx reg nr xxxx xxxx teel ning xxxx teele keerates tuli vastu sõiduk xxxx, kes sõitis tunnistaja sõidukile otsa ja sõitis peale õnnetust koheselt edasi suurel kiirusel. Tunnistaja hakkas oma sõidukiga süüdistatavale järele sõitma, märkas ebakindlat sõidustiili – süüdistatav tegi äkilisi manöövreid, kaldus vastassuunda, ohtlike möödasõitu kuni peatus xxxx raudteejaamas. Tunnistaja märkas koheselt süüdistataval esinenud joobetunnuseid. Tunnistaja helistas ka hädaabinumbrile, kutsus politsei ning politsei pidas süüdistatava kinni. Tunnistaja T.E ütlustega on tõendatud, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx ning põhjustas liiklusõnnetuse viibides samal ajal alkoholijoobes. Tunnistaja J E ütlused /tl 21-22/ kinnitavad tunnistaja I S ja T E ütlusi. J. E oli kaasreisijana sõidukis xxxx reg nr xxxx ning ütluste kohaselt sõitis nende sõidukile otsa xxxx reg nr xxxx 4 millele nad asusid järele sõitma kuna xxxx juht ei peatunud vaid sõitis edasi. Tunnistaja märkas ebakindlat sõidustiili, xxxx juhtinud naiterahval olid peatudes xxxx raudteejaamas silmaga nähtavad joobetunnused. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et süüdistatav juhtis punast xxxx xxxx ning põhjustas liiklusõnnetuse viibides samal ajal alkoholijoobes. Kannatanu ja tunnistajate ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll /tl 14/, millest nähtub xxxx tee ja xxxx tee ristmikul toimunud liiklusõnnetuses osalenud isikud ja mootorsõidukid ning neid juhtinud isikud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest /tl 11/ nähtub, et 13.03.2019 kell 12:33 kõrvaldati Margit Sepp sõiduki xxxx reg nr xxxx juhtimiselt asukohas xxxx kuni isiku Margit Sepp kainenemiseni. Otsuse tõendab, et Margit Sepp juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx ning viibis juhtimise hetkel alkoholijoobes. Sõiduk xxxx paigutati hoiukohta aadressile Rahumäe tee 6/1, Tallinn, selle kohta on kriminaaltoimikus sõiduki hoiukohta teisaldamise akt. Ühtlasi nähtub aktist, et sõiduki omanikuks on T T. Sõidukite vaatlusprotokollide /tl 15-16/ kohaselt viidi sõidukite xxxx reg nr xxxx ja xxxx reg nr xxxx suhtes läbi vaatlus kus on tuvastatud väliselt fikseeritud märgid mis viitavad liiklusõnnetusele. xxxx esiosa, vasakul pool nurgal fikseeriti nühkejäljed ja xxxx sõiduki esiosal, vasakul pool fikseeriti nühkejäljed. Vaatlusprotokollid tõendavad liiklusõnnetuse toimumist mootorsõidukite xxxx ja xxxx vahel, fikseeritud on sõidukitel esinenud kahjustused. Liikluspolitseinik T V ütlused /tl 25-26/ kinnitavad tunnistajate I S, T E ja J E ütlusi. Tunnistaja ütluste kohaselt täitis ta teenistusülesandeid kui sai väljakutse joobe kahtlusega juhist xxxx vallas, xxxx alevikus, kes oli eelnevalt põhjustanud liklusõnnetuse ja kellele teataja järele sõitis. Nad reageerisid kutsele koheselt, jõudsid kohale ajal, mil xxxx juht oli sõiduki parkinud ning politseiga vestles 3 isikut (tunnistajat), kes politsei olid välja kutsunud. Tunnistajad andsid kahtlustatava isiku välise kirjelduse ja selgitasid, et 40ndates aastates, tumeda pea ja jopega naine suundus kohalikku kauplusesse, millist infot nad asusid kontrollima. Kaupluses kirjeldusele vastavat naisterahvast ei olnud. Seejärel said nad teate häirekeskuselt, et sama naine viibib juba sõiduki juures ja asub juhtima sõidukit, mille peale nad koheselt reageerisid. Tunnistaja kohale jõudes xxxx alevikus oli vastava kirjeldusega naisterahvas asunud sõidukit juhtima. Tunnistaja peatas sõiduki, juhiks osutus Margit Sepp. Naisel olevat kaasas olnud alkohol Monte Carlo 0.7l, millelt oli pealt pisut joodud. Margit Sepp kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, sõiduki teisaldas tunnistaja valvega parklasse. Tunnistaja sõnade kohaselt tunnistas Margit Sepp et juhis sõidukit alkoholijoobes teadlikult. Nad toimetasid kahtlustatava politseijaoskonda, kus Margit Sepp puhus tõenduslikku alkomeetrisse, tulemuseks tuli 1.21 mg/l kohta +/- 0.12 mg/l, s.o lõplikuks lugemiks jäi 1.09 mg/l väljahingatavas õhus. Tunnistaja selgitas, et Margit Sepp’al puudus alates sõiduki peatamisest kuni tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseni alkoholi tarvitamise ja suitsetamise võimalus. Seega tõendavad tunnistaja ütlused, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx viibides alkoholijoobes. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 2-3/, millest nähtub, et Margit Sepp peeti kinni 13.03.2019 kella 12:33 ajal xxxx alevikus, xxxx (xxxx raudtee jaamas) kuna ta tabati kuriteo toimepanemiselt või vahetult peale seda ja kuriteo pealtnägija viitab temale kui kuriteo toimepannud isikule ja ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid ja ta võib hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma või muul viisil täksitama menetlust. Margit Sepa kahtlustatavana antud ütlustest /tl 35-37/ nähtub, et talle esitati kahtlustus 14.i3.2019 KarS § 424 lg 2 ja § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Margit Sepp tunnistas ennast süüdi temale inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises ja andis 5 ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Margit Sepp kirjeldas kuidas ta oli 12.03.2019 õhtul külas T T kes elab xxxx mustamäe piirkonnas ning nad koos tarbisid kanget alkoholi viina. Margit Sepp selgitas, et nad olid joomise käigus arutanud T, et nad võiksid järgmisel päeval minna xxxx kuna süüdistatava lapsel oli 15 aasta sünnipäev kuid hommikul tahtis T veel magada. Süüdistav selgitas, et mõtles, et käib ise xxxx ära ja jätab sõiduki võtmed poodi hoiule tuttava müüja juurde. Süüdistatav selgitas ütlusi andes, et T ei andnud talle luba sõiduki kasutamiseks, süüdistatav teadis kus T hoiab võtmeid ja võttis ise sõiduki võtmed oletusega, et ju ei ole T selle vastu, et ta autot laenab, midagi. Süüdistatav kirjeldab ütlustes kuidas ta xxxx sõidab xxxx, millist teekonda ta läbis ning ta ei saanud aru, et oleks kusagil õnnetuse põhjustanud. Jõudes xxxx parkis ta sõiduki ja läks üle jõe xxxx poodi, kust ta ostis endale 0.7 liitrise veini ja 0.5 liitrise gini, mille ta jõi ära kohe poe ees. Ka veinist võttis ta oma sõnade kohaselt paar lonksu. Süüdistatav selgitas kidas ta läks autosse kuna midagi jäi maha ja auto juures oli kolm xxxx meest kes ütlesid, et ta tegi tee peal avarii, millest süüdistatav ei teadnud midagi. Süüdistatav ei näinud enda sõidukil vigastusi, xxxx sõidukil olid mingid kriimud. Süüdistatava sõnade kohaselt ei olnud ta sõitma saanud asuda kui politsei ta peatas ja käskis puhuda. Seejärel toimetati ta politseijaoskonda puhuma. Ütluste andmise ajal Margit Sepp tunnistas oma süüd ja kahetses ning väitis et ei teadnud, et võis olla alkoholijoobes kuna alkoholikogus mida ta jõi oli väga väike. KarS § 215 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse asja omavolilise ajutise kasutamise eest kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise. Kannatanu ja tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et 13.03.2019 juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx. Luba selle sõiduki kasutamiseks ta sõiduki omanikult saanud ei olnud, seda kinnitas nii kannatanu kui ka süüdistatav ise, vaatamata loa puudumisele on tuvastatud, et Margit Sepp võttis omavoliliselt sõiduki võtmed ning asus sõidukit juhtima seega on tuvastamist leidnud asjaolu, et Margit Sepp kasutas sõidukit omavoliliselt. Kuivõrd süüdistatav selgitas, et ta ainult soovis laenata sõidukit on subjektiivselt arusaadav, et ta soovis kasutada sõidukit ajutiselt. On tuvastatud, et Margit Sepp on varem toime pannud varguse ja karistatud selle eest Harju Maakohtu 22.09.2016 otsusega 1-16-
3. Eeltoodust tulenevalt pani Margit Sepp selles episoodis toime KarS § 215 lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo. Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et Margit Sepp pani teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 13.03.2019 ajavahemikul 00.00-11.45 xxxx tee xxxx juurest võttis Margit Sepp võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil T T’ile kuuluva mootorsõiduki xxxx reg.nr xxxx ja kasutas seda kuni 13.03.2019 kella 12.33 politsei poolt kinnipidamiseni kahtlustatuna sõiduki juhtimises joobeseisundis ja liiklusõnnetuse põhjustamises. Kohtu hinnangul teadis Margit Sepp, et tegemist on temale mittekuuluva sõidukiga, mille juhtima asumiseks puudub tal valdaja luba. Seega asub kohus seisukohale, et kuivõrd on tuvastatud, et Margit Sepp asus juhtima võõrast sõidukit selle valdaja tahte vastaselt olles eelnevalt karistatud on KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud. 1.2 13.03.2019 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja liiklusõnnetuse põhjustamise episood Objektiivne koosseis 6 KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis koosneb kolmest elemendist: mootorsõiduki juhtimisest, juhtimise ajal joobeseisundis olekust ja olukorrast kui tegu on toime pandud korduvalt. Joobeseisund kui tunnus on käesolevas kuriteokoosseisus blanketne, s.t alkoholijoovet sisustab liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 69 lg 2 p 1: alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem. Margit Sepp’a poolt mootorsõiduki xxxx reg.nr xxxx juhtimist 13.03.
4. a kella 11:45 ajal kinnitavad politseiametnikust tunnistaja T V ütlused /tl 25-26/, mille sisu on avatud käesoleva otsuse punktis 1.1 ning kohus ei näe vajadust ütluste sisu korrata. Süüdistatava poolt sõiduki juhtimise fakti, liiklusõnnetuse toimumise fakti ning süüdistatava joobetunnustele viitavaid asjaolusid tõendab ka liiklusõnnetuses osalenud tunnistajad T E, J E ja I S ja süüdistava enda kahtlustatavana antud ütlused, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millised tõendid on samuti avatud punktis 1.
5. Joobeseisundis olekut tõendab indikaatorvahendi kasutamise ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid koos näidu väljatrüki ja lisadega /tl 4-10/, mille kohaselt on 13.03.
6. a kell 13:17-13:21 toimunud mõõtmisel olnud Margit Sepp’a alkoholijoobeks väljahingatavas õhus lõpliku lugemi kohaselt 1,09 mg/l. Alkoholijoobes olekut tõendab lisaks eelpool toodud tunnistaja ütlustele veel ka T T tunnistajana 13.03.19 ja kannatanuna 14.03.19 antud ütlused /tl 27-28, 29-31/ selle kohta, et süüdistatav tuli tema poole 12.03.19 kella 20.00 ajal, oli siis juba alkoholi tarvitanud ning koos tarvitati alkoholi edasi. Liiklusõnnetuse fakti tõendavad sõidukil esinenud vigastused, mida ei esinenud enne sõiduki omavolilist kasutamist Margit Sepp’a poolt. Tunnistaja ja kannatanu ütluste kohaselt mootorsõiduki xxxx reg. nr xxxx ülevaatusel politseiparklas nägi ta auto esistangel kriimustusi, mis viitasid liiklusõnnetuses osaemisele. Liiklusõnnetuse toimumise fakti tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll /tl 14/, millest nähtuvad xxxx tee ja xxxx tee ristmikul toimunud liiklusõnnetuse asjaolud ja sündmuskoha olustik. Sõidukite vaatlusprotokollidel /tl 15-16, 17-18/ on fikseeritud liiklusõnnetuse toimumine ja liiklusõnnetuses osalenud sõidukitel esinenud kahjustused. Liiklusõnnetuse toimumise fakti tõendavad samuti eeltoodud tunnistajate T V, T E’i, J E’i ja I S ütlused. Õiendist /tl 32/ nähtub, et süüdistatav Margit Sepp omab kehtivat juhtimisõigust, samuti süüdistatava 2018 aasta sissetuleku suurus – kokku 256 eurot. On tuvastatud, et Margit Sepp on varasemalt karistatud isikuks. Kriminaalasja materjalide hulka on lisatud andmed mootorsõiduki xxxx reg.nr xxxx kohta - sõiduki omanikuks on T T ja kasutajateks T T ja T T. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuhti, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem. Juhtudel, kui isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi määr alla eelmärgitud piirmäärade, loetakse isikut küll alkoholijoobes olevaks, kuid teda karistatakse väärteokorras LS § 224 lg 1 või 2 alusel, mitte kriminaalkorras KarS § 424 lg 1 või 2 alusel. Praegusel juhul on tuvastatud, et 13.03.
7. a kella 13:21 ajal ehk peale mootorsõiduki juhtimist oli Margit Sepp’al selline alkoholijoove, mille puhul tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,09 mg/l ehk isik oli LS § 69 lg 2 p 1 mõttes alkoholijoobes. Seega on tuvastatud, et Margit Sepp viibis 13.03.
8. a kriminaalses joobes. 7 Eeltoodud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et on tõendatud, et Margit Sepp juhtis 13.03.
9. a kella 11:45 ajal xxxx tee ja xxxx tee ristmikul juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx joobeseisundis, täpsemalt alkoholijoobe seisundis, milles tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,09 mg/l, mistõttu on täidetud KarS § 424 lgs 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis. Kuivõrd Margit Sepp’a näol on tegemist isikuga, keda on 30.07.2015 Harju Maakohtu otsusega 1-15-6018 karistatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on käesoleval juhul olukord, kus Margit Sepp pani teo toime korduvalt, seega on eelkirjeldatud tegu kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi. Subjektiivne koosseis KarS § 424 lg-s 2 sätestatud kuriteokoosseis ehk mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on toime pandud siis, kui isik pani antud teo toime tahtlikult ehk vähemalt kaudse tahtlusega. Kuigi mootorsõidukit on kohtu hinnangul võimalik juhtida vaid kavatsetult, sest tegemist on eesmärgistatud tegevusega, mida kontrollib ja teeb isik, kes sõidukit juhib, ei tähenda nimetatud asjaolu, et isik paneks alati ka mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime kavatsetult. Kuriteo toimepanemise sedastamiseks KarS § 424 lg 2 mõttes on vajalik tuvastada isiku tahtlus kõikide KarS § 424 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu elementide osas ehk tuvastada isiku tahtlus just sõiduki juhtimise osas joobeseisundis. Kohus leiab, et Margit Sepp pani talle etteheidetava kuriteo ehk alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Margit Seppa antud ütluste kohaselt (I kd tl 241242) alustas ta alkoholi joomist eelneval päeval, s.o 12.03.
10. a, mil jõi kanget alkoholi viina suures koguses. Päeval, mil ta roolist tabati, s.o 13.03.
11. a kella 14:45 ajal viibis ta alkoholijoobes, tarbides alkoholi peale mida soovis asuda taaskord sõidukit juhtima. Seega pidi süüdistatav teadma sõiduki rooli istudes, et ta ei ole kaine ning arvestades joodud alkoholi kogust, siis pidi Margit Sepp teadma, et tal on vähemasti keskmine alkoholijoove, mistõttu mootorsõiduki juhtimine on keelatud. Kavatsetuse olemasolu mootorsõiduki juhtimiseks joobeseisundis kinnitab veel ka asjaolu, et Margit Sepp ei teinud enne rooli asumist mitte midagi selleks, et enda alkoholijoobe piirmäära kontrollida (nt alkomeetriga), samuti oli ta ka enda subjektiivse arvamuse kohaselt mittekaines olekus. Nimetatud põhjustel on kohus seisukohal, et Margit Sepp pani alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime kavatsetusega, mistõttu on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud. 1.3 18.-21.07.2019 arvutikelmuse episood Objektiivne koosseis KarS § 213 objektiivne koosseis sätestab vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel kui seda on tehtud varalise kasu saamise eesmärgil. Kannatanu J V ütlused /tl 59-61/ tõendavad pangakaardi vargust 18.07.
12. Kannatanu ütluste kohaselt viibis ta 18.07.2019 suvilas aadressil xxxx vald kui temale tuli külla T koos oma tuttavaga Margit Sepp. Nad ostsid koos alkoholi, kannatanu maksis pangakaardiga ajal kui Margit ja T kõrval viibisid. Peale seda nad tarisid tema suvilas koos alkoholi kuni kannatanu mingil hetkel magama jäi. Kannatanu selgitas, et tema rahakott oli tema vesti taskus, mis rippus elutoa kapis. 8 Ki kannatanu ärkas ei olnud enam isikuid tema juures ja ta märkas, et tema rahakotist oli kaduma läinud Swedbanga pangakaart. Kohselt kannatanu kaarti kinni ei pannud, seda tegi tema abikaasa 23.07.2019, peale mida sai kannatanu teada, et tema pangakontolt on tema teadmata ja nõusolekuta erinevatest pangaautomaatidest välja võetud sularaha kokku 650 eurot. Samuti oli tasutud taksoteenuse eest 30 euro ulatuses tema pangakaardiga. Kannatanu kahtlustab, et tema pangakaardi võis võtta margit kuna kaardilt on raha välja võetud Raasikult kahel korral ja Margit elab seal. Samuti teab kannatanu Margiti tausta, et ta on viibinud ka vanglas. Kannatanu soovib esitada tsiviilhagi talle tekitatud kahju 680 eurot ulatuses Margit Sepp’a vastu. Kannatanu ütlustest tulenevalt on tekitatud temale varaline kahju. AS SEB Pank vastusest nõudekirjale /tl 67-71/ on edastatud 18.07.2019 ja 19.07.2019 sularahaautomaadi xxxx kaamera pildid, millest nähtub kuriteo toimepanija nägu, teo toimepanemise aeg ja koht. Swedbank AS vastus nõudekirjast /tl 72-77/ tulenevalt on esitatud kannatanu J Vi arvelduskonto xxxx väljavõtte ajavahemikul 17.07.2019-25.07.2019 ning sularahaautomaatide xxxx 18.07.2019 ja xxxx 21.07.2019 kaamerate salvestused mis samuti tõendavad kuriteo toimepanijat, teo toimepanemise aega ja kohta. Väljavõtetest nähtub, et 18.07.2019 kella 20:44 ajal on sularahaautomaadist xxxx välja võetud sularaha 300 eurot, 18.07.2019 kella 21:42 ajal on sularahaautomaadist xxxx välja võetud sularaha summas 10 eurot, 19.07.2019 kella 07:05 ajal on Raasiku sularahaautomaadist nr xxxx välja võetud sularaha 300 eurot ja 21.07.2019 kell 13:11 on sularahaautomaadist xxxx välja võetud sularaha summas 40 eurot. Samuti nähtub väljavõttest, et FIE J K taksoveole on tasutud kannatanu pangakaardiga 30 eurot. KarS § 213 lg 1 kohaselt on koosseisutegu ebaseaduslik sekkumine andmetöötlusprotsessi ning see tegu peab mõjutama andmetöötlusprotsessi tulemust. Viimaks peab sellise mõjutamise tulemusena kaasnema varaline kahju. Pangaautomaadist raha väljavõtmine nõuab pangakaardi PIN koodi tippimist automaadi klahvistikul. Kui kaarti kasutab selleks mitteõigustatud isik omavoliliselt, näiteks on kaardi varastanud või selle ajutiseks kasutamiseks enda valdusse võtnud, saab koosseisu kelmusespetsiifiliselt tõlgendades jõuda järeldusele, et tegu on arvutikelmusega. Andmetöötlusprotsessi sekkumise ebaseaduslikkus väljendub selles, et andmed sisestanud isikul ei olnud andmete kasutamise õigust omava isiku luba teo toimepanemiseks, ent PIN koodi sisestades andis ta pangale märku, justkui oleks ta ise konto üle õigustatud isik või vähemalt tegutseks ta viimase nõusolekul. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on üheselt tuvastamist leidnud, et süüdistatav Margit Sepp võttis J V’ile kuuluva pangakaardiga ja kasutas seda sisestades 18.07.2019 kell 20:44, 18.07.2019 kell 21:42, 19.08.2019 kell 07:05 ja 21.07.2019 kell 13:11 erinevates pangaautomaatides ebaseaduslikult PIN koodi, võttis välja sularaha kogusummas 650 eurot ning tekitas sellega kannatanule varalise kahju. Samuti on tuvastamist leidnud asjaolu, et kannatanu teadmata ja nõusolekuta tasus Margit Sepp 18.07.2019 kella 21.39 ajal J V’ile kuuluva pangakaardiga taksoteenuse kasutamise eest 30 eurot (FIE J K - taksovedu). Eelnimetatud tegevustega tekitas Margit Sepp kannatanule varalise kahju kogusummas 680 eurot. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles valdaja tahte vastaselt ja seega õigusvastaselt, saanud enda kasutusse teise isiku pangakaardi ja teades pangakaardi kasutamiseks vajaliku numbrilist koodi, sisenes konto valdaja ja panga tahte vastaselt konto valdaja pangakontole. Selleks sisestas ta korduvalt arvutiprogrammi ebaseaduslikult andmeid, sekkudes sellisel viisil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ning sai sellise käitumise läbi varalist kasu summas 650 eurot, tekitades kannatanule varalise kahju kokku summas 650 eurot. 9 Margit Sepa kahtlustatavana antud ütlusees /tl 89-91/ ta tunnistab ennast süüdi temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ja annab ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Ütlustes selgitab ta, et 18.07.2019 viibis ta koos oma tuttava T nende ühise tuttava J juures xxxx. Nad tarvitasid mitu päeva järjest koos alkoholi, alkoholi osteti J vahendusel ehk J usaldas T oma pangakaardi, mille pin-kood oli ka T teadlik ning eesmärk oli vaid tasuda alkoholi eest. Kui T ära läks jäi süüdistatav J kahekesi, ütluste kohaselt olevat J Soovinud alkoholi edasi tarvitada kuid J ei viitsinud poodi minna ja süüdistatav käis ise poes. Süüdistatav selgitas, et käis J nõusolekul xxxx poes, ostis alkoholi ja läks suvilasse tagasi. Seejärel enne suvilasse tagasi sõitmist võttis süüdistatav ilma J loata xxxx veel pangaautomaadist sularaha välja. Kuna J magas poest tagasi jõudes, otsustas süüdistatav sõita xxxx, kus ta omakorda veel võttis sularaha välja. Süüdistatav selgitas, et võttis sularaha välja enda tarbeks, tellis toa hostelis kus ta viibis paar päeva. Lisaks selgitas süüdistatav, et võttis raha välja ka xxxx kuid täpsemaid asjaolusid ei mäleta. Süüdistatav kahetseb tehtut, selgitab, et võttis raha vaid põhjusel kuna tal endal puudub töökoht ja sissetulek ja lubab esimesel võimalusel kompenseerida kahju J. Kuivõrd Margit Sepp’a näol on tegemist isikuga, keda on 30.07.2015 Harju Maakohtu otsusega 1-15-6018 karistatud muuhulgas KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemise eest ja 22.09.2016 Harju Maakohtu otsusega 1-16-6871 on Margit Sepp’a karistatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi on käesoleval juhul olukord, kus Margit Sepp on varasemalt toime pandud vargusi ja asja omavolilise kasutamise koosseisule vastava kuriteo, seega on eelkirjeldatud tegu kvalifitseeritav KarS § 215 lg 2 p 1 järgi. Subjektiivne koosseis KarS § 213 subjektiivne koosseis eeldab süüdistatava kavatsust objektiivse koosseisu tunnuste osas, milleks on kasu saamine, mille võrra kannatanu kahju kannatab. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk eesmärgiga andmete ebaseadusliku sisestamise teel ja andmetöötlusprotsessi ebaseaduslikult sekkudes saada varalist kasu ja tekitada kannatanule varalist kahju, s.o tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. 1.4 Õigusvastasus ja süü Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus Margit Sepp’a käitumises ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt on Margit Sepp’a teod koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Seega pani Margit Sepp toime KarS § 424 lg 2, § 215 lg 2 p 1 ja § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
13. KARISTUS Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuni nelja-aastase vangistuse, KarS § 213 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on ette näinud ühe- kuni viieaastase vangistuse ja KarS § 215 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. 10 Ankeetandmete kohaselt ei ole Margit Sepp’al töökohta, ainsa kindla sissetuleku moodustab riigi poolt makstav toimetulekutoetus summas 150 eurot kuus. Seega ei oleks süüdistatav võimeline kandma rahalist karistust. Rahalise karistuse kohaldamise välistab nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus, aga ka süü suurus. Nimelt nähtub süüdistatava karistusandmetest, et ta omab kahte kehtivat kriminaalkaristust ja üheksat kehtivat väärteokaristust. Viimati karistati süüdistatavat 22.09.2016 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 4 kuud ja § 424 järgi vangistusega 9 kuud,

§ 238

ja § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus ja määrati täitmisele vangistus 5 kuud ja 26 päeva. Karistus sai täidetud 20.03.2017. 30.07.2015 on Margit Sepp’ale määratud karistus KarS § 215 lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 kuud ja § 199 lg 2 p 4 järgi 2 kuud ja § 424 järgi 5 kuud s.o kokku 9 kuud vangistust pööratud täitmisele. Vaatamata varasematele karistustele, muuhulgas reaalselt täitmisele kuulunud vangistusele on taas esitatud süüdistus analoogsete kuritegude toimepanemise eest. Taoline süütegude toimepanemine näitab, et süüdistatav ei ole temale määratud varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning süüdistatava suhtes on ära proovitud kõik süüdistatavat säästvad mõjutusvahendid tema õiguskuulekusele suunamiseks. Kriminaalhooldusosakonna ametnik on teinud ettepaneku allutada süüdistatav Margit Sepp käitumiskontrollile, eelkõige põhjusel, et isikul on alkoholi probleemid kuid ta ei ole suuteline pöörduma abi saamiseks ning käitumiskontrollile allutamine võimaldaks isikut suunata erialaspetsialisti vastuvõtule sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik allutada taaskord süüdistatavat ainuüksi käitumiskontrollile kuna süüdistatav on varasemalt juba katseaja tingimusi rikkunud ning peale seda uusi kuritegusid toime pannud. Kuivõrd süüdistatav ei ole suutnud õiguskuulekalt käituda, teod on ajas muutunud korduvaks peab kohaseks karistuse liigiks ainuüksi vangistust, mis tuleb täimisele pöörata. Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust, tekitatud kahju suurust ning süüdistatavale inkrimineeritud süütegude tehiolusid. Süüdistatavale inkrimineeritakse kolme lõpule viidud süüteoepisoodi toimepanemist. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt sai süüdistatav enda valdusesse kannatanule kuuluva pangakaardi. Ebaseaduslikult PIN koodi sisestades võttis ta kannatanu pangakaardiga sularahaautomaadist kannatanu pangakontolt välja sularaha 650 eurot. Lisaks on tuvastatud, et süüdistatav kasutas sama pangakaarti taksoarve maksmisel tasudes 30 eurot olnud arve kannatanu pangakaardiga. On tuvastamist leidnud, et süüdistatav pani süüteo toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. Kuriteo asjaolusid koostoimes vaadeldes on süüdistatava süü hinnatav keskmisena. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, mis võiks tingida karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohtul ei ole alust kahelda Margit Sepp’a poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus peab õiglaseks kohaldada KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Sõiduki omavolilise kasutamise episoodis on tõendamist leidnud asjaolu, et 13.03.2019 ajavahemikul 00.00-11.45 võttis süüdistatav xxxx juurest võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil T T’ile kuuluva mootorsõiduki xxxx (reg-nr xxxx) ja kasutas seda kuni 13.03.2019 kella 12.33 politsei poolt kinnipidamiseni kahtlustatuna sõiduki juhtimises joobeseisundis ja liiklusõnnetuse põhjustamises. Süüdistatav põhjustas võõra sõidukiga, mida tal ei olnud voli kasutada liiklusõnnetuse xxxx vallas xxxx tee ja xxxx tee ristmikul ja on tõendamist leidud asjaolu, et süüdistatav oli sõidukit juhtides ja seega ka õnnetuse põhjustamise hetkel joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,09 mg/l). Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, leiab kohus, et Margit Sepp’a süü on keskmisest suurem, mistõttu võiks temale mõistetav karistus olla ka sanktsiooni keskmisest 11 suurem. Kuivõrd karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et praegusel juhul tuleb kohaldada karistus vastavalt sanktsiooni keskmisele suurusele, määrates KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 (kahe) aasta pikkuse vangistuse ning KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistuse. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuse 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et isikut ei või siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.

§ 238

lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 13.03.2019 kuni 14.03.2019 s.o 2 (kaks) päeva ning lugeda ärakandmata karistuseks 2 (kaks) aastat, 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kuivõrd kohtu hinnangul on liiklusalaste süütegude toimepanemine muutunud süüdistatava poolt võiks öelda harjumuspäraseks peab kohus vajalikuks KarS § 50 lg 1 alusel võtta Margit Seppalt lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõigus 1 aastaks ja 6 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda karistuse kandmisele asumise päev ning tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada karistuse kandmisele asumisel. III TSIVIILHAGI Kannatanu J V on 20.09.2019. a esitanud tsiviilhagi summas 680 eurot (tl 96), mis hõlmab kannatanule tekitatud varalise kahju hüvitamise. Süüdistatav Margit Sepp on tsiviilhagi tunnistanud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja eluliselt usutavad kannatanu ütlused talle tekkinud kahju osas, see kattub ka süüdistatava enda ütlustega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega VÕS § 1043 alusel ja tulenevalt TsMS § 440 lg 1 tuleb rahuldada J V’i poolt esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ning mõista Margit Sepp’alt välja J V’i kasuks 680 eurot, mis tasuda J V’i arveldusarvele xxxx Swedbank. IV TÕKEND Tõkend – elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada karistuse täitma asumisel. V MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 173lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

Käesolevas kriminaalasjas on määratud kaitsja tasud kokku summas 439.20 eurot ja menetluskulude hulka tuleb arvestada ka sõiduki teisaldamise kulud 90.92 eurot. Kriminaalmenetluse kuludeks on

§ 175lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kar

S § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 213 lg 2 p 1, § 215 lg 2 p 1 12 ja KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod teise astme kuriteod.

§ 179

lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.

1. a määrusele nr 115 on töötasu alammäär alates 01.01.
2. a 584 eurot, seega on sundraha suurus alates käesoleva aasta algusest 876 eurot. Seega tuleb

§ 179

lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Margit Sepp’al tasuda ka sundraha summas 876 eurot. Seega kokku peab Margit Sepp menetluskuludena hüvitama 1406.12 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades

§ 180

lg 3 ja seda, et süüdistatav on olnud töötu, varasemalt kriminaalkorras 2 korda karistatud, leiab kohus, et talle tuleks

§ 180

lg 3 alusel anda võimalus menetluskulude tasumiseks ositi pikema perioodi jooksul, kui selleks on üks kuu. Seega annab kohus talle võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena 11 (üheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. VI ASITÕENDID, ÄRAVÕETUD, KUULUVAD MUUD OBJEKTID ARESTITUD VÕI KONFISKEERIMISELE Antud kriminaalasjas ei ole vara arestitud, samuti ei kohalda kohus konfiskeerimist. Kriminaalasja materjalide juures olev CD-R plaat fotodega sõiduki vaatlusprotokolli juures tuleb jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde

§ 126lg 3 p 1 alusel.

Kohus juhindub

§ 238, §§ 313 - 315 sätetest.

Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 13