Haldusasi nr 3-18-2156 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-2156 Haldusas

) § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras ning OÜ Liise Talu Ruhnu Saarel taotleb Maanteeameti tegevusega tekitatud kahju hüvitamist summas 25 000 eurot ja viiviste väljamõistmist alates kaebuse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 2 teises lauses sätestatud määras.

Kohus võttis Kaarel Lauk ja OÜ Liise Talu Ruhnu Saarel kaebused 15.01.2019 menetlusse ja määras vastustajaks Maanteeameti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 4. Kaebuste põhjendus. 4.1 Seoses sellega, et parvlaev Rüno katkiminemisega ei olnud korraldatud Ruhnuga ühendust ning asenduslaev oli ebapiisav, et tagada ühendus samas mahus ja kvaliteedis, kandsid Ruhnu majutusasutused kahju. Maanteeametile on esitatud piisavad tõendid, et kui suurtele külastajate hulkadele pidi ära ütlema. Kaebajad toonitavad, et lühikese kolme kuu suvise hooaja jooksul tuleb neil aastane sissetulek, mistõttu tõrge praamiliikluses mõjutab kogu nende tegevust. 4.2 Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 12 lg 3 alusel füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti. Olgugi, et katamaraanlaev Rünot opereerib AS Kihnu Veeteed vastutab transpordiühenduse osas Ruhnuga Maanteeamet. Vastavalt ühistranspordi seaduse (ÜTS) § 16 lg 1 p-le 4 korraldab Maanteeamet maakonnaliinide ja kaugliinide taristu objektide planeerimist ja haldamist ning võtab meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks. 4.3

§ 101

lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivise tasumist.

§ 113

lg-st 2 tulenevalt tuleb arvestada viivist alates 27.08.2018.a kahjunõude Maanteeametile esitamisest.

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94lg 1 kohaseks intressimääraks on kaebuse esitamise seisuga 1%.

Seega on viivisesumma: Kaarel Laukil - 0.71 eurot päevas (259,15 eurot aastas) ja OÜ-l Liisa Talu Ruhnu Saarel - 5.48 eurot päevas (2 000,2 eurot aastas). 5. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata ja esitab neile järgmised vastuväited. 5.1 RVastS § 7 lg-test 1 ja 2 nähtuvad kahjunõude eeldused:

1. a)haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes või tegevusetus;
2. b)isiku subjektiivse õiguse rikkumine;
3. c)kahju tekkimine;
4. d)põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel;
5. e)esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Lisaks eelnimetatule on RVastS § 13 lg 2 järgi saamata jäänud tulu hüvitamise täiendavaks eelduseks avaliku võimu kandja süü. Maanteeamet on seisukohal, et kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. 5.2 Kaebustest ei selgu milles seisnes Maanteeameti avalik-õiguslik õigusvastane tegu või tegevusetus. Lähtudes riigieelarvelistest võimalustest on 01.03.2017 sõlmitud AS-ga Kihnu Veeteed sõitjateveo avaliku teenindamise otselepingu Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare parvlaevaliinil. Väide, et parvlaev Rüno rikkega ei olnud korraldatud Ruhnuga ühendust, ei ole õige. Asenduslaevaga Amalie tehti Ringsu - Roomassaare liinil 12 reisi, Pärnu- Ringsu liinil 2 reisi ja Ringsu - Munalaid liinil Amalie 2 reisi ning puksiiriga Panda teostati Ringsu - Roomassaare liinil 2 reisi. Seega transpordiühendus Ruhnuga oli tagatud. Ruhnu elanikud said kõik teenindatud ja Maanteeamet ei pea tagama äriühingutele nende sissetulekuid. Maanteeamet ei ole tegutsenud õigusvastaselt. 5.3 Kaebajad on määratlenud küll kahju suurused, kuid ei ole ära näidanud, millest kahjud koosnevad. Kaebusest ei nähtu, milles nende saamata jäänud tulu konkreetselt seisneb. Samuti puudub põhjuslik seos teo ja kahju vahel. Ka oli kaebajatel võimalik kahju tekkimist vältida. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 6.1 Kahjunõuded on esitatud põhjusel, et ajavahemikul 22.06-12.07.2018 oli kiirkatamaraan Runö mootoririkke ja asenduslaeva ebasobiva graafiku tõttu häiritud laevaliiklus Pärnu-Ruhnu, Munalaid-Ruhnu ja Roomassaare-Ruhnu liinidel, mistõttu jäi Ruhnul turismiettevõtlusega tegelevatel kaebajatel saabumata jäänud klientide tõttu saamata suvine tulu. 6.2 Ruhnu on arvatud püsiasustusega väikesaarte nimistusse (vt Vabariigi Valitsuse 25.01.2018 määruse nr 7 „Väikesaarte nimistu“ § 1). Püsiasustusega väikesaarte seaduse (VSaarS) § 8 lg 2 kohaselt korraldatakse transpordiühendus väikesaare ja mandri või suursaare vahel ühistranspordiseaduses (ÜTS) sätestatud korras, lähtudes väikesaare püsielanike liikumisvajadusest. Sätte alates 31.12.2017 kehtiva redaktsiooni järgi ei pea väikesaare ja mandri või suursaare vahel enam olema tagatud regulaarne transpordiühendus (vt seletuskiri püsiasustusega väikesaarte seaduse ja maapõuseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde, lk 9; arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/download/c5a468cc-6349-49ca-82a4-99b7272f493f). ÜTS järgi lähtutakse ühistranspordi kavandamisel ja korraldamisel sotsiaalsest ja majanduslikust otstarbekusest (vt § 10 lg 1 p 1). Seega ei näe seadus ette regulaarset transpordiühendust väikesaare ja mandri või suursaare vahel. Siiski on 01.03.2017 sõlmitud AS-ga Kihnu Veeteed sõitjateveo avaliku teenindamise leping Pärnu-Ruhnu, Munalaid-Ruhnu ja RoomassaareRuhnu parvlaevaliinil (tl-d 25-36, 99p). Asjaolu, et nimetatud lepingu järgne liinivedu ei vastanud 22.06-12.07.2018 kaebajate ärilistele huvidele, pole eelkirjeldatud õiguslikus kontekstis oluline, sest transpordiühenduse korraldamisel väikesaare ja mandri või suursaare vahel tuleb seaduse järgi lähtuda üksnes püsielanike liikumisvajadusest (vt VSaarS § 8 lg 2). Ruhnu püsielanike liikumisvajadus oli aga kõnealusel perioodil vastustaja väitel rahuldatud (tl 99p). Küsimus sellest, kas 22.06-12.07.2018 toimunud liinivedu vastas AS-ga Kihnu Veeteed 01.03.2017 sõlmitud lepingule, pole käesolevas vaidluses asjakohane. 6.3 Seega pole kaebajate õigusi avalik-õiguslikus suhtes rikutud, mistõttu puudub kahju- ja viivisenõuetel alus (vt RVastS § 7 lg 1). Kuna kaebajate õigusi pole rikutud, puudub vajadus kontrollida riigivastutusnõuete muude eelduste esinemist. 7. Menetluskuludest. Kuna kaebused jäävad rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda (vt HKMS § 108 lg 1). Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys