1-20-2613/2

(20700000005)Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. märtsi
2. a kaebuse läbivaatamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh (epost XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
3. märtsi
4. a määrus muutmata ja X OÜ lepingulise esindaja Dmitri Teplõhhi esitatud kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 18.02.2020 registreeriti Riigiprokuratuuris X OÜ esindaja BB kuriteoteade Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe CC (C) suhtes KarS § 299, s.o ametialase võltsimise ja KarS § 2981, s.o mõjuvõimuga kauplemise tunnustel kriminaalmenetluse alustamiseks. Avaldaja leidis, et CC on võltsinud Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni 16.01.2020 istungi protokolli, kuivõrd jättis istungil avaldatud avaldaja hinnangul olulised sõnavõtud protokollimata ja moonutas protokolli sõnastusi. Seda tegi CC eesmärgiga varjata korruptiivset käitumist seoses 5G sageduslubade konkursiga. Nimelt jagas CC juhitud erikomisjoni 16.01.2020 istungil 5G sagedusala konkursi kohta selgitusi CC erakonna- ja fraktsioonikaaslase YY abikaasa DD. DD tegeleb asekantslerina 5G sagedusala sageduslubade väljastamisega Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumis ning kuulub sagedusala regulatsiooni väljatöötamisega seotud otsustajate hulka. CC kasutas aga DD abikaasa erakonna- ja fraktsioonikaaslasena ära oma mõju ja ametikohta protokolli sisu võltsimiseks DD huvides ja viimase korruptiivse tegevuse varjamiseks.
6. 26.02.2020 koostas riigiprokurör Inna Ombler kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, mille kohaselt jäi kriminaalmenetlus alustamata kuriteoteates kirjeldatud asjaoludes kuriteotunnuste puudumise tõttu.
7. 09.03.2020 registreeriti Riigiprokuratuuris X OÜ esindaja BB kaebus riigiprokuröri poolt 26.02.2020 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale. Kaebaja taotleb eelpoolnimetatud teate tühistamist ja Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe CC suhtes kriminaalmenetluse alustamist vähemalt KarS § 299 lg 1 tunnustel. 1

(6)1-20-2613 Riigiprokuratuuri määrus

1. Juhtiv riigiprokurör, olles tutvunud X OÜ esindaja BB kaebusega, asus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Juhtiv riigiprokurör selgitas, et kriminaalmenetluse seadustik ei piira kuriteoteate esitajate ringi, kuid kaebeõiguse realiseerimiseks õigustatud isikute ring on piiratud: KrMS § 38 lg 1 p 1 ja § 207 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustada vaid kannatanu. Kannatanu mõiste tuleneb KrMS § 37 lg-st 1, mille kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-97-10 leidnud, et KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga, tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kellele tekitatud kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Faktilise seotuse all peetakse silmas seda, et kannatanu kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Õigusliku seose all peetakse silmas KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga. See tähendab, et kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse eseme vahel on nõutav ka õiguslik seos. Kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Kuriteoteatest ega Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses kirjeldatud asjaoludest ei nähtu CC väidetava õigusrikkumise seost X OÜ kui isikuga, kellele oleks CC väidetavalt ebaseadusliku tegevuse tagajärjel vahetult tekitatud kahju. Seejuures ei ole kaebaja ka ise esitanud vähimatki informatsiooni konkreetselt talle tekitatud vahetu kahju kohta, mööndes üksnes, et X OÜ võib olla „potentsiaalne kannatanu“. Asjaolu, et Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni 16.01.2020 istungi protokoll ei kajastanud sõna-sõnalt erikomisjoni istungil arutatud seisukohti, ei muuda koheselt X OÜ-d kriminaalmenetluses kehtestatud tingimustel kannatanuks, kellele oleks seadusandja andnud õiguse vaidlustada kuriteokaebuse peale koostatud lahendit. Seda enam, et KarS §-ga 299 kaitstavaks õigushüveks on dokumendi puutumatus ja dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus, mis on mõeldud kaitsma eeskätt kollektiivseid õigushüvesid (RKKKm 3-1-1-97-10). Seega ei saa kuriteoteate ja esitatud kaebuse pinnalt X OÜ-le omistada kannatanu staatust KrMS § 37 mõttes, mistõttu ei ole tal ka KrMS § 207 lg 3 kohaselt õigust vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
2. 20.04.2020 esitas X OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 23.03.
3. a määrusele, milles palutakse tühistada Riigiprokuratuuri 23.03.
4. a ja 26.02.
5. a määrused, alustada kriminaalmenetlus CC suhtes X OÜ 18.02.
6. a kuriteoteates ning kaebuses esitatud asjaoludel. Kaebuse esitaja märgib, et vastavalt KrMS § 37 lg-le 1 on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni 16.01.2020 istungi protokolli nr 20 p-st 2 nähtub, et CC selgitas külalistele, kelleks olid MKM-i side- ja riigi infosüsteemide asekantsler DD, sideosakonna juhataja RR ja TTJA peadirektor AA istungile kutsumise põhjust. Põhjuse selgituste kohaselt on X OÜ pöördunud Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni poole avaldusega, milles väidetakse, et nendega on 5G sagedusala konkursi käigus ebaõiglaselt käitutud, pole protsessidesse piisavalt kaasatud ja nende pöördumisele ei ole vastatud. Kuivõrd Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istung korraldati X OÜ taotlusel ning istungi sisuks oli hinnata X OÜ poolt esitatud 2

(6)1-20-2613 kahtluste sisu, siis tuleb X OÜ-d pidada isikuks, kelle õigusi Riigikogu korruptsiooni erikomisjoni istungil toimunud rikkumised otseselt mõjutavad. Lisaks eeltoodule on KrMS § 207 lg 1, 3 ja 4 kohaselt kriminaalmenetluse mittealustamise otsusele õigus esitada kaebus kannatanul. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemates lahendites märkinud, et kuigi KrMS § 37 lg-s 1 sätestatu kohaselt saab kannatanust rääkida vaid kriminaalmenetluse raames, tuleb KrMS § 38 lg 1 p-s 1 ja §-des 207 ja 208 sätestatud kaebeõiguse subjektina lugeda kannatanuks ka sellist kriminaalmenetluse välist isikut, kes leiab, et kuigi talle on kuriteoga tekitatud kahju, on kriminaalmenetlus põhjendamatult lõpetatud või jäetud hoopis alustamata. Kuigi kõnealusel kannatanul KrMS § 38 lg 1 p-s 1 ja §-des 207 ning 208 sätestatud kaebeõiguse subjektina ei ole kõiki KrMS § 38 lg-s 1 toodud kannatanu õigusi, tuleb kaebeõigus tagada talle täies mahus. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused kohtuasjades nr 3-1-1-134-04, p 8, RT III 2005, 4, 32; nr 3-1-1-40 p 5; nr 3-1-1-42-05 p 10). Seega tuleb X OÜ-d pidada vähemalt potentsiaalseks kannatanuks, kellel on KrMS § 207 lg 1, 3 ja 4 kohane kaebeõigus. Järelikult eksis Riigiprokuratuur jättes X OÜ kaebuse sisuliselt läbi vaatamata. Kriminaalmenetluse alustamisest keeldumisel on Riigiprokuratuur mh tuginenud asjaolule, et kuriteokaebuses esitatud asjaolud ei võimalda sedastada CC käitumises kuriteo tunnuseid. Riigiprokuratuuri 26.02.2020 määruses on osundatud kuriteoteate puudustele (juurde lisamata dokumendid, kannatanu juriidiline hinnang CC tegudele). Esiteks läheb selline järeldus vastuollu KrMS §-s 6 sätestatud in dubio pro duriore põhimõttega. Legaliteedi põhimõte kohustab pädevaid ametivõime alustama kuriteo tunnuste sedastamisel kriminaalmenetlust. Üksnes olukorras, kus pädevatele ametiasutustele laekunud teabe põhjal ilmnevad vahetult kriminaalmenetlust välistavad asjaolud KrMS § 199 tähenduses, on uurimisasutus ja prokuratuur õigustatud jätma kriminaalmenetluse alustamata. Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtte piiranguteta toimimine kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel kajastab seadusandja õiguspoliitilist otsustust. In dubio pro duriore põhimõte ei võimalda uurimisasutusel ja prokuratuuril hinnata, kas on piisavalt teavet, mis võimaldaks möönda kuriteo tunnustega teo toimepanemist ja uurimise vajadust, vaid kohustab menetlust alustama, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud KrMS § 199 tähenduses. Kriminaalmenetluse alustamise/mittealustamise otsustamisel tuleb kontrollida üksnes kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid KrMS § 199 tähenduses ja nende puudumise korral on uurimisasutusel ja prokuratuuril kohustus menetlust alustada. Kaebuse lahendamisel oleks pidanud Riigiprokuratuur lähtuma in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Teiseks olid X OÜ kaebusele juurde lisatud dokumendid, mille alusel on võimalik selgelt asuda seisukohale, et Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni 16.01.2020 protokolli on oluliselt muudetud. Need dokumendid jättis Riigiprokuratuur kaebuse lahendamisel tähelepanuta. Tegelikult oleks pidanud Riigiprokuratuur neid dokumente sisuliselt käsitlema ja nende alusel lõppastmes andma hinnangu, kas esinevad alused kriminaalmenetluse alustamiseks või mitte. X OÜ on enda 18.02.2020 kuriteoteates selgitanud, et Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni 16.01.2020 protokoll nr 20 ei kajasta täielikult istungil arutatud seisukohti. Protokolli on mitmetes kohtades muudetud ning komisjoni istungil esitatud seisukohti on ümber kirjutatud nii, et sellest ei nähtu terviklikult komisjoni istungil tegelikult arutluse all olnud küsimused. Kuivõrd Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni 16.01.2020 istung toimus X OÜ taotlusel MKM-i 5G sageduslubade jaotamise konkursi läbipaistvuse uurimiseks ja vastavalt X OÜ küsimustele (mh Levikomi kahtlused konkurentsi moonutamises ning võimalike toimingupiirangute rikkumistes), siis oleks pidanud nende küsimuste arutelusid vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) § 39 lg-tele 1 ja 4 ka protokollis kokkuvõtlikult kajastama. 3

(6)1-20-2613 Kaebuses oli esitatud kokkuvõtlik tabel, milles on võrreldud Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil toimunud arutelu üleskirjutuse teksti Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni 16.01.2020 avaldatud protokolli nr 20 tekstiga. Tabelist nähtub, et protokolli teksti on muudetud nii, et komisjoni esitatud selgitusi on tagantjärele täpsustatud, sh teksti eemaldatud või täiendatud. Eelduslikult on tahtlikult ning teadlikult eemaldatud kõik viited, mis võiksid viidata kas konkurentsi moonutamisele (teatud turuosaliste eesmärgistatud eelistamine, k.a DD seisukoht jagada sagedusala turuosalistele suurte plokkidena ilma selgituste selle kohta, miks ei võiks seejuures siiski arvestada ka X OÜ-ga). Protokollist on täielikult eemaldatud AA selgitus PP väidetava koondamise tõttu TTJA-st. Tähelepanuväärne on ka see, et AA selgitused ei tundu olevat usutavad. PP töötas Tehnilise Järelevalveametis peadirektori asetäitjana side alal ning puutus olulises ulatuses kokku 5G sagedusalade konkursi korraldamisega. Ühelt poolt oli tegemist TTJA võtmeisikuga, kelle koondamise põhjuseks oleks pidanud olema ametikoha kaotamine. Sealjuures oleks ka koondamisel pidanud arvestama PP ametialaste võimetega ning pakkuma PP-le ka uut ametikohta (mh arvestama, et sideosakond on TTJA-s olemas ka praegu). Asjaolu, et PP läks tööle 5G projektijuhiks justnimelt Q-sse, kes ka ise vastaval konkursil osales, annab Q-le konkurentsieelise ning kujutab endast korruptsiooniohtu. Seda võimalikku problemaatilist olukorda käsitati Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil pealiskaudselt ning protokollist seda ei nähtugi, mistõttu on X OÜ-l põhjendatud kahtlus, et Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon ning selle esimees CC näeb ka ise sellises olukorras probleemi, kuid üritab seda (mh protokolli võltsimisega) pisendada ning varjata. Karistusseadustiku mõtte kohaselt on ametialase võltsimisena karistatav iga dokumendi tunnustele vastava kirjaliku akti järele- või ümbertegemine. Ametialase võltsimisena on karistatav iga dokumendi tunnusele vastava akti võltsimine, kuivõrd KarS § 299 seisukohalt ei ole oluline, et võltsitud dokument oleks kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Käesoleval juhul on protokollid vormilt autentsed ja väljastatud pädeva isiku poolt, aga nad on sisult valed selles, mis puudutab 16.01.2020 Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil arutatud teemasid. Käesoleval juhul on X OÜ-l kahtlus, et tegemist võib olla Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni koosoleku protokolli intellektuaalse võltsimisega. X OÜ möönab, et ebaõigete andmete sisaldumine dokumendis ei tähenda automaatselt selle võltsitust (RKKKo 3-1-1-82-01). Samas ei ole käesoleval juhul protokolli märgitud ebaõigeid andmeid, vaid olulised väljaütlemised on lihtsalt jäetud avaldamata. Asjaolu, et dokumendi üksikud elemendid eraldi võetuna peegeldavad adekvaatselt tegelikkust, ei tähenda iseenesest alati veel seda, et dokument tervikuna oleks ehtne (RKKK 3-1-1-77-99). Süüteo subjektiks saab olla üksnes ametiisik, s.o KarS § 288 lg 1 tunnustele vastav isik ning selles ei ole Riigiprokuratuur iseenesest X OÜ-ga vastupidisele järeldusele jõudnud. Vastavalt KarS § 288 lg-le 1 on ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse § 39 lg-le 5 kirjutavad protokollile alla istungi juhataja ja protokollija. 16.01.2020 istungi juhataja oli CC, kelle kohustuseks istungi juhatajana on ka üle kontrollida protokolli õigsus ning seda oma allkirjaga kinnitada. Arvestades kahtlusi, et protokolli on muudetud ning muudetud protokoll on CC poolt allkirjastatud, siis on CC määratlemine süüteo subjektina kohane. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes, kusjuures süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse intellektuaalse elemendi poolest peab süüdlane pidama vähemalt võimalikuks, et dokument, mille ta on valmistanud või lasknud õiguskäibesse, ei ole autentne, ning tahtluse voluntatiivsest küljest peab isik seda vähemalt möönma. Puudub põhjus arvata, et protokolli muutmine (AA selgituste täielik väljajätmine) toimus ettevaatamatusest. 4

(6)1-20-2613 Mõistetavalt võib ka prokuratuur eksida kriminaalmenetluse alustamata jätmisel või selle lõpetamisel. End kannatanuks pidav isik ei pruugi prokuratuuri seisukohaga nõustuda ja sellises olukorras võib ta ise ja vahetult vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise lõppkokkuvõttes Riigiprokuratuuris (KrMS § 207). Kõnealune kaebus Riigiprokuratuurile on vormivaba. Selle kaebuse läbivaatamisel on Riigiprokuratuur kohustatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, ka neid, millele isik pole osutanud ja koostama põhistatud määruse kaebuse rahuldamise või selle rahuldamata jätmise kohta. Mõistetavalt ei pruugi end kannatanuks pidav isik nõustuda ka Riigiprokuratuuri põhistatud määrusega, millega kriminaalmenetluse alustamata jätmine või selle lõpetamine on loetud põhjendatuks. Ka sellises olukorras, tulenevalt PS §-st 15 ja vastavalt KrMS §-le 208 on talle tagatud kaebeõigus (lähemalt vt RKKK nr 3-1-1-56-05). Seega oleks pidanud Riigiprokuratuur vaatama läbi esitatud kaebuse sisuliselt ja pöörama tähelepanu kaebuse juurde lisatud materjalidele. Jättes esitatud materjalid tähelepanuta, rikkus Riigiprokuratuur oluliselt kriminaalmenetlust. Lõppkokkuvõttes leiab kaebaja, et võttes arvesse kuriteokaebuses, kaebustes ja lisatud materjalides kajastatud faktilisi asjaolusid, tuleb kriminaalmenetlust alustada. Seega tuleb Riigiprokuratuuri mõlemad otsused tühistada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega ja Riigiprokuratuuri määrustega, asub seisukohale, et käesoleval juhul on kaebus jäetud asjakohaselt ja seadusega ning vastava kohtupraktikaga kooskõlas olevalt läbi vaatamata. X OÜ lepingulise esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhhi kaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtul võimalik anda hinnangut sellele, kas kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli seaduslik või mitte. Ringkonnakohus saab tulenevalt KrMS §-st 208 anda hinnangu vaid Riigiprokuratuuri 23.03.
3. a määrusele, millega käesoleval juhul jäeti X OÜ kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmisele läbi vaatamata, kuivõrd leiti, et X OÜ ei ole asjas kannatanuks. Kuivõrd ringkonnakohus ei saa anda hinnangut Riigiprokuratuuri 26.02.
4. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise määrusele, jätab kohus kaebuses esitatud väited kriminaalmenetluse alustamise osas tähelepanuta. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole X OÜ näol tegemist kannatanuga, kes oleks õigustatud kaebust kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta esitama. Kordamata üle juhtiv riigiprokuröri ammendavaid põhjendusi kannatanu mõistega seonduvalt ning hinnangu andmist sellele, et X OÜ ei ole käesoleval juhul kannatanuks, milliste põhjendustega ringkonnakohus nõustub, peab ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt välja tuua alljärgneva.
5. Nagu juhtiv riigiprokurör ning ka kaebuse esitaja ise on märkinud, on KrMS § 37 lg 1 kohaselt kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seejuures tuleb rõhutada, et isiku arvamus, et talle on kuriteoga tekitatud kahju, ei ole kannatanu menetlusseisundi tekkimise alus. Kannatanu mõiste olemust ja sisu on kõrgeima astme kohus selgitanud määruses nr 3-1-1-97-10 ja nii märkinud, et KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga tähendab seda, et kannatanu kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega ja et kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Sellele on juhtinud tähelepanu oma määruses ka juhtiv riigiprokurör, kes on märkinud, et kaebaja ei ole esitanud informatsiooni konkreetselt talle tekitatud vahetu kahju kohta. Kuigi ringkonnakohtule esitatud kaebuses on välja toodud, et kuivõrd Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istung korraldati X OÜ taotlusel ja istungi sisuks oli hinnata X OÜ poolt esitatud kahtlustuse sisu, siis 5

(6)1-20-2613 tuleb X OÜ-d pidada isikuks, kelle õigusi istungil toimunud rikkumised otseselt mõjutavad, ei anna see alust Riigiprokuratuurist erinevale seisukohale asumiseks. Nimelt ei ole kaebuses endiselt toodud välja, milles seisneb konkreetselt tekitatud vahetu kahju X OÜ-le. Ei saa tõesti välistada, et istungil toimunu mõjutab X OÜ õiguseid, kuid see ei tähenda iseenesest automaatselt isikul vahetu või üldse kahju tekkimist. Tekkinud kahju ei ole aga kaebuses välja toodud.

1. Määruskaebuses märgitakse, et kannatanuks kriminaalmenetluses tuleb KrMS § 38 lg 1 p 1, § 207 ja § 208 mõttes lugeda ka sellist isikut, kes leiab, et kuigi talle on kuriteoga tekitatud kahju, on kriminaalmenetlus kas lõpetatud või jäetud hoopis alustamata. Kaebuses viidatakse Riigikohtu seisukohale, et selline isik ei saa kasutada kõiki kannatanu õigusi, kuid KrMS § 38 lg 1 p-s 1 sätestatud kaebeõigus tuleb talle tagada täies mahus. Seega tuleb kaebaja hinnangul X OÜ-d pidada vähemalt potentsiaalseks kannatanuks, kellel on KrMS § 207 lg 1, 3 ja 4 kohane kaebeõigus. Ringkonnakohus märgib sellega seonduvalt, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-97-10 märkinud, et uurija ja prokuratuuri otsustust mitte käsitada isikut konkreetses kriminaalmenetluses kannatanuna on isikul võimalik vaidlustada KrMS §-des 207 ja 208 ette nähtud süüdistuskohustusmenetluses. Ringkonnakohtu arusaama kohaselt tähendab Riigikohtu määruses öeldu, et kui KarS § 207 korras esitab kaebuse isik, keda ei ole kriminaalmenetlusse kannatanuna kaasatud, ei või prokuratuur jätta kaebust läbi vaatamata formaalse põhjendusega, et isikut ei ole kriminaalmenetlusse kannatanuna kaasatud, vaid peab võtma sisulise seisukoha, kas seda isikut tuleb käsitada kannatanuna. Seda ongi juhtiv riigiprokurör käesoleval juhul oma määruses teinud. Riigiprokuratuur on leidnud, et X OÜ-d ei saa pidada kannatanuks KrMS § 37 lg 1 tähenduses. Et KrMS § 207 annab sõnaselgelt kaebeõiguse ainult kannatanule, ei olnud Riigiprokuratuuril eelnevast tulenevalt muud võimalust kui jätta kaebus läbi vaatamata.
2. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et X OÜ ei ole käsitatav käesolevas kriminaalasjas kannatanuna KrMS § 37 lg 1 mõttes, mistõttu tal puudus KrMS §-s 207 sätestatud menetluses kaebeõigus, mistõttu jättis Riigiprokuratuur 23.03.
3. a põhjendatult esitatud kaebuse läbi vaatamata. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 208 ja 385 p 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
4. märtsi
5. a määruse muutmata ning esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6