2-14-18154 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-14-18154 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2015, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuas

) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja esitas

1. mail 2014 kohtule hagiavalduse ja
2. oktoobril 2014 täpsustatud hagiavalduse kostjate vastu võlgnevuse nõudes, milles palub mõista kostjatelt välja solidaarselt põhivõlgnevus summas 807,63 eurot ja viivised summas 363,41 eurot. Hagiavalduse kohaselt on elamus aadressil Võidu pr 10, Narva linnas asutatud korteriühistu, mis on kantud mittetulundusühingute registrisse
3. märtsil
4. Kostjad on Narvas, aadressil XXX asuva korteriomandi kaasomanikud ning on KÜ Võidu 10 liikmed. Seega korterimaksete, sihtmaksete ja tasu kommunaalteenuste eest olemasoleva võlgnevuse tasumise kohustus langeb kostjatele solidaarselt. Perioodil
5. juuni 2010-
6. märts 2014 jätsid kostjad tasumata korteriomandiga asukohaga XXX, seotud maksed, s.h. korterimaksed, sihtmaksed, tasud kommunaalteenuste eest jms, summas on 807,63 eurot ning arvestatud viivised summas 363,41 eurot. Vaatamata hageja meeldetuletustele ei tasunud kostjad hagejale tekkinud võlgnevust käesoleva ajani. Kohus tuvastas, et kostjad I ja II elavad Venemaal ja saatis hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega EV Justiitsministeeriumi kaudu Venemaa pädevale asutusele kostjatele edastamiseks. Hagimaterjalid toimetati kostjatele kätte. Kostjad ei ole hagile tähtaegselt ega hiljem kirjalikku vastust esitanud. 2

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kostjatele saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-63-64). Hagimaterjalid on nõuetekohaselt kätte toimetatud kostjatele (t.l.-115,-121,-130). Kohus hoiatas kostjaid, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostjad kohtule vastust ei esitanud. Hageja on taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega kui kostjad hagile ei vasta. Kostjad on jätnud hagile tähtaegselt vastamata, mistõttu esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks korteriomandi majandamiskulud summas 807,63 eurot ja viivised summas 363,41 eurot, kokku 1171,04 eurot (t.l.-60-61). Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 151 lg 1 kohaselt, on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Vastavalt KÜS § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 7 lg 4 majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Kostjad kui korteriomandi ühisomanikud vastutavad asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 1 ja lg 6 ning AÕS § 75 alusel korteriomandi majandamiskulude tasumise eest solidaarselt ning tulenevalt VÕS § 65 lg 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt. 3

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

§ 162

lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 165

lg 3 esimese lause alusel kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Lähtuvalt

§ 174

lg 1 ja lg 2, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabi kulud 288 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et hageja menetluskulud riigilõivu osas on põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse esitamise ajal (

1. mai 2014) kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tuli hagilt hinnaga kuni 1500 eurot tasuda riigilõiv 150 eurot sõltumata hagi esitamise viisist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. detsembri 2013 otsus nr 3-4-1-20-13). Kohus tuvastas, et hageja on riigilõivu summas 150 eurot tasunud
3. mail 2014 (t.l.-29). Kohus leiab, et hageja menetluskulud õigusabi kulude osas on põhjendatud osaliselt. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 288 eurot koos käibemaksuga. Hageja õigusabi kulude osas põhjendusi ega dokumente ei esitanud. Kohus lähtub hageja õigusabi kulude määramisel tsiviilasja materjalidest. Hageja lepinguline esindaja on kohtule esitanud hagiavalduse (t.l.-60-61), milles sisulist osa kaks lehekülge, suurem osas tekstist on seaduse tekstist kopeeritud, hagiavaldus ei sisalda midagi uut võrreldes hageja enda juhatuse liikme poolt koostatud hagiavaldusega (t.l.-3-4), lisandunud on vaid nõude täpsustus 4