2-20-2131 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 09. aprill 2020 kell 15.00 Tsiviilasja number 2-20-2131 Tsiviilasi L R avaldus enda pankrot

§ 13

lg 1 ja 2, § 15 lg 2 ja § 171-1 lg 1-1 ning § 160, § 170 lg 1 ja 2 kuulutada välja tema pankrot ja algatada tema suhtes pärast panktorimenetluse lõppemist kohustustes vabastamise menetlust. MENETLUSE KÄIK 7. Viru Maakohtu 19.02.2020 kohtumäärusega võeti pankrotiavaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

2. märtsil 2020 esitatud aruande kohaselt ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat L Rl vara ei ole. Ta omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr xxxx, mille saldo seisuga 03.03.2020 oli 477 eurot, mida haldur ei arvesta pankrotivara hulka. Võlgnik on võõrandanud: 1) 23.10.2019 xxxx sedaan (reg.märgiga xxxx, esmane registreerimisaasta xxxx); 2) xxxx universaal (reg.märgiga xxxx, esmane registreerimisaasta xxxx); 3) xxxxx luukpära (reg.märgiga xxxx, esmane registreerimisaasta xxxx). Pankrotimenetluse käigus vajab kontrollimist, kas sõidukite võõrandamisega on kahjustatud võlausaldajate huve või mitte.
3. Võlgnikul on kohustusi seisuga 27.03.2020 vähemalt 15 737.47 eurot ulatuses, s.h: 1) Monefit Estonia OÜ 566.20 eurot; 2) Bondora AS 1 151.86 eurot; 3) BB Finance OÜ 5422.29 eurot; 4) Swedbank AS 1 811.66 eurot; 5) TF Bank AB 270.06 eurot; 6) Holm Bank AS 151.56 eurot; 7) IPF Digital Estonia OÜ 1 800 eurot; 8) Esto AS 2 439.09 eurot; 9) Placet Group OÜ 2 124.75 eurot.
4. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalused ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puuduvad. Kuna võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, peab kohus pankroti välja kuulutama. Maksejõuetuse põhjus on vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel arvestamata oma tervislikku olukorda, reaalset sissetulekut ja võimalusi tekkivaid/tekkinud kohustusi täita. Maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.
5. Ajutine haldur palus

§ 23

, § 31, § 86, § 150 lg 1 p 2, p 5 ja lg 2 alusel: 1) kuulutada välja L R pankrot; 2) kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta; 3) välja mõista OÜ-le Sentire MK, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 1 020 eurot, millest 476.40 eurot välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja 543.60 eurot võlgnikult; 4) anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile L R tuludeklaratsioonid. KOHTUISTUNG 12. Kohtuistungil võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde. Tal ei olnud vastuväiteid ajutise halduri tasu suurusele ega ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele. 3

) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 16. Kohtuistungil antud võlgniku selgituste kohaselt tema sissetulekuks on lapsetoetus 98 eurot ja töötutoetus 180 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohutusi vähemalt 15 737.47 euro ulatuses ja võlgnikul puudub vara. Kohus leiab, et vaatamata sellele puudub seaduslik alus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellepärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt

§ 55

lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti.

1. Pankrotivara moodustamise tagamiseks annab kohus ka pankrotihaldurile õiguse esitada võlgniku nimel tuludeklaratsioonid Maks- ja Tolliametile.
2. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab ajutise halduri võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega, määrab

§ 31

lg 5 alusel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 06.05.2020 kell 10.00. Kohus teeb haldurile ettepaneku võlausaldajate esimese üldkoosoleku kirjalikus menetluses läbiviimise kaalumiseks, kui selleks ajaks riigis kehtestatud eriolukorda ei tühistata.

§ 86

lg 1 ja lg 2 alusel kohustab kohus võlgnikku andma vannet enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku algust. Eeltoodust tulenevalt võib võlgniku vannet võtta ka kirjalikult. Ajutise halduri tasu 19.

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise 4

§ 23

lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis.

§ 23

lg 4 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 476.40 eurot. Ülejäänud halduri tasu ja kulutused summas 543.60 eurot (1 020 - 476.40) kuuluvad hüvitamisele pankrotivara arvelt, selle mitte tekkimisel aga väljamõistmisele võlgnikult.

§ 23

lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning ajutise pankrotimenetluse kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 22. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, § 78 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5