Obsah (5)
§ 76§ 100§ 101§ 103§ 108KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märts 2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-135160 Tsivi
§ 76lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
Hageja esitatud nõue tuleneb 30.11.2018 ja 02.13.2018 sõlmitud liitumislepingutest nr xxx ja xxx rikkumisest. Lepingu rikkumine seisneb kostja poolt arvete tasumata jätmises. 7.
§ 100
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
§ 101
lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi
- lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
- Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastavalt
§ 103
lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. 9.
§ 108
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus vastavalt Tele2 Eesti AS-i poolt esitatud arvete alusel. Tele2 Eesti AS on esitanud kostjale kaks arvet (nr xxx ja xxx), mille kohaselt on kostja poolt võlgnetavaks summaks 1700,23 eurot. Antud summast moodustub põhinõue 1612,93 eurot ja 87,30 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Viivis tuleneb lepingujärgsest viivise määrast.
- Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise kuni põhinõude 1612,93 eurot tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,022% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse koostamise järgnevast päevast s.o alates 21.01.
- Hageja nõude õiguslik alus on TsMS § 367, mis näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja poolt nõutava lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Kohus rahuldab hageja taotluse, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma viivist 0,022% päevas tasumata põhisumma jäägilt, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
- Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.01.2020 määrusega ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega. Kuna kostja ei ela hagis oleval aadressil ja politseil puuduvad andmed kostja asukoha kohta, siis ei olnud võimalik kostjale menetlusdokumente postiga kätte toimetada. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 3
(4)avalikult. Hagi loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate väljaandest Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast ning kostja on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 28 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates. Seega oli hagile vastuse esitamise tähtaeg hiljemalt 06.03.
- Kohus juhtis 23.01.2020 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud.
- TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 225 euro ja hagimenetluses õigusabikulude 240 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagihind on käesolevas asjas 1828,69 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulu summas 240 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 465 eurot, sh riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 240 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 4
(4)