← Eesti

2-19-17576/6

Obsah (13)§ 113§ 396§ 397§ 401§ 402§ 399§ 76§ 100§101§ 164§ 412§ 8§ 415

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Tallinn Kohtumaja Kohtuniku nimi Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 11.03.2020 tsiviilkantsel

§ 113lg 1 sätestatud määras.

4. Määrata kindlaks otsuse resolutsiooni p -de 2 ja 3 täitmise kord ja viis järgmiselt: A H kohustub alates otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust igakuiselt tasuma Intrum Debt Finance Ag-le 50 eurot selliselt, et esimeses järjekorras tuleb ära tasuda võla sissenõudmise kulud ja menetluskulud, seejärel põhivõlg, seejärel intress ja seejärel muud kohustused. Esimene makse tuleb teha otsuse jõustumise kuule järgneva kuu vastaval kuupäeval. 1

(8)
  1. Kostja menetluskulud jäävad 1% ulatuse hageja kanda, kuid kulude puudumise tõttu kohus neid kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Laenuleping nr L2700606498 COOP Finants AS ja A H (edaspidi laenusaaja) sõlmisid 03.07.2017 laenulepingu nr L
  2. Laenulepingu alusel kohustus Coop Finants AS andma kostjale kokkulepitud summas laenu ning kostja kohustus laenu tagasi maksma osamaksete kaupa, mille arv ja sagedus lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga on toodud maksegraafikus. Osamakse sisaldab laenu põhiosa tagasimakset, intressi makset ja haldustasu. Pooled leppisid kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 1500 EUR osamaksega 44,77 EUR kuus 60 kuuks intressimääraga 14,90 % aastas. Lepingutasuks leppisid poole kokku 35 EUR ja lepingu haldustasuks kuus 0,90 EUR. Laenusaaja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, mistõttu saatis hageja laenusaajale 31.12.2018 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Hoiatuses oli märgitud, et võlgnevuse tasumata jätmisel on hagejal õigus lepingud üles öelda ja õigus lepingutest tulenevad nõuded võõrandada kolmandatele osapooltele. Lisaks selgitas laenuandja, et lepingute ülesütlemisega muutuvad sisse nõutavaks kogu lepingust tulenev summa ning lisanduvad sissenõudmiskulud. Kostja nimetatud võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja 31.01.2019 lepingu üles. Lepingu ülesütlemine tõi kaasa ka kogu krediidisumma viivitamatu tagastamise kohustuse. Seega oli lepingu lõppemise seisuga kostja võlgnevus kokku 1413,53 EUR, sh tagastamata põhivõlgnevus 1287,34 EUR1287,34, intress on 105,77 €, haldustasu 3,60 EUR (lepingu p 2), viivis lepingu kehtivuse ajal 1,82 EUR (lepingu p 6). Lisaks võlgneb meeldetuletuskirjade tasu 15 EUR (lepingu p 8.1.2) 05.07.8, 05.11.
  3. 05.12.2019 ja 05.01.19 tehtud kirjade eest. Sihtlaenuleping nr L3700979454 COOP Finants AS (endine Krediidipank Finants) ja A H (edaspidi laenusaaja) sõlmisid 03.07.2017 sihtlaenulepingu nr L
  4. Laenulepingu alusel kohustus hageja andma kostjale kokkulepitud summas laenu ning kostja kohustus kasutama laenu sihtotstarbel, tasuma raha kasutamise eest intressi ja tagastama laenu maksegraafikus ettenähtud korras. Pooled leppisid kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 2000 EUR osamaksega 54,18 EUR kuus 2
(8)60 kuuks intressimääraga 19,90 % aastas. Lepingutasuks leppisid poole kokku 40 EUR ja lepingu haldustasuks kuus 0,90 EUR. Laenusaaja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, mistõttu saatis hageja laenusaajale 31.01.2019 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Hoiatuses oli märgitud, et võlgnevuse tasumata jätmisel on hagejal õigus leping üles öelda ja õigus lepingust tulenevad nõuded võõrandada kolmandatele osapooltele. Lisaks selgitas laenuandja, et lepingu ülesütlemisega muutuvad sisse nõutavaks kogu lepingust tulenev summa ning lisanduvad sissenõudmiskulud. Kostja nimetatud võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja 26.02.2019 lepingu üles. Lepingu ülesütlemine tõi kaasa ka kogu krediidisumma viivitamatu tagastamise kohustuse. Seega lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 1808,91 EUR, sh tagastamata krediidisumma 1671,69 EUR, intress 111,08 €, intress 111,08 EUR, haldustasu 3,60 EUR, viivis lepingu kehtivuse ajal 3,25 EUR, meeldetuletuskirjade tasu 19,29 EUR 05.
  1. 18, 05.12.
  2. 05.01.
  3. 05.02.2019 eest. Nõude loovutamine AS Coop Finants on 26.02.2019 nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõuded koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Justitia Debt Finance AG-le . Intrum Debt Finance AG volitatud esindajaks Eestis on Intrum Estonia AS. Teade nõude loovutamisest on kostjale saadetud ka 08.03.
  4. Seega on hagejaks Intrum Debt Finance Ag. Sissenõudmiskulud Enne hagiga kohtusse pöördumist saatis Intrum Estonia AS sissenõudmisosakond kostjale kohtuväliseid nõudeid kohustuse täitmiseks (Lisa 9), kuid kostja võlgnevust siiski ei tasunud. Tulenevalt eeltoodust on hageja sunnitud pöörduma nõudega kohtusse. Kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest on nõudele lisandunud sissenõudekulu 50 EUR kooskõlas

§ 113

² lg 2 p-ga 3.

§ 113

² lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Antud juhul on hageja nõudnud esimese kirja eest (lisa 9 esimene

  1. lk)25 EUR, järgmise kirja eest (Lisa 9 teine
  2. lk)5 EUR ja ülejärgmise kirja eest (Lisa 9 kolmas
  3. lk)5 EUR, seega kokku 35 EUR, lisaks on ülejäänud sissenõudmiskulu 15.- olnud kulutus, mis on olnud vajalik võlgnikuga ühenduse saamiseks - võlgnikule helistamiseks, lisaks inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud, registripäringud jms. Viivis Hageja palub lisaks võlgnevusele mõista kostjalt välja lepingust tuleneva viivise peale lepingu ülesütlemist kuni hagi esitamise seisuga. Mõlema lepingu p 5 järgi on viivis sama mis on lepingus kokku lepitud intress. Hageja soovib saada viivist põhinõudelt 2959,03 eurolt alates lepingu ülesütlemise teatise järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Lepingust nr L2700606498 tulenev viivis on perioodi eest 01.02.2019-11.11.2019 eest võlalt 1287,34 €-lt vastavalt 149,25 €, lepingust nr L3700979454 tulenev viivis on võlalt 1671,69 € perioodi 27.02.2019-11.11.2019 eest 235,14 €, kokku viivis 384,39 €. Lisaks nõuab hageja kostjalt täiendavat viivist 2959,03 eurolt alates 12.11.2019.a. kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni TsMS § 367 järgi vastavalt lepingus kokkulepitud määrale. 3

(8)Hageja palub:  välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 3222,44 EUR (sh lepingu L2700606498 põhivõlgnevus 1287,34 EUR, intress 105,77 EUR, haldustasu 3,60 EUR, viivis 1,82 EUR, meeldetuletuskirjade tasu 15 EUR ja lepingu L3700979454 põhivõlgnevus 1671,69 EUR, intress 111,08 EUR, haldustasu 3,60 EUR, viivis 3,25 EUR, meeldetuletuskirjade tasu 19,29 EUR);  välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulud 50 EUR,  välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamise seisuga kokku summas 384,39 eurot ja alates jooksev viivis lepingu nr L2700606498 puhul 14,90% aastas arvestatuna 1287,34 eurolt ja lepingu nr L3700979454 puhul 19,90% aastas arvestatuna 1671,69 eurolt alates 12.11.2019.a. kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni,  jätta kõik menetluskulud (sealhulgas hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 350 EUR) kostja kanda,  välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastus Kostja võttis hagi õigeks põhivõla ulatuses, st summas 2959,03 eurot ja oli nõus maksma selle katteks igakuiselt 50 euro oma pensionist nimetatud summa tasumiseni. Kostja märkis, et tal on muud haginõuded ja teiste inkassofirmade nõuded, mis on kokku umbes 40 000 euro (nr 2-19123740, nr 2-19-112864, nr 2-19-101078, nr 2-19-5373, nr 2-19-17576, nr 2-19-111485 ja lisaks inkassofirmade nõuded). Kostja palus rahuldada haginõue summas 2959,03 eurot. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustu

§ 396

lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisel laenu ja teine pool kohustub selle tagastama.

§ 397

lg 1 järgi tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi.

§ 401

lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid.

§ 402

järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab krediiti tarbijale.

§ 399

lg 1 p 1 alusel laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud ja p 2 alusel, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Lepingu lõppedes (ülesütlemisel) on krediidiandjal õigus nõuda kohustuse täitmist – võlgnetava krediidi tagastamist ning lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi

§ 399lg 1 p 1, 2, § 401 lg 1, § 396 lg 1, 397 lg 1 järgi. 4

(8)

§ 76

lg 1, 2 alusel tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu ja seadusega.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täiutmist, viivist

§101lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi. Ts

MS § 367 järgi saab hageja nõuda viivist protsendina võlast kuni selle tasumiseni alates hagi esitamisest.

§ 164

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine), lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 412

lg 1 sätestab, et kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada, välja arvatud juhul, kui krediidiandja jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks. Laen ja nõude üleminek TsMS § 4 lg 3 II lause, § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohtu arvates on võimalik neid sätteid rakendada ka osalise hagi õigeksvõtu puhul. Vaidlust ei olnud selles, et Coop Finants AS ja kostja vahel 03.07.17 on sõlmitud laenuleping nr L2700606498 (edaspidi ka esimene laenuleping) ja et kostja võlgneb laenu 1287,34 EUR ning et Coop Finants AS ja kostja vahel on 03.07.2017 sõlmitud sihtlaenuleping L3700979454 ja et kostja võlgneb selle järgi laenu 1287,34 EUR. Samuti olnud vaidlust selles, et hageja ütles esimese laenulepingu üles 31.01.19 ja sihtlaenulepingu üles 26.02.2019. Seega oli Coop Finants AS ja kostja vahel sõlmitud

§ 8

, § 396 lg 1, 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402 järgi tarbijakrediidilepingud, mis on kostjale üles öeldud ja millest tulenevalt võlgneb kostja laenuandjale laenu kokku laenu 2959,03 eurot. Seda summat kostja ka tunnistas ja palus hagi rahuldada selles ulatuses. Lisaks ei olnud vaidlust selles, et Coop Finants AS loovutas lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale, millest on kostjat teavitatud 08.03.2019 (hagi lisa 8). Seega on hageja uus võlausaldaja

§ 164

lg 1, 2, § 412 lg 1 järgi, kellel on õigus nõuda kostjalt eelviidatud lepingute täitmist. Kuna lepingud on üles öeldud, kostja tunnistas laenuvõlga, st võttis selles osas hagi õigeks, siis on hagejal õigus nõuda

§

§ 164

lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1

§ 396

lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, 399 lg 1, 2, § 401 lg 1, 3 järgi võlgnetava laenu tagastamist ja selles osas kuulub hagi rahuldamisele. Märgitud 2959,03 eurot tuleb kostjalt välja mõista. Intress, viivis, haldustasu Kohtule esitatud lepingutega on tõendatud, et laenuandja ja kostja leppisid kokku, et laenusaaja ehk kostjal on kohustus tasuda esimese laenulepingu järgselt laenult intressi 14,90% aastas (lepingu p 2) ja igakuiselt haldustasu 0,90 € (lepingu p 2) ning sihtlaenulepingu järgi intressi 19,90 % aastas (lepingu p 2) ja igakuiselt haldustasu 0,90 € (lepingu p 2) (lk 7, 11). Lisaks on hageja tõendanud lepingutega, et esimese laenulepingu p 6.1 järgi leppisid pooled kokku, et kostjal on kohustus lepingulistelt võlgnetevatelt maksetelt tasuda viivist kokkulepitud intressimääras ja sihtlaenulepingu järgi vastavalt p-le 5.1 samuti intressimääras nii võlgnetavalt laenult, haldustasult, kulutustelt. Seega on hagejal kui uuel võlausaldajal kooskõlas

§ 76

lg 1, 2, § 8 õigus nõuda ka kostjalt nii esimese laenulepingu järgi kui sihtlaenulepingu järgi igakuiselt haldustasu maksmist 0,90 €, intressi esimese laenulepingu vastavalt 14,90 % ja sihtlaenulepingu järgselt laenult 19,90 % aastas ning viivist samades määrades võlgnetavalt laenult. Kostja ei ole põhjendanud, mis asjaoludel ei pea ta maksma viivist, intressi ega haldustasu. Asjaolu, et kostja varanduslik olukord ei võimalda seda tasuda, ei ole kohustuse täitmis keeldumise 5

(8)aluseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud lepingutega, et tal on

§ 76

lg 1, 2, § 8 lg 2, § 397 lg 1, 401 lg 1, 3, 402 lg 1, järgi õigus nõuda kostjalt laenudelt intressi tasumist, samuti on tal õigus nõuda

§ 76

lg 1, 2, § 8 lg 2 järgi haldustasu maksmist.

§ 415

lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamis. Riigikohus on leidnud lahendis 3-3-1-120-08 14.01.09, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seega on hageja tõendanud esitatud laenulepingutega, et tal on võlgnetavatelt maksetelt, va intress, õigus nõuda kostjalt

§ 76

lg 1, 2, § 8 lg 2, § 113 lg 1, § 415 lg 1 järgi lepingus kokkulepitud viivist vastavalt lepingus sätestatud intressimäärale. Viivise, intressi ja haldustasu arvestusele ja võlgnetavale suurusele ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud, samuti pole väitnud, et need oleks tema poolt ära tasutud. Seega leiab kohus, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat haldustasu, intressi tasumise kohustust, olles viivituses

§ 100järgi.

Nii on hageja laenulepingu nr L2700606498 järgne intressinõue 105,77 €, haldustasu nõue 3,60 €, viivisenõue 1,86 €, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivisenõue 149,25 € ja sihtlaenulepingu nr L37009797454 järgne intressinõue 111,08 €, haldustasu nõue 3,60 €, viivisenõue 3,25 € ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivisenõue 235,14 € tõendatud, põhjendatud. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda selles osas kostjalt kohustuse täitmist ning viivist

§ 76

, lg 1, 2, § 8, § 101 lg 1, p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 415 lg 1, 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402 lg 1. Märgitud intressi, haldustasu ja viiviste nõue kuulub rahuldamisele ja need summad tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Kooskõlas TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda laenulepingu nr L2700606498 järgi viivist 14,90% aastas alates hagi esitamisest 12.11.2019 võlgnetavalt põhivõlalt (1287,34 €) kuni võlgnevuse tasumiseni ja sihtlaenulepingu nr L37009797454 järgi viivist alates hagi esitamisest 12.11.2019 võlgnetavalt põhivõlalt (1671,69 €) kuni võlgnevuse tasumiseni. Meeldetuletuskirjade tasud, sissenõudmiskulud Hageja on tuginenud L37009797454 p 8.1.2, mille järgi on tal õigus nõuda meeldetuletustasu iga korra, milleks on 05.11.18, 05.12.18 ja 05.01.19, eest meeldetuletustasu kokku 15 €, st iga korra eest 5 € (hagi p 1.4 viimane alaosa). Esitatud esimese laenulepingu p –st 8.1.2 nähtuvalt on võimaik tasu nõuda vastavalt hinnakirjale, mis on avaldatud veebilehel, kuid sellist tõendit pole hageja kohtule esitatud, millest nähtuvalt oleks sellise kulu suurus ja saamise õigus kokku lepitud. Seega ei ole tõendatud ja põhjendatud hageja väide, et selles esimeses laenulepingus oleks pooled kokku leppinud, et kostjal on kohustus hüvitada meeldetuletuskirjade kulusid 5 € iga korra eest

§ 8

lg 1, 2 järgi, arvestades seejuures seda, et kostja pole selles osa nõuet tunnistanud. Hageja nõuab kulude hüvitamist ka sihtlaenulepingu järgi (05.11.18, 05.12.18, 05.01.19, 05.02.19) 19,29 €, ent hageja ei ole viidanud sihtlaenulepingu vastavale sättele, mille järgi oleks hagejal õigus nõuda selliste kulude hüvitamist ehk 5 € iga korra eest kooskõlas

§ 76lg 1, 2, § 8.

Seega ei ole tõendatud ega põhjendatud hageja väide, et pooltel oleks sihtlaenulepingus kokku lepitud, et kostjal on kohustus hüvitada meeldetuletuskirjade kulusid 5 € iga korra eest

§ 8lg 1, 2 järgi.

Kuna hageja ei ole tõendanud, et mõlemas lepingus oleks kokku lepitud, et hagejal on õigus saada meeldetuletuskirjade eest tasu ja et kostjal oleks kohustus iga kirja eest tasuda hagejale 5 €, siis ei 6

(8)saa hageja ka selliste kirjade kulude hüvitamist

§ 76

lg 1, 2, § 8 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi nõuda ning kostja ei ole kohustuse rikkumises

§ 100

. Nii jääb hageja vastav nõue lepingu L37009797454 järg summas 15 € ja sihtlaenulepingu nr L3700979454 järgi summas 19,29 € rahuldamata.

§ 113

lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Oma nõudes, milles hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingute ülesütlemist, sissenõudmiskulu 50 €, tugineb hageja

§ 113.2 lg 2 p 3.

Hageja on esitanud kohtule nõudekirjad, mis on tehtud pärast lepingute ülesütlemist (leping L37009797454 on öeldud üles 31.01.19 ja lepingu L37009797454 vastavalt 26.02.19). Hageja poolt kohtule esitatud hagi lisast 9, nähtub, et hageja on nõudnud kostjalt võlga 14.03.19, 21.03.18, 04.04.19, 18.04.19, 02.05.19, 05.03.19, 19.03.19, 02.04.19,15.07.19 mõlema lepingu järgi (lk 18-23). Mõlemast lepingust tulenevad nõuded on üle 1000 euro. Seega on hageja tõendanud nende kirjadega, et ta on nõudnud kostjalt enam kui kolm korda pärast lepingute ülesütlemist nende lepingute täitmist ja teinud selleks kostjale meeldetuletusi. Nii on hagejal õigus nõuda

§ 113.2 lg 2 p 3 järgi kokku sissenõudmiskulu 50 €.

Hageja nõue on selles osas tõendatud ja põhjendatud ning kuulub

§

§ 113.2 lg 2 p 3 järgi rahuldamisele.

Märgitud 50 € tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista  lepingu nr järgi L2700606498 põhivõlgnevust 1287,34 EUR, intressi 105,77 EUR, haldustasu 3,60 EUR, viivist 1,82 EUR ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 149,25 € ja alates 12.11.2019 viivist lepingu nr L2700606498 järgi 14,90% aastas võlgnetavalt põhivõlalt 1287,34 eurolt,  lepingu L3700979454 järgi põhivõlgnevust 1671,69 EUR, intressi 111,08 EUR, haldustasu 3,60 EUR, viivist 3,25 EUR ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 235,14 € ja alates 12.11.2019 järgi viivist 19,90% aastas võlgnetavalt põhivõlalt 1671,69 kuni võlgnevuste lõpliku tasumiseni.  välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulud 50 EUR. Lihtsuse huvides tuleb kostjalt hagejale välja mõista laenuvõlga kokku 2959,03 €, intressi kokku 216,85 €, haldustasu kokku 7,20 €, viivist kokku 389,46 €, sissenõudmiskulu 50 € ja alates 12.11.2019 viivist lepingu nr L2700606498 järgi 14,90% aastas võlgnetavalt põhivõlalt (1287,34 €) kuni selle tasumiseni ja lepingu nr L3700979454 järgi 19,90 % aastas võlgnetavalt põhivõlalt (1671,69 €) kuni võlgnevuste lõpliku tasumiseni. Menetluskulud Hageja soovis välja mõista 3656,83 € ja sellele lisanduvad intressid protsendina aastas. Kohus rahuldas hagi 3622,5€ ulatuses ja sellele lisanduvad intressid protsendina aastas. Nii kuulus hagi osalisele rahuldamisele, st 99,0 % (3622,51/3656,83*100). Seega tuleb TsMS § 163 lg 1, § 177 lg 4 järgi kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu katteks 99% ehk 346,50 € ja nende tasumisega viivitamise korral viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Kostja menetluskulud jäävad 1% ulatuses hageja kanda. Kostja kulude nimekirja ei esitanud, seega jäävad tema menetluskulud kulud tema enda kanda. Otsuse täitmise viis ja kord 7

(8)TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja soovis otsuse täitmise viisi ja korda selliselt, et tasub võla 50 € kaupa. Kostja on esitanud kohtule vara nimekirja, mille kohaselt saab kostja pensioni 511,73 € ja et muud vara tal ei ole, lisaks on kostjal nimekirja järgi kohustused mitme võlausaldaja ees. Kostja ei ole esitanud selle nimekirja kohta tõendeid (vt kirjaliku menetluse määrus). Samas ei ole hageja sellele taotlusele mingeid vastuväiteid esitanud (vt kirjaliku menetluse määrus). Eeltoodu tõttu leiab kohus, et asjas on võimalik TsMS § 445 lg 1 järgi määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja kord, kuna hageja ei esitanud kostja taotlusele vastuväiteid. Samas tuleb arvestada täitmise korra kindlaksmääramisel

§ 415

lg 2 sätestatuga.

§ 415

lg 2 sätestab, et ui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Seega tuleb TsMS § 445 lg 1 järgi määrata otsuse täitmise kord ja viis nii, et kostja tasub kohtuotsuse alusel väljamõistetud võlgnetavad summad igakuiste 50- euroste maksetega selliselt, et esimeses järjekorras tuleb ära tasuda võla sissenõudmise kulud ja menetluskulud, seejärel põhisumma, seejärel intress ja seejärel muud kohustused. Esimene makse tuleb teha otsuse jõustumise kuule järgneva kuu vastaval kuupäeval. /digitaalne allkiri/ Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.