← Eesti

2-20-1716/10

Obsah (6)§ 440§ 444§ 173§ 168§ 174§ 177

Tsiviilasi nr 2-20-1716 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 17. märts 2020, Tartu kohtumaja tegemise

) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kirjalikus vastuses hageja nõuet tunnistades hagi sisuliselt õigeks võtnud, mistõttu rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu

§ 440

lg 1 alusel.

§ 440

lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. 4.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa. 5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Osaühing ProInkasso hagi OÜ VIKERKARDIN vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 277 926,31 eurot, millest 237 652,81 eurot on põhinõue ja 40 273,50 eurot viivis 29.01.2020 seisuga. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise (jätnud pikema aja jooksul oma lepingulised kohustused täitmata), jätab kohus hageja menetluskulud

§ 168lg 6 alusel kostja kanda.

7.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulu suuruseks antud asjas on riigilõiv 2700 eurot, kuivõrd hagi tagamise taotluse esitamisega tekkinud menetluskulud, sh riigilõivu 50 eurot, jättis kohus 20.02.2020 määrusega 2

(3)hageja kanda ning hagejat on kohtumenetluses esindanud seaduslik esindaja, mistõttu ei saa hagejal olla tekkinud lepingulise esindaja kulusid. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 2700 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2700 eurot. 8. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 2700 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.