Obsah (6)

§ 407§ 367§ 162§ 175§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-11503 Tsiviilasi

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

1. Hageja leiab, et ta on BIG PANK ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevast nõudest käendajana tasunud täitemenetluse käigus põhivõlgniku eest sissenõudjale 2 308,33 eurot. Seega on nimetatud summa ulatuses hagejale üle läinud võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Kohtu hinnangul on hageja antud juhul täitnud kostja kohustused BIG PANK-i ees ning VÕS § 68 lg 2 ning § 152 lg 1 tulenevalt on hagejale läinud üle BIG PANK-i laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Hagejal on õigus esitada regressinõue kohustuse täitmise ulatuses (2 308,33 eurot) kostja vastu.
2. Hageja on toonud välja, et kohtulahendit on täidetud solidaarvõlgnikest kostja ja hageja suhtes, kuid täitemenetlusega kaasnenud maksed on tasunud hageja ainuisikuliselt. Sellest lähtuvalt on hageja maksnud kohtutäiturile täitekulu ja kohtutäituri tasu katteks 347,47 eurot, kuid arvestades hageja osavastutuse määra nimetatud kulutuste tekkes, soovib hageja eelnimetatud summa hüvitamist kostja poolt pooles ulatuses, milleks on 173,74 eurot. Vastavalt VÕS § 69 lg 5 võib solidaarvõlgnik teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist neile langevatele osadele. Kulutuste hüvitamist ei või nõuda, kui kulutused on seotud üksnes selle solidaarvõlgniku isikuga. Lisaks sellele näeb TMS § 38 lg 3 ette, et kui täitedokumendi kohaselt on võlgnikeks solidaarvõlgnikud, vastutavad nad täitekulude tasumise eest solidaarselt. Kohus leiab, et kohtutäituri täitekulude ja kohtutäituri tasu näol on tegemist kulutustega, mis tulenesid sellest, et hageja ja kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat kohustust vabatahtlikult laenuandjale õigeaegselt. Nii hageja kui kostja vastutavad võrdses osas tekkinud kulude eest ning kostja on kohtu hinnangul kohustatud hüvitama hagejale poole hageja poolt tehtud kulutustest, s.o 173,74 eurot.
3. Hageja nõuab kostja käest sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 200 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivisintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetaks VÕS § 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et 200 euro suurune viivisenõue kuulub rahuldamisele.
4. Lisaks taotleb hageja kostja käest viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Hageja nõuab viivist kohtuotsuse tegemisest kuni kostja poolt põhivõla tasumiseni. Vastavalt

§ 367

alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise jaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab edasiulatuva viivise nõude, kuid piirab selle koos sissenõutavaks muutuva viivisega põhinõude ulatusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja on hagis taotlenud võimalike menetluskulude jätmist kostja kanda. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hagimaterjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on riigilõivu 275 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud kulu ning tuleb kostjalt välja mõista. Hagejale on riigi õigusabi korras määratud (tsiviilasi nr xxx) esindaja vandeadvokaat A.K Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus lahendab hagejale riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ja kulude rahalise kindlaksmääramise eraldi määrusega.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin