Obsah (5)

§ 8§ 1§ 2§ 3§ 24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 23

§ 8

lg 1 sätestab, et kohtu, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole pöörduv isik peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on diskrimineerimine. Lõike 2 järgi peab isik, kelle vastu on avaldus esitatud, menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui isik keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga. 34.

§ 1

lg 1 sätestab, et seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.

§ 2

lg 2 p 2 sätestab, et isikute diskrimineerimine nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse 8 sättumuse tõttu on keelatud töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel. 35.

§ 3

lg-te 1-6 järgi tähendab võrdse kohtlemise põhimõte, et ei esine diskrimineerimist käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel, et diskrimineerimine on otsene, kui käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel koheldakse ühte isikut halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras, otsene diskrimineerimine on ka ahistamine, mis on käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel isikule soovimatu käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine, diskrimineerimine on kaudne, kui näiliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab isikud käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui sättel, kriteeriumil või taval on objektiivne õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud, korraldust diskrimineerida isikuid ükskõik millise käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel peetakse diskrimineerimiseks, diskrimineerivaks peetakse ka sellist tegevust, kui isikut koheldakse teistest halvemini või talle kaasnevad negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta on esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta või toetanud isikut, kes on esitanud sellise kaebuse.

1. TLS § 3 sätestab, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
2. Hagiavalduses tõi hageja esile, et ta oli 03.12.2015 kuni 12.01.2016 V OÜ nõukogu liige, millest teavitas vahetut ülemust O Kit ning esitas kirjaliku selgituse M L-Nle. 13.01.2016, 15.01.2016 ja 26.01.2016 ilmusid temast artiklid ning 20.01.2016 esitas V OÜ hageja ja M.S suhtes kuriteokaebuse politseisse, kus jäeti 01.02.2016 kuriteokoosseisu puudumise tõttu kriminaalmenetlus alustamata. 2016.a ja 2017.a toimusid koosolekud, millel hageja korduvalt selgitas detailselt kõiki asju juhtkonnale. Alates 11.01.2016 kuni 2016.a veebruarini oli hageja töösuhe väga pingeline, kuna M V helistas kostjale ning tekitati suur paanika. Hageja tõi hagiavalduses esile, et kostja diskrimineeris ja ahistas teda pikema aja jooksul eeltoodud eraelulistest asjaoludest tulenevalt, kuna nõudis hagejalt õigustatud huvi omamata korduvalt detailseid selgitusi eraeluliste asjaolude osas, hageja oli sunnitud eraeluliste otsuste tegemisel kostjat informeerima ning saama selliste otsuste tegemiseks kostja heakskiidu ning lõpetas selle tulemusel töölepingu ebaseaduslikult.
3. Kohus tuvastas eelpool, et kostjal oli 10.05.2017 õiguslik alus hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks TLS § 89 lg 1 alusel seoses koondamisega töö ümberkorraldamise tõttu ning, et hageja ametikoha koondamine viidi reaalselt ellu. Samuti tuvastas kohus eelpool, et töölepingu erakorraliselt ülesütlemine ei toimunud hageja eraeluliste sündmuste või toimingute tõttu, mistõttu ei leidnud aset hageja diskrimineerimist

§ 2lg 2 p 2 järgi.

1. Kostja õiendiga 22.08.2019 on tõendatud, et 2017.a koondati (tööleping lõpetati TLS § 89 lg 1 alusel) 14 töötajat nii, et töölepingu viimaseks päevaks oli koondamisteate kättesaamise 9 päev. Järelikult ei ole hagejat diskrimineeritud sellega, et teda oleks töölepingu lõpetamisel ilma etteteatamistähtajata koondamisel koheldud teistest kostja töötajatest ebasoodsamalt. O Ki koostatud tabel tööülesannete kohta on koostatud kõigi töötajate, mitte üksnes hageja kohta, mille kohta on ta tunnistajana ka selgitusi andnud, et kohustust teha aruandeid M LNle ei olnud, kirju oli võimalik sorteerida Outlooki abil ja selle järgi näha, kes kui palju teeb ning ta koostas mitteformaalselt enda jaoks Exceli vormis tabeleid kõigi töötajate kohta, kui oli vaja saada ülevaadet töökoormusest (III kd lk 102, 136, 140).
2. 10.05.2017 hageja ja M L-N vahelise koosoleku salvestuse stenogrammiga ja samal päeval ajaliselt hiljem toimunud juriidilise osakonna koosoleku salvestuse stenogrammiga ei ole tõendatud hageja väited, et kostja diskrimineeris ja ahistas teda või nõudis hagejalt õigustatud huvi omamata korduvalt detailseid selgitusi eraeluliste asjaolude osas, kuna stenogrammidest nähtuvalt käsitleti põhiliselt töösuhte lõpetamist koondamise tõttu, et töölepingu lõpetamine ei ole kellegi poolt tellitud ja muud koondamisega seonduvat. M L-N selgitusi, et kostjale on olulised töötajate töötulemuste kõrval ka suhtumise pool ja huvi, et kostja töötajate nimed ajakirjanduses ei kajastuks, ei saa käsitleda hageja diskrimineerimisena ega eraellu sekkumisenasest kostjal on õigustatud huvi oma mainet kaitsta. Samuti märkis kohus eelpool, et eraelu puudutavad väited tõi hageja vestlusse ise, mitte M L-N. Ühestki M L-N selgitusest ega vastusest hagejale ei saa kuidagi järeldada hageja alandamist, halvakspanu tema eraelu puudutavatesse seikadesse ega muul moel diskrimineerimist (I kd lk 10-14, 116).
3. Tunnistaja O Ki ütlustega on tõendatud, et kostjal on palju sisekordi, protseduuri reegleid ja ärieetika koodeks ning, et osa neist reguleeris ka tööväliseid tegevusi; et vahetu juhiga tuli kooskõlastada tegevus teiste äriühingute juhatuses või sarnases juhtimisorganis; et tunnistaja edastas need 2015.a osakonna inimestele, et töötajad teataksid, kui nad töötavad juhtivatel kohtadel kuskil mujal; et pank soovis olla kindel, et tema töötajad pole seotud tehingutega ning ei tekiks huvide konflikti. Samuti on tõendatud, et hageja ei küsinud nõusolekut nõukogu liikmeks asumisel, tunnistaja sai sellest teada 13.01 hommikul, kui pidi hageja kohta avalikustatama meedias artikleid ja uuris M L-Nja palvel hagejalt, mida avaldatakse ning, et hageja selgitas seda e-kirjas. 2017.a päringu kohta selgitas tunnistaja, et ei küsinud ametlikult selgitusi, vaid osales kohtumisel M ja hagejaga ning teemaks oli Eesti Ekspressis artikli avaldamine, milles räägiti 2016.a võimalikust kriminaalhagist ja tsiviilhagist. Tunnistaja ütlustega on tõendatud veel, et hageja teatas, et ta kuulus kiriku nõukokku ja soovis liikmestaatust pikendada ning tunnistaja ei keelanud tal seal tegutseda, kuid hageja pidi silmas pidama, et ta ei tekita sellega huvide konflikti (näit. laenu võtmine kostjalt), millega hageja oli nõus. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ta ei nõudnud hagejalt infot erakonda kuulumise kohta ega palunud tal lahkuda erakonnast ning kui tunnistaja sai teada, et hageja asus xxxx osakonna juhatusse, siis tunnistaja küsis, mis selle ametiga kaasneb ja hageja vastas sellele (III kd lk 140).
4. Kohtule esitatud kostja töökorralduse reeglite, ärieetika koodeksi ja huvide konfliktide juhtimise poliitika väljavõtetega on tõendatud, et need sätestasid töötaja kohustuse teavitada kostjat teatud panga välistest tegevustest näit. organisatsioonide, ettevõtete juhtorganites olemisest. Hagis ei ole esile toodud, et nõudmised oleksid kehtinud või neid oleks kohaldatud üksnes hageja suhtes. Kostja väide, et reegleid rakendati kõigile kostja töötajatele, on tõendatud O Ki ja kostja personali ja koolituse divisjoni e-kirjadega juhtidele ja töötajatele. Järelikult ei ole hagejat võrreldes teiste töötajatega teabe nõudmise osas diskrimineeritud (I 10 kd lk 77, 89-90, II kd 29).
5. 13.01.2016 artikliga portaalis ehitusuudised.ee „Xxxx OÜ V juhtimisse“, 14.01.2016 artikliga portaalis tallinncity.postimees.ee „Xxxx“, 15.01.2016 artikliga portaalis DELFI „Xxxx“, 26.01.2016 artikliga „Xxxx“; 19.04.2017 artikliga „Xxxx“ Eesti Ekspressis on tõendatud, et seoses hageja tegevusega V OÜ nõukogus avaldati erinevaid meediakajastusi (I kd lk 81-87).
6. Hageja ja O Ki
7. aasta e-kirjadega ja M-L N 21.012017 e-kirjaga hagejale on tõendatud, et kostja küsis seoses ajakirjanduses avaldatud informatsiooniga hagejalt tema tegevuse kohta V OÜ nõukogu liikmena selgitusi
8. aasta jaanuaris, hageja andis oma tegevusest ja olukorrast ülevaate ning kostja küsis täpsustavalt, kas hageja viidatud hüpoteegid/ kohustused on seotud kostjaga, millele samuti hageja vastas. 31.03.2017 e-kirjast nähtub, et hageja andis sama teabe kostjale uuesti, kuna kostja oli unustanud aasta varem toimunu. Kostja on põhjendanud, et hagejalt selgituste küsimine oli vajalik eelkõige vältimaks võimalikku huvide konflikti. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus töötaja suhtes oli esitatud kuriteokaebus ja sellega seonduvalt tsiviilhagi, mida kajastas ka ajakirjandus, oli põhjendatud, et kostja küsis hagejalt teavet ning sellega ei sekkunud kostja põhjendamatult hageja eraellu. Kummastki e-kirjast ei nähtu hageja suhtes kohatut, alandavat, vaenulikku või ähvardavat käitumist ega ahistamist võrdse kohtlemise seaduse tähenduses, vaid e-kirjad on esitatud viisakas toonis ja sisaldavad üksnes asjakohaseid päringuid selgitamaks välja võimalik huvide konflikt seoses hageja tööväliste tegevustega. Hagejalt selgituste küsimist seoses hageja vastu esitatud kuriteokaebuse, tsiviilhagi ja meediakajastusega, ei saa käsitleda diskrimineerimisena

§ 1

järgi ja hageja ei ole tõendanud, et teda oleks koheldud selles osas teisiti, kui mõnda teist kostja töötajat samalaadses olukorras

§ 3järgi (I kd lk 88).

1. Kuna eelpool käsitletud sisekorrareeglite järgi olid kõik kostja töötajad kohustatud oma vahetu juhiga eelnevalt kooskõlastama töötamise ja teiste juriidiliste isikute juhtorganitesse kuulumise vms tegutsemise väljaspool kostjat ning hageja oli sellest teadlik, siis pidi kostja olema teadlik hageja töövälistest tegevustest, mille puhul esines huvide konflikti tekkimise oht. Järelikult vajas hageja kostja nõusolekut V OÜ nõukogu liikmeks, xxxx nõukogu liikmeks, xxxx esimeheks olemiseks, kuna tegemist oli juhtorganitesse kuulumisega.
2. 2016.aasta detsembrikuu e-kirjavahetusega on tõendatud, et hageja küsis vahetult juhilt O Kilt nõusolekut xxxx koguduse nõukogu liikmeks kandideerimiseks ning O K vastas, et xxxx nõukogu liikmeks olek ei ole vastuolus kostja töökorralduse reeglitega, kuid selgitas, et hageja ei peaks osalema selliste nõukogu otsuste tegemisel või ettevalmistamisel, mis seonduvad kostjaga või puudutavad tehinguid, mille tõttu võib kostja saada negatiivset meediakajastust. Eelnevast 2016 kirjavahetusest nähtuvalt ei keelatud hagejale xxxx nõukogusse kuulumist (I kd lk 91). Sama tõendab xxxx koguduse xxxx M Le kohtule esitatud tõend 12.12.
3. Tõendis on küll märgitud, et kostja keelas hagejal koguduse õigusnõustamise laenulepingu sõlmimisel, kuid antud väide põhineb hagejalt, mitte kostjalt saadud teabel, mida muud tõendid ei toeta (I kd lk 131 A). Seega on hageja väide tõendamata, sest tõendab tõend vaid seda, mida hageja rääkis koguduse vaimulikule, mitte seda, et kostja oleks keelanud hagejal kogudust nõustada. Järelikult ei diskrimineerinud kostja hagejat teabe küsimisega ega tunginud põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt hageja 11 eraellu, sest päringu ulatus vastas kostja sisekorraeeskirjades kehtestatule. Hagejat ei ole esile toonud, et teda oleks selles osas teistmoodi koheldud teistest kostja töötajatest.
4. Tunnistaja O Ki ütlustega ja
5. aasta märtsikuu e-kirjavahetusega on tõendatud, et hageja kuulumist xxxx ning xxxx esimeheks olemist, ei ole hagejale keelatud ning hageja pole tõendanud vastupidist. 22.03.2017 e-kirjast nähtuvalt teavitas hageja O Kit, et ta on valitud xxxx osakonna aseesimeheks (I kd lk 92). Kostja tänas hagejat teavituse eest ning küsis, millised kohustused ja ülesanded aseesimehe positsiooniga kaasnevad, millele hageja ka vastas. Eelnevaga on tõendatud, et kostja küsis üksnes sisekorrareeglitega vastavuses olevat teavet, mis puudutas huvide konflikti vältimist. 22.03.2017 kirjavahetusest nähtuvalt ei ole hageja vahetu juht hagejat mingil moel ebaviisakalt, alaväärselt, alandavalt vms moel kohelnud ega põhjendamatult hageja eraelu puudutavat teavet küsinud. Seega ei ole tegemist hageja diskrimineerimisega, vaid põhjendatud ja vajaliku teabe küsimisega. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et kõik kostja töötajad olid kohustatud teavitama kostjat sellistest töövälistest kõrvaltegevustest, millega võis kaasneda huvide konflikt. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et O K survestas teda 20.04.2017 kohtumisel xxxx lahkuma, O Ki tunnistajana antud ütlustega on tõendatud, et kohtumine oli põhjustatud märtsikuu lõpul toimunud koosoleku õhkkonnast M L-N juures eesmärgiga töörahu taastada. Järelikult ei ole kostja hagejat seoses erakonda kuulumise ega erakonna juhtorganisse kuulumisega ega võrreldes teiste töötajatega

§ 1või 3 järgi diskrimineerinud.

1. Tunnistaja O Ki ütlustega on veel tõendatud, et kui üldine töökorraldus kostja juures oli kella 8:30-17:15-ni, siis oli võimalik teha erandeid, et tema üritas osakonnas hoida paindlikku tööaega, et hageja palus paindlikku tööaega ja ta tuli tööle kella 07:00-ks. Järelikult tehti hagejale tööajast kinnipidamisel soodustusi. Hageja ei ole seda ümber lükanud.
2. Kohtu hinnangul ei saa pidada diskrimineerimiseks ega ahistamiseks võrdse kohtlemise seaduse mõttes, kui kostja töötaja M L-N avaldas oma arvamust hageja käitumise või suhtumise üle või selle üle, kas hageja vestles A Puga või küsis hagejalt seoses A Puga küsimusi, kuna ka tööandja töötajad võivad alluva käitumise suhtes oma arvamust või pahameelt avaldada või küsimusi esitada. Asjaolu, et see olukord oleks tehtud hagejale alandavaks, ahistavaks ja diskrimineerivaks, ei saa tõenditest järeldada. Menetlusdokumentide ja 21.04.2017 stenogrammi põhjal saab järeldada, et hagejale meeldis kostja juures väga töötada, et ta tahtis, et töökeskkond ja õhkkond oleks rahulik ja sõbralik, et ta ei tahtnud ise mingeid probleeme tekitada ja on seepärast M L-N ees oma käitumise pärast vabandanud (I kd lk 117-123). Samuti esitas hageja kostja 11.12.2017 krediidisuhete juriidilisse osakonda juristi töökuulutuse peale sooviavalduse kandideerimiseks (I kd tl 163165). Seega ei saa hageja suhtumise ja käitumise põhjal järeldada tema diskrimineerimist kostja poolt. Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud, et hageja diskrimineerimist töösuhtes kostjaga ei ole TLS § 3 ja

§ 1lg-s 1 sätestatu tähenduses toimunud.

50. Hageja on esitanud hüvitise nõude tuginedes

§ 24

lg-te 1 ja 2.

§ 24

lg-te 1 ja 2 kohaselt kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras diskrimineerimise lõpetamist ning talle rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Isik, kelle õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib nõuda, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule makstaks talle rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. 12 51. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-167-16 punktis 14 märkinud, et: „

§ 2

lg 3 sätestab, et see seadus ei välista võrdse kohtlemise nõudeid töösuhetes sama seaduse § 1 lg-s 1 nimetamata tunnuste alusel, eelkõige perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi ja töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, keeleoskuse või kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu. Kolleegium selgitab, et

§ 2lg 3 ei tähenda kahju hüvitamise iseseisvat alust.

See tähendab, et selleks, et töötaja saaks

§ 1

lg-s 1 nimetamata tunnuste alusel

§ 24

lg-te 1 ja 2 järgi või AÜS § 19 lg 4 järgi nõuda tööandjalt kahju hüvitamist, peab võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine kujutama endast töölepingu rikkumist, mis peab olema töötaja kahju põhjuseks (VÕS § 127 lg 4) ning mittevabandatav (VÕS § 103), töötaja kahju peab olema hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning see kahju peab olema olnud tööandjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 137 lg 3)“.

1. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
2. Hageja tõi hagiavalduses esile, et kostja poolne diskrimineerimine ja ahistamine kahjustasid tema tervist. Hageja esitatud tervist puudutavatest tõenditest, alates 17.05.2017 perearsti poole pöördumisest, nähtuvalt on ta viibinud haiguslehel alates 17.05.2017, ta on perearstile ja psühhiaatritele kurtnud meeleolulangust, unehäireid, keskendumisraskusi, pisarate käepärasust jm, hagejal on diagnoositud unehäired, meeleolu- ja ärevushäireid, depressiooni erinevaid vorme, herpesviirusnakkus, äge atoopiline konjunktiviit, migreen ning talle on määratud psühholoogiline nõustamine, määratud ravi, samuti määratud töövõime hindamine ja määratud osaline töövõime ja puue (I kd lk 32-39, 42-44, 146-162, II kd lk 47-49, 68-75). Anamneesidest nähtuvalt on hageja esile toonud eraelulised probleemid alates märtsist 2017.a ja töölt koondamise. Hagejal nii eraeluliste probleemide (hageja vastu kuriteokaebuse ja tsiviilhagi esitamine, mille raames on arestitud ka hageja kinnisvara, kodulooma surm jne) esinemise kui ka hageja töölt koondamise üle pooltel vaidlus puudub, kuid pooltel on vaidlus põhjusliku seose üle kostja tegevuse ja hageja tervisega seotud probleemide vahel.
3. Haigustõenditest nähtuvalt pöördus hageja arstide ja muude asutuste poole esmakordselt pärast kostjaga töösuhte lõppemist ning enne hagiavalduse esitamist või pärast seda. Kuna kohus tuvastas eelpool, et kostja ei ole hagejat diskrimineerinud ega ahistanud ei töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu ega enne seda töösuhte kestvuse ajal, siis puudub VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja halvenenud tervisliku seisundi vahel. Järelikult on hageja kahjuhüvitise nõue

§ 24lõike 2 alusel alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

1. Kohus jätab tähelepanuta kostja esitatud tõendid (I kd lk 101-104) tõendamaks, et hageja terviseprobleemid ei takistanud tal osalemast kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaanias, kandideerides xxxx teise numbrina ja sotsiaalmeedia kontolt nähtuvad hageja osalemised erinevatel meelelahutusüritustel – golf ja reisimised, kuna need ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. 13 Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
4. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks asja läbivaatamise kulu ning TsMS § 143 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tunnistajakulu. TsMS § 159 lg 1 järgi määrab tunnistajale makstava tasu ja hüvitatavad kulud kohus.
5. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist, kuna kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks ei ole möödunud TsMS § 160 lg 2 sätestatud tunnistajatele kulude hüvitamise nõue, mistõttu ei ole teada menetlusosaliste kohtukulude täpne suurus. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 14