järgi vaheotsuseid kahte tüüpi: kohtule esitatud nõude põhjendatuse kohta, kui menetluses on hagi raha saamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas (lg 1), kohtule esitatud nõude aegumise kohta, kui esitatud on taotlus aegumise kohaldamiseks (lg 3). Mõlemal juhul on tegu tuvastusotsusega. Peamine erinevus seisneb selles, et vaheotsus haginõude põhjendatuse kohta hõlmab kõiki aspekte, mis puudutavad nõude materiaalõiguslikku alust, ent vaheotsus nõude aegumise kohta lahendab üksnes aegumise vastuväite. Praeguses asjas ei ole tegu kummagi ülalkirjeldatud juhtumiga. Kostja ei ole menetluses väitnud, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja kohtusse esitatud nõue (sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue) on aegunud. Aegumise temaatika on tõstatanud hageja, väites, et sundtäidetav nõue on mh aegunud, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine lubamatuks tunnistada, s.t aegumise väide moodustab praeguses asjas ühe hagi rahuldamise eelduseks oleva elemendi teiste kõrval (hageja hinnangul on sundtäidetav nõue lubamatu lisaks aegumisele ka põhjusel, et nõuet ei saa täita võlgniku õigusjärglase suhtes, see on ebaselge ja täidetud, täitmisteadet ei toimetatud hagejale kätte, sundtäitmine on hea usu põhimõtte vastane), mille kontrollimine vaheotsuses ei ole lubatav. Vaheotsuse tegemine on põhjendatud üksnes juhul, kui tegemist on lõppotsuse tegemist ettevalmistava lahendiga, mis aitab menetlust lihtsustada ja kiirendada. Kui lubatav oleks teha vaheotsus hageja iga väite kontrollimiseks, mille ta hagis esitab, viiks see ebamõistliku menetluse venimise ja asjatult suurenenud rahakuluni. See oleks vastuolus vaheotsuse eesmärgiga. Seega ei olnud praeguses asjas hageja väite tõele vastavuse kindlakstegemiseks võimalik vaheotsust teha ja maakohtu vaheotsus tuleb tühistada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsiooniastme menetluskulude suuruseks märkis hageja 462 eurot koos käibemaksuga. Kaebuse kohaselt võib Riigikohtu praktika põhjal järeldada, et vaheotsus on võimalik teha alati, kui see aitab vältida kulukat, aegavõtvat ning tarbetut tõendamismenetlust. Ringkonnakohus pidanuks ise tegema otsuse, millega hagi rahuldada. Riigikohus on ka rõhutanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kui protsessuaalne hagi ei tohiks muuta kummagi menetlusosalise menetluslikku positsiooni paremaks ega halvemaks võrreldes tavapärase hagi esitamisel tekkiva positsiooniga. Kui võlgnik kostjana n-ö tavalises hagimenetluses võiks taotleda vaheotsust aegumise kohta, siis peaks võlgnikul olema sama õigus ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses, kus ta esineb hagejana. On arusaamatu, mida pidas ringkonnakohus silmas „hageja iga väite kontrollimise“ all, sest hageja taotles vaid aegumise kontrollimist, jättes kõrvale muud küsimused, mis eeldavad kulukat ja aeganõudvat tõendamismenetlust. 8. Kostja esitas seisukoha, mis ei vastanud
lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu vaheotsuse ja saatis tsiviilasja tagasi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks. Asi tuleb tühistatud osas saata
Alust ei ole tühistada ringkonnakohtu otsust osas, millega ringkonnakohus võttis hageja apellatsioonkaebuse menetlusse. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 10. Praeguses tsiviilasjas on hagejana kohtusse pöördunud täitemenetluse võlgnik, esitades TMS §-s 221 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kostja kui täitemenetluse sissenõudja vastu. Hageja on muu hulgas tuginenud väitele, et sundtäitmisele esitatud täitedokumendist tulenev nõue on aegunud. Sundtäitmisele on kostja esitanud kohtulahendist tuleneva rahalise nõude (elatise võlgnevuse saamise nõude). Hageja on kohtumenetluses taotlenud maakohtult vaheotsuse tegemist selle kohta, kas kostja kohtulahendist tulenev rahaline nõue on aegunud. Kostja on vaheotsuse tegemisega nõustunud. 11.
lg 1 kohaselt võib kohus samas lõikes nimetatud tingimustel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta.
lg 3 kohaselt võib kohus poole taotluse alusel teha vaheotsuse, et lahendada aegumise kohaldamise taotlus. Ringkonnakohus on otsuses mh leidnud, et praegusel juhul ei ole tegemist kummaski lõikes nimetatud juhtumiga, sest kostja ei ole aegumise vastuväidet esitanud. 12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole
Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kui protsessuaalne hagi ei tohiks muuta kummagi menetlusosalise menetluslikku positsiooni paremaks ega halvemaks võrreldes tavapärase hagi esitamisel tekkiva positsiooniga (vt nt Riigikohtu
lg 3 ei välista sellist võimalust ka juhul, kui võlgnik on TMS § 221 alusel esitatud hagis hageja rollis ja tugineb sundtäitmisele esitatud nõude aegumisele. 13. Eelnimetatud
Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul apellatsioonkaebus sisuliselt lahendada ja otsustada maakohtu vaheotsuse põhjendatuse üle. 13.1. Riigikohus on leidnud, et aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe, mis on
lg-s 3 sätestatud võimaliku vaheotsuse või lõppotsuse tegemise eeldus nõude aegumise üle otsustamisel (vt Riigikohtu
See lahend on lõppotsus, mitte lõppotsust ettevalmistav lahend. Aegumise kohaldamise taotluse lahendamise jaoks ei ole tähtsust küsimustel, mis puudutavad hageja nõude põhjendatust. 14. Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks
lg 3 ja
15. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.