← Eesti

1-18-6997/32

Obsah (7)§ 310§ 175§ 159§ 126§ 180§ 179§ 306

Kriminaalasi nr. 1-18-6997 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Tallinna kohtumaja 18.09.2019.a. Tallinnas Kohtunik Sekretär Tõlk Prokurör Kaitsja Aime Iva

§ 310lg 1 alusel R Ai kasuks mittevaraline kahju summas 300 eurot.

Summa kanda R Ai arveldusarvele nr xxxx (Xxxx). Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Dmitri Gorjatševilt riigituludesse

§ 175lg 1 p.

9 alusel sundraha - 810 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 159

lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Dmitri Gorjatševile täiendavalt eraldi dokumendina. Asitõendid ja salvestised 1) Kolm CD-plaati heli – ja videosalvestistega (lisatud kriminaalasja materjalide juurde) -

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse.

2) Padrunikest, kuulitükk ja lasujäägi proovid (asuvad PPA asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) -

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

3) Püstol xxxx xxxx ja püstoli salves olnud 7 padrunit 7,65 mm (antud PPA-le hoiule relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 1H8-18AT) – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahend. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Dmitri Gorjatševit süüdistatakse selles, et tema 25.06.2018 kell 17.53 xxxx asuva xxxx tankla territooriumil, kus viibisid kõrvalised isikud, s.o avalikus kohas korrakaitseseaduse (KorS) § 54 mõttes /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, kasutas vägivalda R Ai suhtes relvaga ähvardamise näol. Täpsemalt Dmitri Gorjatšev võttis pintsaku põue alt paremalt poolt kabuurist välja tulirelva xxxx nr xxxx cal 7,65 mm ja suunas selle kannatanu R Aile, vinnastas relva, tõmmates kelku tagasi, ning tegi lasu vastu asfalti kannatanu kõrval, mille tulemusena paiskusid asfaldi tükid kannatanule vastu kätt, jalga ja keha vasakut poolt. Kannatanu tundis hirmu oma elu ja tervise pärast. Selliselt seadis süüdistatav ohtu kannatanu elu ja tervise ning häiris sündmuskoha läheduses viibinud kõrvaliste isikute rahu. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus Dmitri Gorjatšev avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad KorS §ist 55 lg 1 p 1 ja 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/. Seega pani Dmitri Gorjatšev oma tahtliku tegevusega toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud relvaga ähvardades, s.o KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Kohtu seisukoht Kriminaalasjas on tõendamist leidnud asjaolu, et süüdistatav Dmitri Gorjatšev ja kannatanu R A sõitsid 25.06.2018 kell 17.52 xxxx asuva xxxx tankla territooriumile, kus süüdistatava poolt tehti püstolist lask kannatanu jalgade ette asfaldisse. Nende ütlused aga lahknevad selle kohta, mis eelnes tankla territooriumile sõitmisele ja miks sinna sõideti. Kannatanu ütluste kohaselt, sõites mööda Pirita teed kodu poole, mis asus Pirita – Kosel ja reastudes ümber paremale sõiduritta enne Pirita Selveri juures asuvat valgusfoori, ilmus kõrval olevale jalgratta teele punane xxxx. Selle auto juht hakkas kätega vehkima ja sõitis talle järele. Ta jäi seisma, sest arvas, et midagi on juhtunud. Punase auto juht hakkas teda ebatsensuursete sõnadega sõimama ja käskis sõita tanklasse klaarima. Kannatanu sõitiski selguse saamiseks süüdistatava auto järel tanklasse. Süüdistatav rääkis kohtuistungil, et liikudes paremal sõidurajal Pirita teel Selveri poole, nägi vasakult möödumas tumesinist xxxx. Mingil hetkel liikus xxxx kahe sõidurea vahel, kord sõitis vasakusse ritta, siis järsku reastus ümber paremasse ritta. Vältimaks ohtlikku lähenemist, reastus ta bussiritta ja jätkas sõitu. Umbes 30 meetri pärast läks bussisõidu rida üle pöördeks Selveri poe juurde ja enne pööret sõitis xxxx talle ette nii, et ta ei saanud enam edasi sõita. Xxxx juht tegi auto akna lahti, vehkis kätega, rääkides midagi. Süüdistatav avas ka akna, et teada saada, mis juhtus. Xxxx juht vastas, et ta näitas ju suunatuld ja hakkas karjuma. Tagumised autojuhid andsid signaali, sest sõidurajad olid blokeeritud. Edasi liikudes püüdis sõita nii, et Xxxx juht ei saaks talle järele pöörata ning ta sõitis tankla parkimisplatsile. Süüdistatava ütlusi kinnitab tunnistaja K W, kes on süüdistatava elukaaslane ja kes viibis koos süüdistatavaga autos. Tema ütlustest nähtub, et nende soov oli sõita Pirita Selverisse. Pirita teel sõites hakkas nende ette trügima tumesinine auto ja süüdistatav oli sunnitud oma auto juhtima bussiteele. Edasi sõita ei saanud, kuna sinine auto oli tee ära blokeerinud. Mõlemad autojuhid avasid aknad. Süüdistatav küsis Ai käest, miks ta neile ette keeras. Kannatanu hakkas kätega vehkima ja pakkus minna asju klaarima. Kohtulikul arutamisel ei ole üheselt selgunud, mis tegelikult toimus Pirita teel ja mis põhjusel mõlemad sõidukid sõitsid Xxxx tankla territooriumile. Ühelt poolt kannatanu ütlused, et süüdistatava poolt juhitud auto põhjustas arusaamatu olukorra. Teiselt poolt süüdistatava ja temaga koos sõitnud elukaaslase K Wi ütlused, et kannatanu tekitas Pirita teel ohtlikke olukordi. Samuti lahknevad ütlused selles, kes nõudis olukorra lahendamiseks Xxxx tankla territooriumile sõitmist. Xxxx tankla turvakaamera salvestiselt nähtuvalt keeras tanklasse esimesena süüdistatava auto ja viimasel hetkel teeb seda ka kannatanu, jäädes süüdistatava auto taha seisma. Vaatamata sellele, et kohtulikul uurimisel ei olnud võimalik kõrvaldada vastuolusid tanklasse sõitmise põhjuses ja selles, kelle initsiatiivil sinna sõideti, on selge, et Dmitri Gorjatševi ja R Ai vahel tekkis Pirita teel liikluses konflikt, mida sõideti lahendama Pirita Selveri ees asuva tankla territooriumile. Vaidlus puudub selle kohta, et tankla territooriumil väljus esimesena oma autost R A, suundudes Dmitri Gorjatševi sõiduki poole. Samal ajal väljus oma sõidukist ka süüdistatav ja võttis pintsaku alt kabuurist välja relva. See on tõendatud kannatanu, süüdistatava, tunnistaja M Mi ütlustega ja Xxxx tankla turvakaamera salvestisega, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis nr 3 ja vahetult kohtuistungil. Turvakaamera salvestiselt nähtub ka see, et peale püstoli kabuurist väljavõtmist, suunas süüdistatav selle koheselt kannatanu suunas, alles peale seda laskis käe koos püstoliga alla. Kannatanu selgitas kohtus, et ta läks süüdistatava auto juurde selleks, et teada saada, mis toimub. Ta ei jõudnud veel midagi öelda, kui süüdistatav võttis autost väljudes kohe välja relva. Algul 3 arvas, et tegemist on mängupüstoliga, kuid kui süüdistatav vinnastas püstoli, sai ta aru, et see on päris püstol ning siis tundis hirmu oma elu pärast ja hakkas taganema. Süüdistatava ütluste kohaselt nägi ta tahavaatepeeglist Ait, kes lähenes väga agressiivse näoilmega ja kuna tema auto aken oli lahti, oleks A võinud temaga teha ükskõik mida. Sel põhjusel otsustas ta autost väljuda. Relva võttis välja ja pani kuuli rauda, kuna temale lähenev inimene oli tema suhtes ähvardav. Tunnistaja M Mi ütlused kinnitavad samuti, et esimesena väljus autost sinise auto juht (R A), kes suundus punase auto poole. Punase auto juht (Dmitri Gorjatšev) tuli natuke hiljem autost välja ja tal oli relv käes. Mehed suhtlesid omavahel. Vaidlust ei ole ka selles, et Dmitri Gorjatšev tegi lasu kannatanu jalgade poole. See on tõendatud süüdistatava, kannatanu, tunnistajate M Mi ja K Wi ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga nr 4, milles on vaadeldud J H poolt esitatud CD-plaadi videosalvestist, mille filmis tunnistaja M M oma mobiiltelefoniga. Süüdistatav põhjendas püstolist lasu tegemist kannatanust tuleneva ohuga talle. Ta järeldas seda sellest, et kannatanu lähenes talle ähvardavalt, oli agressiivse näoilmega, surus käe rusikasse, sirutas kätt tema poole, üritas relva ära võtta. Hoiatuslask võimaldas vältida füüsilist konflikti. Tunnistaja K Wi ütlused haakuvad süüdistatava ütlustega tulistamise põhjuse osas. Tunnistaja sõnul tulistas süüdistatav selleks, et ennetada lööki enda pihta. Nimelt ei läinud kannatanu Dmitri Gorjatševi nõudel oma autosse, vaid reageeris väga agressiivselt, surus oma parema käe rusikasse ja tahtis Dmitrit lüüa. Kannatanu ütlustest aga nähtub, et nähes relva ja aru saades, et tegemist on päris relvaga, tundis ta hirmu oma elu pärast ja hakkas taganema ning just sel hetkel tulistas süüdistatav tema jalgade ette maha. Asfaldist lendasid killud vastu tema jalgu. Kannatanu lisas, et ei tõstnud rääkides häält, ei püüdnud süüdistatavat lüüa, ei solvanud, tema käed ei olnud rusikas. Kohtu küsimustele vastates täpsustas kannatanu, et lasu hetkel oli ta poolküljega süüdistatava poole, milline asjaolu nähtub ka videosalvestiselt. Tunnistaja M Mi ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi selle kohta, süüdistatav tulistas kannatanu suunas asfaldisse hetkel, kui kannatanu hakkas end ümber keerama, olles minemas oma auto juurde. Asitõendi vaatlusprotokollid nr 3 ja 4 kinnitavad samuti kannatanu ja tunnistaja M Mi ütlusi, et Dmitri Gorjatševi poolt tehtud lasu hetkel oli kannatanu juba lahkumas oma sõiduki juurde ja oli poolküljega Dmitri Gorjatševi poole. Relvast tulistamist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt aadressil xxxx Xxxx automaattankla ees asfaldil tuvastati visuaalsel vaatlusel padrunikest ja kuuli tükk. Sündmuse ajal Dmitri Gorjatševi poolt kasutatud relva on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis. Vaadeldavaks objektiks on hõbedast värvi tulirelv xxxx, cal 7,65mmm seerianumber xxxx. Püstoli salv on kaheksale padrunile. Eeltoodut kokku võttes on tõendamist leidnud süüdistuses Dmitri Gorjatševile ette heidetud teo faktilised asjaolud, nimelt tema poolt püstolist tulistamine Pirita Selveri ees asuva Xxxx tankla territooriumil R Ai jalgade juurde maha vastu asfalti. Tõendamist ei ole leidnud tulistamise tulemusena asfalditükkide paiskumine kannatanule vastu kätt ja keha vasakut poolt, sest kannatanu väitel lendasid asfaldist killud üksnes vastu tema jalgu. Põhivaidlus kohtumenetluse poolte vahel oli selles, kas Dmtiri Gorjatševi tegu on õigusvastane. 4 Süüdistatava ja tunnistaja K Wi ütluste kohaselt oli kannatanu tegevus peale autost väljumist agressiivne ja nad hindasid seda ründena süüdistatava suhtes, mille tõrjumiseks tehti süüdistatava poolt hoiatuslask. Kaitsja leidis samuti, et kannatanu liikus Gorjatševi poole väga energilise sammuga, ähvardades samal ajal verbaalselt Gorjatševit ja peatus alles siis, kui nägi relva Gorjatševi käes. Seega oli tegemist otsese füüsilise ründega Ai poolt. Ründena käsitles kaitsja ka hetke, kui R A hakkas minema oma auto poole, kuid üks hetk pöördus Gorjatševi poole, hoides paremat kätt rusikas. Sellest tulenevalt tunnetas Dmitri Gorjatšev ohtu ning konflikti vältimiseks tegi tulirelvast hoiatuslasu. Seega viibis Dmitri Gorjatšov kaitsja versiooni kohaselt hädakaitseseisundis ega ületanud püstolist lasku tehes hädakaitse piire. Vastupidiselt eelnimetatud isikute ütlustele ja kaitsja seisukohale ei kinnita kannatanu ja tunnistaja M Mi ütlused kannatanupoolset rünnakut ega Dmitri Gorjatševi ohustamist. Ka prokurör on kannatanu ja tunnistaja M Miga ühel meelel selles, et puuduvad mistahes viited sellele, et süüdistatav oleks olnud kannatanu poolt ohustatud. Kannatanu ei ilmunud agressiivse hoiakuga Dmitri Gorjatševi auto juurde, ei teinud mingeid löögiliigutusi kannatanu suunas ega sirutanud oma kätt relva poole. Hetkel, kui süüdistatav tulistas, oli kannatanu lahkumas ja süüdistatava poole selga pööramas. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et R A oleks kuidagi ohustanud Dmitri Gorjatševi elu või tervist ning oleks soovinud süüdistatavat füüsiliselt rünnata. Kiirest kõnnakust ei saa teha järeldust isiku agressiivsuse kohta. Turvakaamera salvestiselt nähtub, et süüdistatava auto juures toimunud vestluse ajal on agressiivsem pool hoopiski Dmitri Gorjatšev. Nimelt autost väljudes suunas ta koheselt relva kannatanu suunas, liikus kannatanu poole, vehkis vasaku käega ja tegi lasu hetkel, kui kannatanu on tema poole küljega ja suundumas oma auto juurde. Süüdistatava ja tunnistaja K Wi väide, et R Ai käsi oli rusikas ja et kannatanu tahtis süüdistatavat lüüa ei nähtu turvakaamera videosalvestiselt ja on ümber lükatud ka tunnistaja M Mi ütlustega, milles ta kinnitas, et kätega vehkimist ei olnud. Turvakaamera salvestiselt nähtub, et R Ai käed on sirges asendis enamjaolt suunaga allapoole, sõrmed harali. Mingit ründe- või löögiliigutust, millest räägivad nii süüdistatav kui tunnistaja W, videosalvestiselt ei nähtu. Turvakaamera videosalvestist vaadetes ei nähtu sealt ühtegi põhjust, millest võinuks Dmitri Gorjatšev kahtlustada või karta R Ai-poolset füüsilist rünnet tema vastu ja mis andnuks talle põhjuse võtta autost väljudes koheselt kabuurist relv ja suunata see R Ai poole. Ka ei nähtu sealt kannatanu-poolset relva äravõtmise liigutust. Dmitri Gorjatšev tulistas püstolist siis, kui R A oli küljega tema poole, et minna oma autosse. Asfaldilt lennanud tükke tundis R A vastu jalgu, tundis hirmu oma elu ja tervise pärast. Enne lasku, kui süüdistatav ja kannatanu seisid vastakuti, ei olnud kohtu hinnangul R A agressiivne selles mõttes, et oleks kuidagi ohustanud süüdistatava elu ja tervist. Tõendite kogumis hindamise tulemusena ei nõustu kohus süüdistatava ja tema kaitsja poolt esitatud hädakaitse versiooniga. On üldteada, et hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.11.2017.a. lahendi 1-16-9964 punktis 9 on selgitatud, et hädakaitseseisund ehk hädakaitseõigus tekib vahetu õigusvastase ründe korral. Õigusvastase ründe all tuleb mõista rünnet, millega rikutakse mõnda õiguslikku käitumisnormi. Välistatud on hädakaitseõiguse tekkimine ründe tõttu, mis rikub üksnes sotsiaalset käitumisreeglit (viisakusvõi moraalinormi), kuid ei ole vastuolus õiguskorraga. Kogutud tõendid ei kinnita R Ai poolt vahetut õigusvastast rünnet süüdistatava vastu. Asjaolu, et kannatanu järgnes Dmitri Gorjatševi autole Xxxx tanklasse, väljus autost, lähenes süüdistatava autole, peale püstoli väljavõtmist süüdistatava poolt palus „paugutaja“ ära panna, ei ole käsitatav 5 vahetu või vahetult eesseisva õigusvastase ründena. Objektiivne kõrvaltvaataja, s.o tunnistaja M M samuti ei maini R Ai poolt agressiivset käitumist või mingit rünnet Dmitri Gorjatševi suhtes. Tunnistaja oli hoopis häiritud süüdistatava tegevusest. Kuivõrd ei ole tõendamist leidnud R Ai poolt õigusvastane rünne Dmitri Gorjatševi vastu, ei saa rääkida ka Dmitri Gorjatševi viibimisest hädakaitseseisundis KarS § 28 lg 1 tähenduses ning tulistamine avalikus kohas kannatanu jalgade juurde maha ei olnud õiguspärane tegu. Kohtu hinnangul ei tule käesoleval juhul kohaldamisele ka kaitsja väide, mille kohaselt peab süüdistatava käitumise õigusvastasuse hindamisel tuginema KarS § 31 lg-s 1 sätestatud lubatavuseksimuse reeglile. KarS § 31 lg 1 sätestab, et tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Eelnimetatud sätte kohaldamiseks tuleb tuvastada, et isiku poolt ettekujutatud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral esineks isiku käitumises mõni õigusvastasust välistav asjaolu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 1-16-9964 punktis 16 on selgitanud, et Hädakaitse kontekstis saab KarS § 31 lg 1 kohaldamisest rääkida juhul, kui isiku poolt ekslikult ettekujutatud asjaolude kogumist tuleneb hädakaitseseisund, s.o isiku ettekujutuse kohaselt on tegemist vahetu õigusvastase ründega. Tuginevalt asitõendi vaatlusprotokollile nr 3 ja turvakaamera salvestisele, leiab kohus, et süüdistatav ei saanud isegi ette kujutada teise poole rünnet. Turvakaamera salvestiselt on selgelt näha, et kui Dmitri Gorjatšev, relv käes, annab vasaku käega R Aile märku minna oma autosse, hakkabki kannatanu selg ees taanduma. Ühel hetkel on ta küljega süüdistatava poole ja siis Dmitri Gorjatšev tulistab. Süüdistatav ei saanud isegi väiksema ettekujutuse juures arvata, et kannatanu hakkab teda ründama ja tema elu on ohus, sest kannatanu juba hakkas end ringi pöörama ja oma auto juurde tagasi minema. Pigem tuleb antud juhul nõustuda prokuröri poolt välja öelduga, et süüdistatav tulistas relvast kannatanu jalgade poole mitte enda elu ja tervise kaitsmiseks, vaid selleks, et demonstreerida ähvardades enda üleolekut ja võimu. Isiku teo kvalifitseerimiseks KarS § 263 järgi on nõutav teo toimepanek avalikus kohas. Vajalik on tuvastada, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, kas on olemas asjasse mittepuutuv füüsiline isik, keda teoga häiriti või ohustati ning kindlaks teha KarS § 263 lg 1 ps 1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolu (Riigikohtu lahend nr 1-1610326 p. 31). Vaidlust ei ole antud juhul selles, et süüdistuses nimetatud koht Tallinnas aadressil Rummu tee 2 asuv Xxxx automaattankla on avalik koht KorS § 54 järgi, kuivõrd see on koht, mis on mõeldud kasutamiseks määratlemata isikute ringile. KorS § 55 sätestab avalikus kohas käitumise üldnõuded. Nimetatud paragrahvi lõike 1 punktile 1 vastavalt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning KorS § 55 lg 1 p 2 kohaselt on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Dmitri Gorjatšev suunas relva kannatanu R Aile ja tegi lasu vastu asfalti kannatanu kõrval, mille tulemusena paiskusid asfaldi tükid kannatanule vastu jalga. Kannatanu tundis hirmu oma elu ja tervise pärast. Samuti on kohus eelnevalt tuvastanud, et sündmuskohal viibis asjasse mittepuutuv füüsiline isik, keda eelnimetatud teoga häiriti. Nimelt viibis sündmuskohas M M, kes istus oma autos ja nägi süüdistatava ja kannatanu vahel toimuvat pealt. M M on öelnud, et hetkest, kui punase auto juht oma autost relvaga väljus oli tegemist teda häiriva tegevusega. Kui punase auto juht tulistas teise auto juhi poole, siis ta ehmus. Eluliselt on usutav, et viibides avalikus kohas tunneb inimene ennast häirivalt või veelgi enam ohustatuna, kui näeb relva kellegi käes ning toimub ka lask. Kaitsja väide, et tunnistaja ei olnud häiritud, pigem pakkus talle konfliktolukorra nägemine põnevust, on kohtu hinnangul küüniline. 6 Olukorras, kus inimene tunneb, et olukord teda häirib, on tänapäeval igati loomulik konfliktolukordade filmimine. Selleks, et ründajat, antud juhul Dmitri Gorjatševit ja tema poolt juhitud autot hilisemalt ära tunda, suurendas tunnistaja ka videopilti. See aga ei anna kuidagi põhjust arvamusele, et tegemist oli huvipakkuva tegevusega. Samuti on eluliselt usutav, et isik, kes tunneb ohtu enda elule või tervisele, püüab ohust eemalduda või jääda ohutusse kaugusesse. Nii ka tunnistaja M M ei väljunud süüdistatava ja kannatanu vahelise konflikti ajal autost. Küll väljus tunnistaja hiljem, aga alles siis kui mõlemad autod olid ära sõitnud ning tunnistaja tuttav saabus tankla territooriumile, kellega kohtumine oli varasemalt kokku lepitud. Kõike eelnevat arvesse võttes asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises olid KarS § 263 lg 1 punktis 2 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivse külje tunnused, sest relvast tehtud lask maha teise isiku jalgade juurde avalikus kohas on käsitletav relvaga ähvardamisena. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 263 sätestatud tegu tahtlust. Kohtu hinnangul pani Dmitri Gorjatsev avaliku korra raske rikkumise toime kaudse tahtlusega, sest viibides avalikus kohas pidi ta pidama võimalikuks, et tema tegevus võib häirida kõrvalisi isikuid ja rikkuda nende õigusrahu. Talle ei saanud jääda märkamatuks natuke eemal seisev M Mi sõiduk ja isegi kui ta ei pannud tähele autos juhi kohal istujat, pidi ta pidama võimalikuks, et alati ei seisa autod tühjalt, vaid seisvas autos võivad ka viibida inimesed, kes näevad pealt tulistamist ja on ilmselgelt sellisest tegevusest häiritud ja tunnevad hirmu. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanu R A esitanud tsiviilhagi moraalse kahju nõudes summas 5000 eurot. Kohtuistungil ei nimetanud ta enam konkreetset summat, vaid jättis selle kohtu otsustada. Kannatanu põhjendas mittevaralise kahju nõude esitamist sellega, et süüdistatava poolt tulistamine oli talle ootamatu, see oli tema jaoks šokk. Peale seda sündmust ei julgenud ta tükk aega tänavale minna, istus kaks-kolm nädalat kodus. Hagiavalduses on kannatanu täpsustanud, et välja minna ei julgenud ta ka seetõttu, et süüdistatav võis tema sõiduki registreerimisnumbri meelde jätta, leida teda üles ja talle kätte maksta. Võlaõigusseadus (VÕS) § 128 määratleb hüvitamisele kuuluva kahju liigid, mis lõike 1 kohaselt võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Tulenevalt asjaolust, et kannatanut sihiti tulirelvast, tehti lask tema läheduses asfaldisse, mille tükid lendasid talle vastu jalgu, on usutav kannatanu hirmutunne tol hetkel ja veel hiljemgi. Sellest tingituna peab kohus põhjendatuks tema poolt mittevaralise kahju nõude esitamist. Kuna kannatanu kohtuistungil ei nõudnud enam kahjunõudena 5000 eurot, vaid jättis summa kohtu otsustada, sai ta isegi aru, et selline summa on üle paisutatud. Summa suuruse otsustamisel võtab kohus arvesse, et kannatanul puudusid tervisekahjustused, et ta ei tundnud isegi valu, kui asfalditükid talle vastu jalgu lendasid (vähemalt ei ole ta maininud valu tundmist), et tegemist oli üksnes hingelise üleelamisega, šokiga, on põhjendatud mittevaralise kahju suuruse jäämine sadadesse eurodesse, mitte tuhandetesse. Ei ole usutav kannatanu väide, et ta nii pika aja jooksul nagu kaks-kolm nädalat, kartis kodunt välja minna. Väheusutav on ka kartus, et isegi juhul, kui Dmitri Gorjatševile jäi kannatanu auto registreerimisnumber meelde, hakkaks süüdistatav teda auto järgi otsima või talle mingil moel kätte maksma. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks mittevaralise kahju suuruseks hinnata 300 eurot. 7 Karistus Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 263 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või vangistuse kuni viie aastani. Prokurör taotles Dmitri Gorjatševi karistamist vangistusega 1 aasta 2 kuud, mida KarS § 73 lg 1 alusel ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav 1-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Vangistuse nõudmist põhjendati sellega, et tema süü ei ole väike ning see on vajalik nii üld- kui eripreventiivsetel kaalutlustel. Vangistuse mõistmine on vajalik lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja et välistada edasised õigusrikkumised ning mõjutada Gorjatševit enda käitumist tõsiselt analüüsima ning seda muutma. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha kohaselt, kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. (RKKK 3-1-124-07) Tulenevalt asjaolust, et ka sellise teo eest, mille pani toime Dmitri Gorjatšev, on seadusandja andnud võimaluse karistada rahalise karistusega ja tulenevalt Riigikohtu refereeritud seisukohast, ei näe kohus põhjust, miks peaks Dmitri Gorjatševit karistama kindlasti raskemaliigilise karistusega – vangistusega. Ta töötab, seega omab sissetulekut. Kannatanu pihta ta ei tulistanud, see tähendab, et ta ei soovinud teda vigastada. Loomulikult on taunitav avalikus kohas tulistamine, kuid kohus on veendunud, et Dmitri Gorjatševi mõjutamiseks edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma piisab ka rahalisest karistusest. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kuna rahalise karistuse puhul ei ole eriosa sanktsioonis ette nähtud miinimum- ega maksimummäärasid, tuleb lähtuda KarS § 44 lõikest 1, mis näeb ette kuriteo eest mõistetava rahalise karistuse määrana vahemiku 30 kuni 500 päevamäära. Hinnates süüdistatava süüd keskmise suurusega ning arvestades kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, mõistab kohus talle rahalise karistuse 265 päevamäära, s.o. keskmises määras. Kuna andmed süüdistatava 2017.a. tulude kohta puuduvad, tuleb päevamäära suuruseks võtta 10 eurot. Seega karistab kohus Dmitri Gorjatševit rahalise karistusega summas 2650 eurot, millest tuleb maha arvata kahele kinnipidamispäevale vastavalt 6 päevamäära ja kandmisele kuulub 259 päevamäära ehk 2590 eurot. Dmitri Gorjatševi poolt pandi kuritegu toime 25.06.2018.a., s.o. üle aasta tagasi. Peale seda ei ole ta ühtegi kuritegu rohkem toime pannud. Süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ka puuduvad tal kehtivad väärteokaristused. Kõike seda arvesse võttes võib jätta tema suhtes rahalise karistuse KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata. Kriminaalmenetluse kulud: Menetluskuluks on käesolevas kriminaalasjas sundraha.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 179

lg 1 p 2 alusel on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. Arvestades, et Dmitri Gorjatšev ei ole taotlenud menetluskulu tasumist osade kaupa, siis tuleb tal välja mõistetud sundraha tasuda seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, s.o 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 8 Asitõendid ja salvestised Kolm CD-plaati heli – ja videosalvestistega tuleb jätta

§ 126lg 3 ü 1 alusel kriminaaltoimisse.

Sündmuskohalt leitud ja asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud padrunikest, kuulitükk ning lasujäägi proovid, mis asuvad PPA asitõendite hoidlas, kuuluvad

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Sündmuskohal kasutatud Dmitri Gorjatševile kuuluv relv - püstol Sig

Sauer P232SL ja püstoli salves olnud 7 padrunit 7,65 mm tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahend. Kohus juhindub

§ 306, 309 lg 3, § 311-313.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 11.10.2019.a kell 13.00. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 kohtuotsusega muudetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.09.2019 kohtuotsust. 18.09.2019 kohtuotsus jõustus osaliselt 20.04.2020 Riigikohtu kohtumäärusega. 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.