2-19-113387/21

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-113387 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi L. Ü., S. Ü. ja K. Ü. hagi M. Ü. vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hagejad: L. Ü. (IK xxx) S. Ü. (IK xxx) K. Ü. (IK xxx) Hagejate seaduslik esindaja: A. Ü. (IK xxx, elukoht: xxx, tel xxx, e-post:xxx) Hagejate lepinguline esindaja: Harland Paas (e-post: harland@juristaitab.ee) Kostja: M. Ü. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post:xxx, tel xxx) RESOLUTSIOON
3. L. Ü., S. Ü. ja K. Ü. hagi rahuldada osaliselt.
4. Välja mõista M. Ü.lt elatis alaealiste laste L. Ü., S. Ü. ja K. Ü. kasuks alates
5. juunist 2019.a igakuise elatusrahana 150 (ükssada viiskümmend) eurot iga lapse kohta, so kokku 450 (nelisada viiskümmend) eurot (3 x 150) kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või laste vajaduse muutumiseni. 1
6. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda A. Ü. arvelduskontole nr EExxx Swedbank.
7. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse ajal (so alates 04.06.2019.a.) tasutud elatisemakseid.
8. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
9. L. Ü., S. Ü. ja K. Ü. esitasid oma seadusliku esindaja A. Ü. kaudu 04.06.2019.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. Ü.lt elatise saamiseks. Kohus tegi 22.05.2019.a. võlgnikule makseettepaneku. M. Ü. esitas 29.05.2019.a. nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 04.06.2019.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis M. Ü. vastu esitatud elatise nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
10. Hagiavalduse kohaselt elavad lapsed ema juures, kostjast eraldi. M. Ü. tasub lastele vabatahtlikult elatist 300 eurot kuus, so igale lapsele 100 eurot, kuid sellest ei piisa laste ülalpidamiseks. Hagejad soovivad kostjalt elatise väljamõistmist 600 eurot kuus, ehk 200 eurot iga lapse kohta. Kostja vastuväidetega hagejate seaduslik esindaja ei nõustu ning leiab, et alust elatise väljamõistmiseks 100 eurot lapse kohta ei ole. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei pea hageja alammääras elatise väljamõistmise nõude esitamisel tõendama vajalike ülalpidamiskulude suurust ja nende põhjendatust. Kostja ei ole esitanud ja tõendanud ühtki mõjuvat põhjust, mis A.ksid aluse elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära PKS § 102 lg 2 teise lause kohaselt. Asjaolusid, mida saaks pidada mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg-s 2 mõttes, esile toodud ei ole. Kostja ei ole töövõimetu, samuti ei ole tema ülalpidamisel teisi alaealisi lapsi. Kostja arutlus väidetava abikaasade ühisvara jätmisest hagejate seaduslikule esindajale on asjakohatu ja õiguslikult sisutu – vanema ülalpidamise kohustus ja abikaasade ühisvara jagamine on õiguslikult erinevad vaidlused. VÕS § 200 (tasaarvestuse piirangud) lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Kostja viited laste ema materiaalse olukorra kohta ei ole asjakohased. A. Ü. töötas X käsunduslepingu alusel septembrist 2018 kuni mai 2019 ja käesoleval ajal on töötu. KOSTJA VASTUVÄITED
11. Kostja M. Ü. hagi ei tunnista. M. Ü. nõustub, et tal lasub hagejate ülalpidamiskohustus. Kostja täitis vabatahtlikult laste ülalpidamiskohustust summas 100 eurot kuus igale lapsele vastavalt vanemate kokkuleppele. Kostja leiab, et elatis 100 eurot kuus on piisav laste igakuiste vajaduste rahuldamiseks. Lapsed saavad igakuiselt peretoetust kokku 520 eurot, seega on iga lapse vajadused kaetud peretoetusega summas 173 eurot iga lapse kohta. 2 Seega on hageja I (L. Ü.) vajadustest katmata 172 eurot (hagiavalduse kohaselt igakuised vajadused 345 eurot), millest 100 eurot kaetakse kostja poolt makstava elatusrahaga ja 72 eurot on lapse ema osalus. Hageja II (S. Ü.) vajadustest jääb katmata 162 eurot (hagis kohaselt igakuised vajadused 335 eurot), millest 100 eurot kaetakse kostja poolt makstava elatusrahaga ja 62 eurot on lapse ema osalus. Hageja III (K. Ü.) vajadustest jääb katmata 212 eurot, millest 100 eurot kaetakse kostja poolt makstava elatusrahaga ja 112 eurot jääb lapse ema osaluseks. Kuivõrd kostja kA.b L. ja S. ülalpidamiskulu suuremas osas, on tema arvates K.i ülalpidamiskulu suuremas osas ema kanda jätmine õigustatud. Lisaks eeltoodule osaleb kostja laste ülalpidamises ka vahetult. Lapsed viibivad kostja juures kaks nädalavahetust kuus (vahel ka sagedamini) ja on sel ajal kostja ülalpidamisel. Kostja ostab pidevalt lastele riideid ja jalanõusid. 29.04.2019.a ostis kostja hagejatele järelmaksuga külmkapi. Kostja varaline seisund ei võimalda maksta lastele elatist suuremas summas. Kostja töötab X ja tema netosissetulek on keskmiselt 1 100 eurot kuus. Korter, kus praegu elavad hagejad, on soetatud kostja ja hagejate seadusliku esindaja kooselu kestel kostja välismaal (välismissioonil) teenitud vahendite eest. Kuna korteri ostmise ajal viibis kostja välismaal, siis vormistati korter hagejate seadusliku esindaja nimele. Korteri sisustus ja kodutehnika oli ka ostetud kostja ja hagejate seadusliku esindaja kooselu ajal. Kostjal puudus pärast lahkuminekut eluase. Selleks, et teenida endale vahendid eluaseme soetamiseks viibis M. Ü. novembrist 2018 kuni aprillini 2019.a. välismissioonil. Osa teenitud rahast (10 000 eurot) kulus korteri soetamiseks, ülejäänud raha korteri remontimiseks. Kuna korter vajas kapitaalremonti, oli vajalik soetada korterisisustus ja kodutehnika, mistõttu oli kostja sunnitud võtma laenu 7000 eurot. Kostjal on sõiduauto BMW, 2011.a väljalaskeaasta, mis on soetatud
12. aastal. Kostja töötab Tapal ning sõiduautot on vaja tööle jõudmiseks. Kostja püsikulud on keskmiselt 1 100 eurot kuus. Elatise väljamõistmine suuremas ulatuses kui 100 eurot lapse kohta, asetab kostja raskesse materiaalsesse olukorda. Kostja leiab, et laste vajadused on rahuldatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
14. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. L. Ü., S. Ü. ja K. Ü. on M. Ü. lapsed (tl 31-33). PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Üldjuhul peavad vanemad andma lastele ülalpidamist võrdses ulatuses. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 3 Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär on
17. aastal 540 eurot, elatise miinimummäär ühele lapsele 270 eurot. Kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist alla miinimummäära, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik.
18. Käesoleval juhul soovivad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist 200 eurot kuus iga lapse kohta (kokku 600 eurot). Kostja leiab, et tema makstav 300 eurot kuus (ehk 100 eurot iga lapse kohta) on laste ülalpidamiseks piisav ning tema majanduslik seisund ei võimalda tasuda elatist suuremas ulatuses. Vastavalt PKS § 102 lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi
19. lõike järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole esile toonud PKS § 102 lg 2
20. lauses loetletud asjaolusid. Riigikohus on leidnud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15).
21. Kostja leiab, et laste vajadused on olulises osas kaetud riiklike toetustega. Puudujääva osa katab tema poolt igakuiselt lastele kantav elatisraha ning laste ema panus. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega. 4 Kohus peab vajalikuks siiski rõhutada, et lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14). Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei A. automaatselt alust elatise vähendamiseks/väljamõistmiseks alla miinimummäära. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest tulenevalt saab ta sotsiaalkindlustusametilt igakuist peretoetust 548, 36 eurot ning L. eest 69, 04 eurot (tl 118-154). Laste elulaadi kujundavad paratamatult vanemate käsutuses olevad vahendid. Olukorras, kus vanemate sissetulekust ei piisa kolme lapse elatise tasumiseks PKS § 101 lg 1 sätestatud suuruses, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada elatise väljamaksmisel sotsiaalkindlustusameti poolt makstava peretoetusega. Küll aga tuleb lapse erivajadusest tingitud toetuse (nt L.le 69, 04 eurot) arvestada lapse lisavajaduse katteks, mitte tavapäraste kulude katteks.
22. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on A. Ü.le ajavahemikul 01.08.2018-31.07.2019 tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist väljamakseid 653,41 eurot (neist 441,91 eurot töötasu ja 211,50 eurot töötuskindlustushüvitis), mis jagatuna 12 - (kuu)ga on keskmiselt 54,45 eurot kuus (tl 85-88). M. Ü.le on samal ajavahemikul tehtud väljamakseid 12 936,70 eurot (palgatulu) ehk 1 078,06 eurot kuus (12 936,70 /12) (tl 81-84) Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on A. Ü. ja A. B. ühisomandis korteriomand (registriosa nr xxx asukohaga xxx), A. Ü. omandis korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx), kostja omandis on korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) (tl 70-71). Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on M. Ü. omandis sõiduauto BMW reg märk xxx (ehitusaasta 2001) (tl 69). Kostja märgib, et maksab hagejatele järelmaksuga ostetud külmkapi eest 34 eurot kuus. Kostja on vastusele lisanud küll järelmaksulepingu nr 1907901/96tl ja maksegraafiku (tl 48-50), kuid eeltoodu ei tõenda kohtu hinnangul seda, et külmik soetati hagejate tarbeks ning on nende käsutuses. M. Ü. on tasunud laste ülalpidamiseks alates 02.12.2018 kuni 02.08.2019.a. 300 eurot kuus (tl 118 jj).
23. Arvestades hagiavalduses hagejate seadusliku esindaja poolt toodud laste vajaduste hinnangulist suurus (tl 27 pöördel), kummagi vanema igakuise sissetuleku suurust, sotsiaalkindlustusametilt saadavat peretoetust, on kohus seisukohal, et hagis nõutud 200 eurot kuus iga lapse kohta (kokku 600 eurot kuus), ei ole kostja olemasolevat sissetulekut arvestades võimeline tasuma kahjustamata seejuures enda toimetulekut. Kohus möönab, et vanem on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis võimaldaks katta nii iseenda kui laste ülalpidamise, kuid kohus rõhutab, et vastav kohustus on mõlemal vanemal. Kohus nõustub ka sellega, et 100 eurot kuus lapse kohta ei ole piisav ning eelduslikult laste kasvades suurenevad ka nende vajadused. Asjas kogutud vanemate varalist seisundit iseloomustavatele andmetele tuginedes on kohus seisukohal, et põhjendatud on kostjalt välja mõista elatis laste ülalpidamiseks 150 eurot kuus ehk 450 eurot kolmele lapsele kokku. 5 M. Ü. on küll oma vastuses märkinud, et lapsed viibivad kaks nädalavahetust isa juures, mil isa kannab ülalpidamiskulu vahetult, kuid ei ole välja toonud, kas ja millised laste püsikulud (nt toidukulu, huvialaringid, riiete kulu suurus) kannab isa.
24. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus M. Ü.lt välja elatise laste ülalpidamiseks 150 eurot kuus iga lapse kohta alates hagi esitamisest so alates 04.06.2019.a. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 04.06.2019.a.
25. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse jooksul tasutud elatise makseid. Menetluskulude jaotus
26. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6