← Eesti

2-19-132916/10

Obsah (6)§ 619§ 195§ 196§ 116§ 166§ 171

2-19-132916 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-132916 Tsiviilasi Five In

) § 164 nõude kostja vastu hagejale. Hageja saatis kostjale 04.10.2019 kirjalikud teatised kostja e-posti aadressile, kuid kostja teatistele ei reageerinud. 21.10.2019 edastas hageja kostjale uue kirja kostja e-posti aadressile xxxx ja xxxx ning kostja juriidilisele aadressile xxxx. Kostja antud teatistele ei reageerinud ning hagejal ei õnnestunud kostjaga ühendust saada ka äriregistris märgitud telefoninumbril xxxx, mistõttu hagejal ei jäänud üle muud, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. 1.

  1. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega hagile. II Kostja vastuväited 2.
  2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab esiteks, et esialgsel võlausaldajal XXXX-il ei olnud õigus ilma kostja kirjaliku nõusolekuta lepingust tulenevaid õigusi hagejale üle anda (lepingu p 8.6). Teiseks kostja leiab, et hageja nõue on ka sisuliselt alusetu, kuna kostja poolt lepingu 30.05.2019 ülesütlemise suhtes kahekuuline etteteatamistähtaeg ei kehti, kuna kostja ütles XXXX-iga sõlmitud lepingu üles XXXX-i korduva ja jätkuva lepingu rikkumise ning ettevõtte juhi A K raske hooletuse tõttu probleemide lahendamisel 5 kuu jooksul. Kostja selgitab, et XXXX poolt lepingu alusel osutatud teenust ei olnud kostjal võimalik kvaliteetselt kasutada ja kostja ettevõtte töö oli seetõttu häiritud. Kostja ja XXXX vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli XXXX osutatud teenuse osaks kostja õigus kasutada ja pääseda ligi HansaWorld tarkvarale ja andmebaasile. Alates lepingu sõlmimisest 27.01.2014 kuni 30.05.2019 (ehk rohkem kui 5 aasta jooksul) oli kostja kasutuses XXXX-I serveri HansaWorld tarkvara teenuse 2

(5)2-19-132916 lahutamatu osana. Kogu kostja igapäevane raamatupidamine koos müügi- ja ostuarvete ning finantsaruandlusega käis XXXX serveri kaudu teenuse osana HansaWorld tarkvaras. Samas ei olnud HansaWorld tarkvara 2019.a. enam kasutatav. kuna XXXX: ei võimaldanud kostjale korrektset ligipääsu andmebaasile, kus olid kostja raamatupidamiseks ja tegevuseks vajalikud andmed; ei lahendanud mõistliku aja jooksul kostja poolt esitatud korduvaid kaebuseid teenuse kvaliteedi, tarkvara andmebaasi vigade ja teenuse kättesaadavuse osas; ei võimaldanud kasutada laohaldust, kuna programmi andmebaasis olid sees vead partiikoodidega; ei võimaldanud kostjal teha igapäevaseks tegevuseks hädavajalikke müügiarveid, kuna arve tegemisel tulid ette veateated, teenus ei olnud lõpuks enam kättesaadav ning mitmeid artikleid ei olnud võimalik enam müüa. Eeltoodu tõttu kostja leiab, et tal oli õigus 30.05.2019 leping ühepoolselt lõpetada. III Kohtuotsuse põhjendused 3.
  1. Kohus, olles tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega ning poolte täiendavate seisukohtadega, samuti läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud tõendid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. 3.
  2. Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le
  3. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 3.
  4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et: - XXXX ja kostja sõlmisid 27.01.-28.01.2015 raamatupidamisteenuse osutamise lepingu, mille p 1.
  5. kohaselt osutas XXXX kostjale vastavalt viimase poolt esitatud dokumentidele ja informatsioonile xxxx maksudeklaratsiooni esitamise teenust ja personaliarvestust vastavalt lisas 2 Soome kohta toodud algpakkumisele; p 8.
  6. kohaselt oli leping sõlmitud määranata tähtajaks, kuid mitte vähem kui 6 kuud, p 8.1.2 kohaselt juhul kui üks lepingupool soovib lepingut lõpetada, on ta kohustatud sellest teist poolt kirjalikult informeerima vähemalt kaks kuud ette (lepingu saab lõpetada ainult aruandlusperioodi lõpu seisuga (dtl 24-31); - 30.05.2019 esitas kostja XXXX-ile e-kirja teel lepingu ülesütlemise avalduse, viitega, et ettevõte on kasvanud ja tootmise ning e-müügi tarkvaralised vajadused on keerulisemaks muutunud, siis kahjuks StandardBooks ei kata enam neid vajadusi. Murekohaks, et ei ole siiani saanud parandust partiikoodide probleemile ning ei ole võimalik ühendada andmevahetust kodu-lehega, et automaatselt jookseks ja laoseisud reaalselt näha oleksid, lisaks on regulaarsed probleemid veateadete ja programmi ligipääsuga (dtl 35, 37); - XXXX vastas kostjale 30.05.2019, et vastavalt lepingule on lepingu lõpetamise soovi korral 2 kuud etteteatamistähtaeg ning lepingut saab lõpetada aruandlusperioodi lõpu seisuga (dtl 36); XXXX esitas kostjale 30.06.2019 arve nr 16513 summas 153,60 eurot (koos km-ga) ja 31.07.2019 arve nr 16598 summas 153,60 eurot (dtl 33-34); 3
(5)2-19-132916 - 04.10.2019 loovutas XXXX nõude kostja vastu hagejale (dtl 39-42, 48-50), kes esitas kostja vastu nõude (dtl 43-46). 3.4. Kohus selgitas pooltele 14.02.2020 kirjas/määruses, et raamatupidamiseteenuse osutamise lepingu puhul on tegemist käsunduslepinguga (

§ 619

jj), st tegemist on kestvuslepinguga, mida võib üle öelda nii korraliselt (

§ 195

) kui ka erakorraliselt (

§ 196

).

§ 195

lg 3 kohaselt püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine).

§ 196

lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Lg 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik

§ 116lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel.

Lg 3 kohaselt ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Seega kui kostja leiab, et tal oli õigus leping erakorraliselt (ilma etteteatamistähtaega järgides) 30.05.2019 üle öelda, peab ta tõendama mõjuva põhjuse erakorraliseks ülesütlemiseks (käsundisaaja poolt lepingu rikkumise), samuti kas ta andis käsundisaajale enne lõpetamist mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks (v.a.

116 lg 2 p 2-4 ettenähtud juhud) ja kas ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul pärast seda kui kostja ülesütlemise aluseks olevatest asjaoludest teada sai. 3.5. Kostja vastuväitega, et XXXX-il puudus õigus kostjaga sõlmitud lepingust tulenevaid õigusi hagejale ilma teise lepingupoole kirjaliku nõusolekuta üle anda, kohus ei nõustu. Nõude loovutamise piirangud on sätestatud

§-s 166 lg 1.

§ 166

lg 2 kohaselt nimetatud piirang ei kehti hageja ehk kolmanda isiku suhtes (siiski ei välista ega piira see XXXX vastutust nõude loovutamise õiguse välistamise rikkumise eest (

§ 166

lg 3)).

§ 171

lg 2 kohaselt ei või võlgnik uue võlausaldaja vastu esitada vastuväiteid tulenevalt lepingu rikkumisest, millega välistati või piirati võlausaldaja õigust nõuet loovutada, samuti ei või ta sellel alusel nõuet tasaarvestada. 3.

  1. Kostja hinnangul tõendavad XXXX poolset lepingust tulenevat kohustuste rikkumist kostja ja XXXX vahelised e-kirjavahetused alates jaanuarist kuni maikuuni 2019, sh: HansaWorld partiiprobleemide kohta (kirjavahetus 03.01.-08.01.2019, dtl 102-103), ligipääsu kohta (kirjavahetus 15.02.-28.02.2019, dtl 104-109), teise lao partiinumbrite probleemi kohta (kirjavahetus 02.03.-09.2019, dtl 110-111), partiikoodide kohta (kirjavahetus 01.04.05.04.2019, dtl 112- 115) ja programmi ligipääsu kohta (kirjavahetus 27.05.-29.05.2019, dtl 116-119). Nimetatud kirjavahetuste esemeks olevad probleemid jätkusid alates nende ilmnemisest kuni 30.05.2019, kusjuures programmi ligipääsu osas (kirjavahetus 27.05.29.05.2019) pakkus XXXX alles 29.05.2019 alles välja HansaWorld programmi veale lahenduse, mis aitas serverile ligi pääseda. 3.
  2. Kohus leiab, et isegi kui lugeda kostjal ilmnenud probleemid majandustarkvara HansaWorld kasutamisega tõendatuks, puudus kostjal siiski ilma XXXX-ile kohustuste rikkumise lõpetamiseks mõistliku tähtaja andmist (

§ 196

lg 2) lepingut erakorraliselt üles öelda (

§ 196lg 1). Kohus ei nõustu, et Hansa

World kasutamisega tekkinud probleeme saab lugeda XXXX poolt selliseks lepingurikkumiseks, mil tähtaja määramine rikkumise lõpetamiseks ei olnud vajalik (

§ 116lg 2-4). Kohtu arvates on põhjendatud hageja 4

(5)2-19-132916 seisukoht, et kostja poolt osutatud probleemid ei puudutanud XXXX poolt kostjale raamatupidamisteenuse osutamist (vt lepingu pp-d 1.1, 1.2, 1.2.1, 1.2.2), vaid eeskätt majandustarkvara HansaWorld kasutamise võimaldamist, samas ei olnud XXXX Hansa World majandustarkvara arendaja ega edasimüüja ning saa vastutada antud tarkvara igakülgse vastavuse eest. Arvessevõetav on ka hageja osutus, et XXXX raamatupidamisteenuse hinnapakkumise kohaselt oli kostjal võimalik koostada müügi-arveid nii HansaWorld andmebaasis kui ka oma müügisüsteemis. Seega ei saanud kostja poolt HansaWorld kasutamisel tekkinud probleemide ilmnemist lugeda XXXX-i poolt selliseks lepingulise kohustuse rikkumiseks, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt kostja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Samuti nähtub kostja ülesütlemisavaldusest, et lepingu ülesütlemise ei tinginud mitte XXXX poolsed rikkumised lepingu täitmisel/ raamatupidamisteenuse osutamisel, vaid asjaolu, et kostja tootmise ja e-müügi tarkvaralised vajadused olid selleks ajaks keerulisemaks muutunud ja kasutatav tarkvara enam neid vajadusi ei katnud (dtl 35,37). Kohtu hinnangul ei viita selline põhjendus XXXX poolt olulisele lepingurikkumisele, vaid kostja vajaduste muutumisele, mistõttu tuleb kostja 30.05.2019 avaldust käsitada lepingu korralise ülesütlemisavaldusena (

§ 195), mis eeldas kahekuulist etteteatamistähtaega.

Kuna kostja seda tingimust rikkus (erakorraline ülesütlemine oli kehtetu), kehtis leping peale 30.05.2019 ka kahe järgneva kuu jooksul, st kuni 30.07.2019 ja seega pidi kostja tasuma teenuse osutajale XXXX-ile kahe järgneva kuu (juuni-juuli) eest. Kuna kostja ei ole hagi summalise arvestuse osas (põhinõue, viivis, sissenõudmiskulud kogusummas 593,93 eurot) vastuväiteid esitanud, loeb kohus need põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. IV Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. 4.
  2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustab hageja menetluskulu tsiviilasjas tasutud riigilõiv kokku 125 eurot (dtl 161-165). Kostja oma menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale ei esitanud. 4.
  3. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud 125 eurot on põhjendatud ja mõistab selle kostjalt välja. 4.
  4. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.