lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.
lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest isast.
lg 3 sätestab, et eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik. Sünnitunnistusest nr CL xxxxxxx xx.xx.xxxx nähtub, et R S, praegu R, on sündinud xx.xx.xxxx xxxxxxxxx ning tema ema on M S, praegu M R. Sünniaktis isa kanne puudub. Sünd on registreeritud xxxxxx Vallavalitsuses xx.xx.xxxx. Kostja võtab hagi õigeks. Kohus leiab, et kostja omaksvõtuga leidis tõendamist, et kostja on hageja bioloogiline isa.
lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui hageja isa, kohustatud teda ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtiva seadusandluse järgi on 2020.a 292 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Kostja võtab hagi õigeks. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatis 292 eurot ning määrata elatise suuruseks elatise maksmise ajal kehtiv pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o hagi esitamisest, kuni hageja täisealisuseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 11 sätestab, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja esindaja sõnul põhjustas hageja kohtusse pöördumise kostja. Enne kohtusse pöördumist on nad korduvalt rääkinud, et hageja isa tuvastatakse perekonnaseisuametiasutuses: enne lapse aastaseks saamist, 2015.a maikuus ja 02.01.2020. Kokkulepetest kostja kinni ei pidanud. Kostja on korduvalt öelnud, et ta tahab näha inimest, kes saab teda sundida DNA ekspertiisi tegema, kui ta seda ise ei soovi. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised. Kohus peab hageja väiteid usaldusväärseks. Kostja väidete ebausaldusväärsust kinnitab asjaolu, et hageja esitas hagi kohtusse, vastasel juhul ta ei oleks pidanud seda tegema. Menetluskulude jätmine hageja kanda oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna kostja andis põhjust hagi esitamiseks, sest laps on juba 12-aastane ja selle aja jooksul ei ole kostja isadus kohtuväliselt tuvastamist leidnud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista esinduskulud summas 264 eurot ning palub nimetatud summa kostjalt välja mõista. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 2,45 t ulatuses, tunnitasuga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot, millele lisandub käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostja ei ole menetluskulude suurust vaidlustanud. Seega kostjalt tuleb välja mõista esinduskulud summas 264 eurot hageja kasuks. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.