Obsah (7)

§ 371§ 613§ 663§ 659§ 475§ 173§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-18784 Kohtuasi AB “Liet

) § 613 lg 1 p 1 tähenduses) ja tasuma hagiavalduse esitamise eest täiendava riigilõivu (lisaks avalduse esitamisel tasutud 50 eurole tuleb tasuda lisaks 125 eurot). Maakohus hoiatas, et võib puuduste kõrvaldamata jätmise korral keelduda hagi menetlemisest. 4. Avaldaja puudusi ei kõrvaldanud. 5. Harju Maakohus keeldus 17.12.2019 määrusega

§ 371lg 1 p-de 9 ja 10 alusel avalduse menetlusse võtmisest.

Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. 6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei kõrvaldanud avaldaja kohtu määratud tähtajaks puudusi (avaldaja ei esitanud nõuetekohast hagiavaldust ega tasunud seaduses sätestatud määras riigilõivu). Kindlustusandja regressinõue ei ole hagita korteriomandi või kaasomandi asi

§ 613

lg 1 p 1 mõttes, st käesoleval juhul ei ole tegemist korteriomaniku ega korteriühistu avaldusega ja korteriomandist tuleneva nõudega, vaid kahju hüvitamise nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 alusel. Kindlustusandja kahju hüvitamise nõue tuleb lahendada hagimenetluses.

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 18.12.2019 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi samale kohtule arutamiseks hagita menetluses. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks käesoleval juhul ei kohaldu VÕS § 173 lg 2 koosmõjus VÕS § 164 lg-ga 2, mille kohaselt seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Asjaolu, et kahjustatud korteriomaniku nõue on üle läinud avaldajale, ei muuda nõude sisu.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 659

ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi samale maakohtule avalduse hagita menetluses menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

1. Määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas avaldajale (kindlustusandjale) VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku (kahju põhjustanud korteri omaniku) vastu tuleb lahendada hagi- või hagita menetluses, ning kas sellest tulenevalt on maakohus jätnud õigesti avaldaja avalduse menetlusse võtmata. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et avaldaja on esitanud hagimenetluses menetletava nõude.
2. Riigikohus on 22.04.2020 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-19-19561 leidnud, et

-i järgi määratakse asja menetluse liik asja sisu järgi, mitte kohtusse pöördunud isiku järgi.

§ 475

lg 1 määrab kindlaks asja sisu poolest väga erinevad hagita asjade liigid, lisaks sätestab

§ 475

lg 2, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega 2 on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Sisu poolest erinevaid asju käsitletakse nende liikide kaupa täpsemalt erisätetes (

49.-

1. ptk). Asja menetluse liik ei sõltu asjaolust, et hagita asjade erisätetes märgitakse isikud, kellel on õigus taotleda kohtult menetluse algatamist. Kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule (vt VÕS §-d 164 ja 173). VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle n-ö identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on (vt Riigikohtu
2. veebruari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 11). Viidatud sätete järgi astub võlausaldajalt nõude omandanud kolmas isik endise võlausaldaja asemele (nõude omandaja saab nõude esialgse omaniku õigusliku positsiooni), nõude olemus sellest ei muutu.

§ 475

lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liike.

§ 613

lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandit võõrandama kohustamiseks. Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu 14. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1224747/180, p 16).

§ 613

lg 1 p-s 1 nimetatud asja võib

§ 613

lg 4 järgi vaadata läbi hagimenetluses juhul, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses. 12. Käesolev vaidlus tuleneb korteriomandist ja puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, mistõttu lahendatakse see

§ 613lg 1 p 1 järgi hagita menetluses.

Seda sõltumata asjaolust, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni. Seega leidis maakohus põhjendamatult, et hagita menetluses on

§ 613

lg 1 p 1 järgi lahendatavad üksnes vaidlused, mis on algatatud korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel.

1. Eespool esitatud põhjustel tuleb maakohtu määrus tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule avaldaja avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks hagita menetluses.
2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine jääb

§ 173

lg 3 ja

§ 174lg 6 alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 3