Obsah (11)
§ 657§ 639§ 66§ 67§ 142§ 64§ 197§ 426§ 168§ 696§ 427KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-1359
) § 197 ja
§ 657lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.
- Ringkonnakohus rahuldas 21.02.2020 määrusega kostja taotluse osaliselt ning kohustas hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 500 eurot. Kohus määras, et nimetatud tagatis tuleb anda 14 päeva jooksul määruse jõustumisest raha hoiustamisena kohtu deposiitkontole ning tagatise andmisest tuleb viivitamatult teavitada Tallinna Ringkonnakohut ja kostja lepingulist esindajat.
- Hageja esitas 12.03.2020 taotluse anda tagatise tasumiseks täiendav tähtaeg kuni 26.03.
- Kohus jättis taotluse käiguta ja määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mille jooksul tuli esitada põhistatud taotlus koos mõjuva põhjuse esiletoomisega. Ühtlasi selgitas kohus, et ringkonnakohtu 21.02.2020 määrus jõustus 12.03.2020, mistõttu lõpeb hagejale määratud tähtaeg taotletud pikendusega samal päeval, s.o 26.03.
- Kuna hageja taotluses puuduseid ei kõrvaldanud, jättis ringkonnakohus selle rahuldamata.
- Hageja määratud tähtpäevaks kohut tagatise tasumisest ei informeerinud ja kohtul ei ole õnnestunud tagatise laekumist tuvastada.
- 06.04.2020 esitas hageja lepinguline esindaja taotluse tähtaja ennistamiseks, milles palus ringkonnakohtu 21.02.2020 määrusega tagatise tasumiseks antud tähtpäev ennistada. Hageja esindaja viitas riigis kehtivale eriolukorrale ja hageja seadusliku esindaja lapse haigestumisele. Kostja vaidleb hageja taotlusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
- Ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb kostja taotlusel jätta
§ 639lg 1, § 197 teise lause ja § 423 lg 1 p 12 koostoimes läbi vaatamata.
8. Esmalt käsitleb kolleegium hageja 06.04.2020 taotlust.
§ 66
näeb muu hulgas ette, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega.
§ 67lg 1 järgi on võimalik ennistada vaid seaduses sätestatud tähtaega.
Üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleks
§ 67
lg 2 kohaselt teha ka menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse ning tasuda
§ 142lg 3 p 1 kohaselt ennistamise avalduselt kautsjon.
Nimetatud toiminguid hageja teinud ei ole. 06.04.2020 taotlus tähtaja ennistamiseks on kolleegiumi hinnangul käsitletav (korduva) tähtaja pikendamise taotlusena.
§ 64
lg 1 alusel võib kohus enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul (lg 2). Kohus on juba lahendanud hageja 12.03.2020 taotlust tagatise tasumiseks täiendava tähtaja pikendamiseks ja jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja ka 06.04.2020 taotluses põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis oleks takistanud hagejal tagatist tasuda või kohut sellise takistuse ilmnemisest õigeaegselt teavitada. Taotluses toodud põhjendused tähtaja möödalaskmiseks ei ole
-i 2
(3)Tsiviilasi nr 2-18-13598 mõttes mõjuvaks põhjuseks, mis annaks õiguse menetlustoimingut hiljem teha. Hageja ei ole tähtaja möödalaskmist eriolukorra kehtestamisega sisuliselt kuidagi seostanud ega põhjendanud, kuidas seadusliku esindaja hooldusleht takistas kohtu poolt määratud tagatise maksmist. Hagejal on olnud küllaldane aeg menetluskulude tagatis tasuda ja kohus on hagejat tähtajast ja selle möödumise tagajärgedest informeerinud. Hageja ei ole tagatist tasunud tänaseni, s.o ka pärast seadusliku esindaja hoolduslehe lõppemist. Seega ei ole hageja kohtule veenvalt põhistanud selliste asjaolude esinemist, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et esinevad tähtaja pikendamist tingiva alused. 9.
§ 639
lg 1 järgi kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Vastavalt
§ 197
määrab kohus hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.
- Ringkonnakohus kohustas hagejat 21.02.2020 määrusega andma kostjale menetluskulude katteks tagatis 500 eurot. Tagatis tuli anda 14 päeva jooksul ringkonnakohtu määruse jõustumisest ning sellest tuli viivitamatult teavitada ringkonnakohut ja kostja lepingulist esindajat. Määruses on ringkonnakohus hoiatanud, et tagatise andmata jätmisel jätab ringkonnakohus hagi läbi vaatamata. Kohtute infosüsteemi andmetel sai hageja ringkonnakohtu 21.02.2020 määruse kätte e-toimiku vahendusel 25.02.2020 kell 13.
- Määrus jõustus 12.03.2020, kuivõrd edasikaebamise tähtaeg oli 15 päeva. Menetluskulude katteks tagatise tasumise tähtaeg oli seega hiljemalt 26.03.
- Hageja ei ole kohtute infosüsteemist nähtuvalt menetluskulude katteks tagatist tasunud ega tagatise andmisest kohut teavitanud. Seetõttu tuleb hagi
§ 639lg 1, § 197 teise lause ja § 423 lg 1 p 12 koostoimes jätta läbi vaatamata.
Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu tühistab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu otsuse. 11.
§ 426
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kuivõrd kohus jätab hagi läbi vaatamata hagejast tuleneval põhjusel, võib juhul, kui hageja hagiga uuesti kohtusse pöördub, kostja jätta
§ 426
lg 2 alusel hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud kostja senised menetluskulud, mille hüvitamist kostja on nõudnud ning mis on jäetud hageja kanda. 12.
§ 168lg 2 alusel jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei määranud maakohus rahaliselt kindlaks kostja kulusid. Kuna ringkonnakohus jaotab menetluskulud maakohtust erinevalt, siis määrab need rahaliselt kindlaks maakohus (vt Riigikohtu 20.04.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 22). 13.
§ 696
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab
§ 427esimese lause alusel esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 3
(3)