S § 63 lg-t 1 kohaldades
lg 1 alusel 150 trahviühikuga, s.o 600 euro suuruse rahatrahviga Menetlusalune isik/kaebuse esitaja Aleksandr Alekseychik ik 39209043744; elukoht XXX; registrijärgne elukoht XXX; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Ida Kohtuistungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindajad menetlusalune isik tunnistaja tunnistaja Irina Reino, Dmitri Narolin Aleksandr Alekseychik A S M K prefektuuri Narva RESOLUTSIOON Seoses Aleksandr Alekseychiku kaebusest osalise loobumisega lõpetada osaliselt, s.o sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise ja motokiivri kasutamise nõuete rikkumise vaidlustamises menetlus VTMS § 127 lg 5 alusel. Jätta Aleksandr Alekseychiku kaebus, milles ta vaidlustab Politsei- ja Piirivalveameti 02.01.2020 otsust tema karistamises peatumismärguande eiramise eest, rahuldamata. Politsei- ja Piirivalveameti 02.01.2020 otsus tühistada osaliselt, s.o KarS § 63 lg-st 1 juhindudes
S § 63 lg-st 1 tulenevalt
Muus osas jätta kohtuvälise menetleja 02.01.2020 otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud trahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot tuleb tasuda edasikaebetähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606 või Luminor Bank EE701700017001577198, märkides viitenumbri
S § 63 lg 1 sätteid kohaldades
2. 15.01.2020 esitas menetlusalune isik A. Alekseychik Viru Maakohtule kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist juhtimisõiguseta juhtimise ja peatamise märguande eiramise osas. Samuti palub ta kohtul kaaluda, kas kohtuvälise menetleja eksimus väärteo kirjelduses annab õiguse otsuse tühistamiseks. Samuti taotleb ta uue otsuse tegemist karistusmääras, et see oleks proportsionaalne toimepandud väärteoga. Kaebusest tuleb alljärgnev. Esmalt toob kaebaja välja, et ta võttis 16.06.2019 tuttavalt proovisõidu tegemiseks mopeedi, täpsemalt Yamaha XXX. Kuna tuttaval puudus motokiiver, siis polnud tal võimalik seda pähe panna. Seoses peatumismärguande eiramisega märgib kaebaja, et politseisõiduk liikus vastassuunas sisselülitatud vilkuriga. Ta arvas, et politsei ajab kedagi taga.
lg 1 p 3 sätestab, et ees sõitva sõiduki juhile annab liiklusjärelevalve teostaja taga sõitvalt alarmsõidukilt peatamise märguande ühel ajal sinise ja punase vilkuriga. Kuna politseisõiduk paiknes kaebaja ees ja vastassuunavööndis, ei teadnud ta, et peatumismärguanne anti talle. Seejärel sõitis politseisõiduk järsult tema suunavööndisse ning hoidmaks ära kokkupõrget, oli ta sunnitud välja sõitma kruusateele. Seal jätkas ta sõitu. 2 4-20-217 Kaebaja märgib ka, et kohtuvälise menetleja otsus on ebaõige osas, milles talle heidetakse ette
lg 1 rikkumist ja
Ta juhtis AM-kategooria sõidukit. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes sündis enne 1993 aasta
lg 1 nõuete rikkumise eest.
lg 1 sätestab, et juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. 3 4-20-217 Arutataval juhul ei ole vaidlust ega eriarvamusi selles, et 16.06.2019 kella 15.35 ajal juhtis A. Alekseychik XXX juures kaherattalist mootorsõidukit. Nimetatut tunnistas nii kaebaja ise, seda kinnitavad ka liiklusjärelvalvet teostanud politseiametnikest tunnistajad M K ja A S , ent see asjaolu on kinnitust leidud ka kohtuistungil uuritud videosalvestisega. Tegemaks isikule etteheidet
lg 1 rikkumises, on obligatoorne, et peatumise korraldus anti politseiametniku või muu
Politseiametnikest tunnistajad A. K ja A. S avaldasid kohtuistungil ühetaoliselt, et 16.06.2019 reageerisid nad politseiväljakutsele, mille kohaselt liikus Olgina alevikus mootorrattaga isik, kes ei kasutanud turvavarustust ega kiivrit. Olginasse sisse sõites liikus neile vastu sinise mootorrattaga meesterahvas. Isik ei kandud turvariietust ega varustust. Vastu liikunud mootorratast silmates lülitas A. S sisse vilkurid, andes selliselt isikule peatumismärguanne. Peatumismärguande saanud isik eiras seda ja möödus politseisõidukist paremalt. Kuna isik eiras peatumismärguannet, möödus neist paremalt, siis pöörasid politseiametnikud politseisõiduki ümber, et mootorratturile järgi sõita. Mootorrattur aga kiirendas, sõitis eest ära ning pööras mingil hetk põllu suunas. Seejärel kaotasid nad ratturi silmist. A. K täpsustas, et algselt sõitsid nad teineteisele vastu, mõned meetrid enne kohakuti jõudmist lülitasid nad sisse peatumismärguande tegemiseks vilkurid. A. Alekseychik ei peatunud, ent ta nägi peatumismärguannet, kuna ta vaatas nende suunas ja hoidis nendega silmsidet. A. S tõi täiendavalt välja, et peatumismärguande andmise hetkel teisi mootorsõidukeid, kellele peatumismärguanne anda, läheduses polnud. Peale peatumismärguande andmist vähendas vastu liikunud juht kiirust, vaatas neile otsa, ent möödus neist paremalt poolt ja hakkas seejärel suurel kiirusel Tallinn-Narva maantee poole sõitma. Kohtuistungil selgitas ka A. Alekseychik, et politseisõiduk sõitis talle vastu vastassuunavööndis. Politsei värvides sõidukit märkas ta koheselt pärast kurvist välja keeramist. Politseisõidukil töötasid vilkurid ja see sõitis talle vastu. Algselt sõitis politseisõiduk oma vööndis, ent hiljem tegi politseisõiduk manöövri vastassuunavööndisse. Nad tekitasid avariiolukorra ja seetõttu pidi ta neist mööduma vastassuuna vööndi kaudu. Analüüsides eeltoodut, järeldub, et isikulised tõendiallikad on kohtus andnud ühetaolisi ja haakuvaid ütlusi ning kõnealused ütlused on haakuvad ka kohtus uuritud politseisõiduki pardakaamega tehtud videosalvestusega. Neist tõendeist nähtub, et A. Alekseychik juhtis kaherattalist mootorsõidukit 16.06.2019 kella 15.35 ajal Ida-Virumaal Olgina alevikus. Koheselt peale A. Alekseychiku vasakpööret sõitis politseivärvides politseisõiduk talle vastu (vt salvestis II, umbes kella 14.12.30 ajal) ja nagu öeldud, kinnitasid tunnistajad, et A. Alekseychikki nähes lülitasid nad sisse peatumismärguandeks vilkurid. Ka A. Alekseychik ise kinnitas, et talle vastu liikunud politseivärvides sõidukil põlesid vilkurid. 10. Järgnevalt analüüsib kohus asjaolu, kas politsei andis peatumismärguande nõuetekohaselt.
sätestab, et liiklusjärelevalvet teostatakse jalgsi või sõidukiga, liikuvas või paikses toimkonnas, teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga.
sätestab mh sõiduki peatamise liiklusjärelevalve teostamisel.
lg 1 kohaselt annab peatamise märguande juhile liiklusjärelevalve teostaja: 1) käega (sauaga, helkurkettaga, punase märgutulega); 2) politseivärvides alarmsõidukist käesoleva lõike punktis 1 loetletud märguannetega või valjuhääldi kaudu; 3) ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga ja 4) tsiviilvärvides alarmsõidukist sisselülitatud sinise ja punase vilkuriga või sisselülitatud sinise ja punase märgutulega, andes vajaduse korral lisaks valjuhääldi kaudu korralduse sõiduki peatamiseks. Analüüsides osutatud õigusnorme, järeldub, et A. Alekseychikule, kes liikus politseivärvides politseisõidukile vastassuunaliselt, anti peatumismärguanne kooskõlas
Kuna kaebuses ja kohtuistungil osutas A. Alekseychik
lg 1 p-le 3, millest justkui tuleneks, et liiklusjärelevalvet oleks võimalik teostada vaid juhul, kui liiklusjärelevalvele allutud sõiduk liigub politseisõiduki ees, siis on taoline selgitus õiguslikult irrelevantne.
lg 1 p 3 reguleerib vaid ja üksnes alarmsõidukil märgutulede kasutamist olukorras, kus järelevalvele allutud sõiduk liigub järelevalve teostajast eespool. Seejuures ei ole ühegi õigusnormi tasandil võimalik 4 4-20-217 väita, et liiklusjärelevalvet oleks võimalik teostada vaid eesliikuva mootorsõiduki suhtes ning A. Alekseychiku käsitlust tuleb hinnata vääraks. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tõendatud on politseiametnike poolt A. Alekseychikkile nõuetekohase peatumismärguande andmine, mida A. Alekseychik eiras. 11. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, on kohus veendumusel, et (kaebe)menetluse esemeks olnud väärteo pani A. Alekseychik toime tahtlikult. Kohtus uuritud videosalvestisest nähtub, et peale Olgina alevikus Narva maanteele keeramist ja seeläbi politseisõidukile vastassuunaliselt liikudes pööras politseisõiduk juba sisselülitatud vilkuritega vastassuunavööndisse ehk otseselt vastu A. Alekseychiku sõidusuunale. Salvestiselt nähtub kuidas A. Alekseychik vähendab oluliselt tema juhitud mootorsõiduki liikumiskiirust, teeb manöövri paremale, vaatab läbi akna otsa politseiametnikele. Veel enne politseisõidukiga kohakuti jõudmist kiirendab ta kaherattalist mootorsõidukit intensiivselt. Mootorsõiduki intensiivset kiirendamist on käsitlenud ka liiklusekspertiisi aktis (20E-LA002). A. Alekseychik tõi välja, et ta ei saanud aru, et politsei andis peatumismärguande just talle. Vastuseks esitatud kaitseväitele märgib kohus, et tunnistajate ütlustest ega ka videosalvestiselt pole sedastatavad mingidki asjaolud, mis viitaks võimalusele, et politsei peatumismärguanne oli suunatud A. Alekseychikust erinevale isikule – peale A. Alekseychiku teisi
Selles veendus ka A. Alekseychik, sest ta oli teinud vahetult vasakpöörde Narva maanteele, mistõttu manöövri ohutuks sooritamiseks pidi ta vaatama nii paremale kui vasakule. Seega ta nägi, et peale tema
Seetõttu puudus tal igasugune võimalus eeldada/järeldada, et politsei kedagi taga ajab. Märkimist väärib seegi, et tunnistajate ütluste kohaselt lülitati nende poolt peatumismärguande tegemiseks vilkurid sisse vaid mõni aeg enne A. Alekseychikuga kohakuti jõudmist. Siinkohal evib kaalu ka tekkinud liiklussituatsioon ühes A. Alekseychiku käitumisega. Nagu juba öeldud, liikus A. Alekseychik mootorsõidukiga enda sõidureas. Töötavate vilkuritega politseivärvides politseisõiduk liikles algselt samuti oma, s.o parempoolses sõidureas. Teineteisele vastassuunaliselt lähenedes liikus politseisõiduk vastassuunavööndisse ja vähendas oluliselt kiirust (vt ka videosalvestiselt politseisõiduki tausta). Kiirust vähendas oluliselt ka A. Alekseychik, ent juba mõni hetk hiljem juhtis A. Alekseychik mootorratta politseisõiduki eest läbi ja kiirendas seda järsult. Arvestades kogu tekkinud olustikku, samuti isikute käitumisakte, kõrvaliste
Alekseychiku sõnade kohaselt on ta pikaajalise staažiga mootorsõidukijuht, ent samuti seda, et omades mootorsõiduki juhtimisõigust oli ja on ta teadlik liiklusseadusse koondatud normidest, sh tunneb ta peatumismärguandeid, siis saab järeldada vaid üht - A. Alekseychik tegutses politsei peatumismärguannet eirates tahtlikult. Märgitud järelmi tegemiseks annab kaalu järgnevgi aspekt. Kohtuistungil osutas kohus A. Alekseychiku ärakuulamise käigus tema kohtuvälises menetluses antud ütlustele. Kohus kandis ette A. Alekseychiku kohtuvälise menetluse käigus antud ütlused; neis ütlustes eitas A. Alekseychik üldse menetluse esemeks olnud sündmuse päeval kodust väljumist ja igasugust mootorsõiduki juhtimist. Kohtuistungil avaldas A. Alekseychik, et andis vastutuse vältimiseks kohtuvälises menetluses teadvalt ebaõigeid ütlusi. Arvestades, et A. Alekseychik kiirendas mootorsõidukit intensiivselt, sõitis sellega põllule, kuhu ei ole politseisõidukil võimalik vähemalt üldjuhul järele sõita, ent talle oli selge nii see, et tal puudus kaherattalise mootorsõiduki ehk mootorratta juhtimiseks vajalik juhtimisõigus, ent ta ei kasutanud ka turvavarustust, sh kiivrit, siis eksisteerisid A. Alekseychikil ka selged põhjused politsei peatumismärguande eiramiseks. Ehk teisisõnu – kuna liiklusseadust tundev A. Alekseychik oli teadlik oma käitumise õigusvastasusest, ta pidas võimalikuks tema karistamist, ent ta soovis karistamist vältida, millele viitavad tema esialgsed ütlused koostoimes kohtumenetluses antud selgitusega ütluste muutmise põhjuste kohta, siis järeldub, et ta jättis peatumismärguandele reageerimata selleks, et vältida võimalikku karistust. Märgitu kinnitab veelgi kohtu veendumust A. Alekseychiku tahtliku käitumise kohta. 5 4-20-217 Eelneva kokkuvõtteks nendib kohus, et A. Alekseychik rikkus
38 lg-t 1 ja pani toime
12. Kohtuväline menetleja karistas A. Alekseychikki
S § 63 lg-st 1 juhindudes
S § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arutataval juhul pani A. Alekseychik toime ühe teo, mis vastab mitmele eri koosseisule. Seega tuleb kohtul kontrollida ja kujundada seisukoht, milline A. Alekseychiku poolt toime pandud väärtegudest näeb ette raskeima karistuse.
lg 1 võimaldab karistuse mõista kas kuni 200 trahviühikut või aresti.
näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.
lg-s 1 rikkumise toimepanemise eest saab menetlusalusele isikule mõista karistuseks rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Samuti võib kohaldada antud süüteo toimepanemise eest lisakaristust sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Analüüsides osutatud karistusõiguslikke järelmeid, on kohus seisukohal, et arutataval juhul on raskeimaks sätteks
lg 1, sest võimaldab kõrvuti 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi ja arestiga ka nii põhi- kui lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja on mõistnud A. Alekseychikule karistuse
S § 63 lg 1 alusel karistusotsust tehes ebaõigest karistust ettenägevast sättest. Märgitu tähendab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ning A. Alekseychikule tuleb KarS § 63 lg 1 kohane karistus, tema olukorda raskendamata (reformatio in peius-põhimõte; VTMS § 132 p 2), mõista
13. Nagu toodud, on seadusandaja
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Kuigi seadusandja on ette näinud alternatiivsed karistusliigid, siis puudub kohtul võimalik kohaldada A. Alekseychiku suhtes muud karistusliiki kui seda on rahatrahv. Seda põhjusel, et alternatiivsed karistusliigid osutuksid A. Alekseychiku jaoks tema olukorda raskendavaks, ent kohus ei saa rakendada A. Alekseychiku suhtes kohtuvälisest menetleja poolt rakendatust raskemaid õiguslikke järelmeid. Seega kuulub karistusliigina kohaldamisele rahatrahv. 14. Mis puudutab karistusmäära kindlaks tegemist, siis märgib kohus, et KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Hinnates A. Alekseychiku süü suurust, leiab kohus, et A. Alekseychiku süüd tuleb kitsalt
Teo tehioludest tulenevalt pole tema süüd võimalik hinnata ei ülemäära suureks, ega ka väikseks. Kuna aga arutataval juhul tuleb kohtul karistuse põhjendatust kontrollida KarS § 63 lg-s 1 sätestatud põhimõtet silmas pidades ehk et A. Alekseychiku karistuse aluseks pole mitte üks aga kolm väärtegu, siis tuleb tema süüd hinnata
St, et talle mõistetav karistus peab väljenduma määras, mis on sanktsioonimäära keskmist määra ületav. Hinnates karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude 6 4-20-217 esinemist, siis nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et A. Alekseychik on oma süüd osaliselt tunnistanud, mistõttu on tema puhul täheldatav ühe karistust kergendava asjaolu esinemine. Karistust raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvasta. Mis puudutab karistuse eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, siis on kohtuväline menetleja asjakohaselt ja põhjendatult osutanud A. Alekseychiku varasemale karistatusele liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. A. Alekseychik märkis, et viimase nelja aasta jooksul pole teda liiklusrikkumiste eest karistatud ja tal puuduvad kehtivad liiklusrikkumised. Tutvudes A. Alekseychiku suhtes koostatud karistusregistri väljavõttega, siis sellest nähtuv A. Alekseychiku väiteid ei toeta. Karistusregistri väljavõtte kohaselt karistati A. Alekseychikki viimati Viru Maakohtu 29.11.2017 otsusega KarS § 424 järgi 9 kuu pikkuse tingimisi vangistusega. Samuti on tal kehtiv liiklusalane väärteokaristus rahatrahvi näol aastast 2017. Kuna 880 euro suurune rahatrahv on tasumata, siis on see jätkuvalt kehtivaks karistuseks. Märgitust järeldub, et kuigi A. Alekseychikki on varem karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, on ta jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud seisukohaga (vt nt RKKKo nr 3-1-1-58-13 p 10) märgib kohus, et samalaadseid süütegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemist. Seega saab karistuse määr iga uue samaliigilise süüteo toimepanemise eest minna üksnes raskemaks, sest varasem karistus/karistused pole mõju avaldanud. Kuna vaatamata varasematele karistustele jätkas A. Alekseychik liiklusrikkumiste toimepanemist, siis keelunormide kehtivuse kinnitamiseks, uute süütegude ärahoidmiseks ja üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades on kohtuväline menetleja põhjendatult mõistnud A. Alekseychikule karistuse sanktsioonimäära keskmisest määras suuremas määras ehk 150 trahviühiku ulatuses. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada osaliselt ehk KarS § 63 lg 1 kohase karistuse mõistmisel lähtuvalt
S § 63 lg-st 1 johtuvalt karistus
Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 15. Antud väärteomenetluses tekkis ka menetluskulu seoses ekspertiisiakti nr 20E-LA0002 tegemisega summas 503 eurot. Ekspertiis tuli kohtul määrata põhjusel, et tuvastada A. Alekseychiku poolt kasutatud mootorsõiduki olemus. St, et ekspertiis seondus juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega. Kohtuistungil loobus A. Alekseychik kaebusest osaliselt, sh ka osas, mis puudutas
Kuna A. Alekseychik loobus kaebusest, tuli kohtul teha (kaebe)menetlust osaliselt lõpetav lahend. Sellest tulenevalt ja juhindudes VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 183 lg-st 1 jätab kohus autotehnilise ekspertiisi kulu (ekspertiisiakt 20E-LA0002) summas 503 (viissada kolm) eurot riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.