Obsah (4)

§ 187§ 173§ 164§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2020. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-20-538 Tsiviilasi M.M hagi K.M v

§ 187lg 6).

Hageja nõue

1. 13.01.
2. a esitas hageja M.M Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas hagiavalduse kostja K.M vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud XX.XX.XXXX. a XXXXXXX. Poolte abielulised suhted on lõppenud alates XX.XX.XXXX. a. Perekonnaseisuametis lahutada ei ole võimalik, kuna kostja ei soovi lahutus ja ei ilmu kokkulepitud ajal ametiasutusse. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde, kinnitades, et kooselu taastada ei soovi. Kostja seisukohta
3. Kostja kirjalikku seisukohta hagiavaldusele ei esitanud. Kohtuistungil vaidles kostja hagile vastu ja palus hagejalt andestust. Kostja kinnitab, et on hagejale palju peavalu ja pahandust tekitanud ning mõistab, miks hageja tema juurest lahkus. Kohtuotsuse põhjendused
4. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud XX.XX.XXXX. a, abieluakt nr XX, väljaandja XXXXXXX rajooni XXX XX XXX.
6. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 5.
7. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud XXXX. a XXXXXX. Hageja on selgitanud, et ta ei soovi enam abielu jätkamist, kuna teab, et sellest ei tule midagi välja. Hageja on kostjale eelnevalt korduvalt andestanud, kuid kostja oma käitumist ei muuda. Abielu lahutamise põhjuseks nimetab hageja asjaolu, et nad ei ela enam kostjaga koos ning kosja liigtarvitab alkoholi. Kostja on hagejalt andestust palunud ja ei soovi abielu lahutada. Kostja hinnangul said probleemid alguse sellest, et hageja sai teada, et ta on suue summa võlgu, millest tuli poolte vahel suur pahandus. 5.
8. Arvestades, et kostja näol on tegemist alkoholi liigtarvitajaga ning hageja on välistanud kooselu taastamise, lahutab kohus poolte abielu. Kohtu hinnangul kostja mõistab, et abieluliste suhete lõppemise põhjuseks on eelkõige kostja enda käitumine. Kohus on tuvastanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.
9. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva 2 kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 164lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Nimetatud sätte alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3