S § 73 lg 1,3 kohaselt ei pööratud täitmisele, kui Andrejs Rjazancevs ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 13.12.2019.a. - Väärteokorras kehtivaid karistusi 2; tõkend – vahistamine süüdistuses KarS §
lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Andrejs Rjazancevs isikuna, kes on varem karistatud väärteokorras 24.10.2019 KarS § 218 lg 1 järgi (tegu 24.10.19) ja 22.11.2019 KarS § 218 lg 1 - § 251 järgi (tegu 22.11.19) ning kriminaalkorras 13.12.2019 Harju Maakohtu otsusega KarS §
lg 2 järgi pani 13.12.2019 kella 18:06 paiku toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja nimelt Harju maakonnas Tallinnas aadressil xasuvas AS Xle kuuluvas kaupluses x üritas varastada kaupa maksumusega 208,90 eurot: Kinkekott 2 tk kokku väärtuses 7,00 €; Meekomplekt 6 tk kokku väärtuses 71,40 €; Šokolaaditahvel 11 tk kokku väärtuses 36,30 €; Tume šokolaad 2 tk kokku väärtuses 9,40 €; Rikkalik tume šokolaad 5 tk kokku väärtuses 23,50 €; Tume šokolaad 5 tk kokku väärtuses 23,50 €; Kommide valik 5 tk kokku väärtuses 37,50 €, möödudes kassast jättes kauba eest tahtlikult maksmata ja oli turvatöötaja poolt kinnipeetud koos varastatud kaubaga. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Seega Andrejs Rjazancevs pani tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pannud süstemaatiliselt ehk KarS §
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Andrejs Rjazancevs andis ütlusi, et ta on süüdistusest aru saanud, asjaolusid ei mäleta kuna oli alkoholi joobes ning oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ning jäi kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde. Selgitas, et mingeid sääste tal ei ole, ema andis talle 200 eurot Rootsi sõiduks. Töötab Rootsis, käesoleval hetkel oli puhkusel.Rootsis olev elukoht kuulub tema õele. Eestis elas ta tuttavate juures. Tahab Eestist kiiresti lahkuda. Kaitsja otsavõtust kohtuistungil Andrejs Rjazancevs loobus vastavalt KrMS § 45 lg 4 p 2 alusel. Prokurör leidis, et Andrejs Rjazancevsile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud kirjalike tõenditega ning õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatav oli varastamise hetkel joobes olekus ja ütleb, et ei mäleta seda tegu üldse. Süüdistatav ei lükka ka ümber, et pani antud kuriteo toime. Isikul puuduvad rahalised vahendid rahalist karistust kanda ja see ei osutuks täidetavaks. Eelneval korral karistati Andrejs Rjazancevsi alammäära lähedase vangistusega. Isik pani teo toime katseajal. Prokurör taotleb süüdi tunnistada Andrejs Rjazancevs KarS §
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.12.2019.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 kuu ja 27 päeva ning lõplikuks karistuseks jääb vangistust 7 kuud ja 27 päeva, mille alguseks lugeda 13.12.2019.a. Kuivõrd Andrejs Rjazancevsil puudub Eestis kindel elukoht siis ei ole võimlaik muid leebemaid karistuse variante võimalik kaaluda ja karistus tuleb reaalselt ära kanda. Samuti taotleb prokurör peale karistuse kandmist isiku riigist välja saatmist ning kohaldada sissesõidukeeldu. Menetluskulud mõista süüdistatavalt välja ja anda nende tasumiseks pikem tähtaeg, s.o 1 aasta. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: X AS avaldust nr 151/19 (tl. 1–2), mille kohaselt 13.12.2019.a. peeti Tallinna Xs kinni Andrejs Rjazancevs, kes jättis kauba (kinkekott, meekomplekt, šokolaaditahvel, tume šokolaad, rikkalik tume, tume šokolaad, kommide valik) eest tasumata 208,60 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele; Tunnistaja x x ülekuulamise protokolli (tl. 4), milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles 13.12.2019.a. tööl Tallinna X valvekeskuses, kui kella 18:03 ajal märkas kaamerast meesterahvast halli jope, mustade pükste ja musta seljakotiga lettide juures, kes ladus riiulilt paberkotti erinevat kaupa. Peale seda liikus väljapääsu poole ning möödus kassast kell 18:06, jättes kauba eest maksmata. Läbides turvaväravad peeti antud meesterahvas kinni ning kaup tagastati kauplusele. Kinni peetud isikuks osutus Andrejs Rjazancevs; Asitõendi vaatlusprotokolli (tl. 7–11), vaadeldavaks asitõendiks on videosalvestus. Salvestuse nähtub meesterahvas, kes paneb kell 18:07 13.12.2019.a. poe keskel olevalt aluselt asju kahte käes olevasse kotti. Kui asjad on kotis liigub meesterahvas, kes sarnaneb Andrejs Rjazancevsile aluse juurest eemale koos kottidesse pandud esemetega. Kell 18:08 väljub meesterahvas x uksest kotti pandud asjade eest maksmata. Kell 18:08:10 peab turvamees Andrejs Rjazancevsi kinni x välisuksest väljudes; Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl. 13), mille kohaselt oli Andrejs Rjazancevs 13.12.2019.a.a kell 19:54 alkoholijoobes ning tal mõõdeti indikaatorvahendiga 0,96 mg/l alkoholijoove; Kahtlustatava kinnipidamise protokolli (tl. 19–21), mille kohaselt peeti Andrejs Rjazancevs kinni 13.12.2019.a. kell 19:35–19:50 seoses kahtlustusega KarS §
22–24) milles Andrejs Rjazancevs on andnud ütlusi, et kahtlustuse sisu on talle arusaadav aga ta ei oska vastata kas ta on selle kuriteo toime pannud. Tunnistab oma süüd aga ei mäleta üldse toimunu asjaolusid; Taotlus lühimenetluse kohaldamiseks ja kaitsjast loobumise kinnitus (tl. 26–27), mille kohaselt Andrejs Rjazancevs soovib asja lahendamist lühimenetluses ning loobub kaitsjast; Karistusregistri väljatrükki (tl. 35), mille kohaselt Andrejs Rjazancevs on varem kriminaalkui ka väärteokorras karistamata isik seisuga 18.12.2019.a.; 2 Kohtuotsuse ja väärteootsuste väljatrükk (tl. 36–41), mille kohaselt 13.12.2019.a. tunnistati süüdi Andrejs Rjazancevs KarS §
S § 73 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele pööramata ja mõisteti katseaeg 1 aasta, alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 13.12.2019.a. 24.10.2019.a. karistati Andrejs Rjazancevsit KarS § 218 lg 1 alusel ja määrati karistuseks rahatrahv 20 eurot ja 22.11.2019.a. KarS § 218 lg 1 - § 251 alusel rahatrahv 60 eurot. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava selgitused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Süüdistatava Andrejs Rjazancevs süü 13.12.2019.a varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Andrejs Rjazancevs tunnistas kuriteo toimepanemist ja kahetses oma tegu. Selgitab, et ei mäleta toimunu asjaolusid. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja x ütlused, et olles 13.12.2019.a. tööl Tallinna X valvekeskuses, nägi lettide juures kella 18:03 ajal kaamerast meesterahvast, kellel oli seljas hall jope, mustad püksid ja must seljakott. Antud meesterahvas ladus riiulilt paberkotti erinevat kaupa. Peale seda liikus väljapääsu poole ning möödus kassast kell 18:06 jättes kauba eest maksmata. Läbides turvaväravad peeti antud meesterahvas kinni ning kaup tagastati kauplusele. Kinni peetud isikuks osutus Andrejs Rjazancevs. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja ütlused kokkulangevad, X AS avaldusega, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga on tõendamist leidnud Andrejs Rjazancevsi poolt võõraste vallasasjade äravõtmise katse. Andrejs Rjazancevsi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttes kaupa, möödus kassadest kauba eest tasumata – nähtub, et isik tegutses varguse toimepanemise eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava Andrejs Rjazancevsi käitumine kvalifitseeritud KarS §
Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Kohtule on esitatud ka Harju Maakohtu 13.12.2019.a otsus, millega Andrejs Rjazancevs tunnistati süüdi KarS §
S § 218 lg 1 alusel ja määrati karistuseks rahatrahv 20 eurot ja 22.11.2019.a. KarS § 218 lg 1 - § 251 alusel rahatrahv 60 eurot. Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja sellele järgnevaid uusi vargusi, teeb kohus järelduse, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elulaadiks, mistõttu peab kohus taolist käitumist varguste toimepanemiseks süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kuivõrd turvatöötaja pidas süüdistatava kinni ja temalt võeti kaup ära, jäi süütegu katse staadiumisse. Eeltoodust tulenevalt on Andrejs Rjazancevsi tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS §
S § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupäraste tegude toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Andrejs Rjazancevs on täisealine ja kuritegude toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Andrejs Rjazancevsi poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Andrejs Rjazancevs tuleb süüdi mõista KarS §
S § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS §
lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel Andrejs Rjazancevsile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Andrejs Rjazancevs näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Antud kuriteo episoodi on Andrejs Rjazancevs poolt toime pandud kavatsetult. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on tunnistanud kuriteo toimepanemist ja puhtsüdamlikult kahetsenud, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Andrejs Rjazancevsil on üks kehtiv kriminaalkaristus ning teo pani toime katseajal ning samuti on isikul 2 kehtivat väärteokaristust, millede eest on mõistetud rahatrahvid. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Andrejs Rjazancevs edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Andrejs Rjazancevs puhul ei ole põhjendatud kergema karistusliigi – rahaline karistus – kohaldamine. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Kohus leiab, et Andrejs Rjazancevs suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk üksnes vangistuse näol. Varasemalt tingimis määratud karistus mõisteti Andrejs Rjazancevsile 13.12.2019.a. ja samal päeval pani 4 süüdistatav toime juba uue varguse katse, seega Andrejs Rjazancevsi näol ei ole tegemist isikuga, kelle suhtes võiks kohaldada tingimisi karistust või asendada talle mõistetud karistuse üldkasulikku tööga. Seega kohus leiab, et Andrejs Rjazancevsile tuleb mõista KarS §
lg 2 järgi vangistus 6 kuud, mis vastab kohtu arvates nii Andrejs Rjazancevs süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ning karistuseks jääb 4 kuud vangistust. Kuivõrd Andrejs Rjazancevs pani teo toime katseajal tuleb talle mõista KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus ning suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.12.2019.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 kuu ja 27 päeva ning liitkaristuseks mõista 5 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda KarS § 68 lg 1 alusel 13.12.2019.a. Lisakaristusel, s.o riigist väljasaatmisel on preventiivne iseloom, mille eesmärk on vältida uute kuritegude toimepanemist välisriigi kodaniku poolt. KarS § 54 lg 1 kohaselt mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. Antud juhul Andrejs Rjazancevsil on määratlemata kodakondsus. Andrejs Rjazancevs enda ütlustest nähtub, et ta soovib Eestist kiiresti lahkuda, töötab Rootsis ning Eestis tal kedagi ei ole, elab tuttavate juures. Rootsis elab samuti tema õde. Kõnealused asjaolud kinnitavad, et tal puuduvad igasugused perekondlikud ja sotsiaalsed sidemed Eestiga. Vältimaks Andrejs Rjazancevsi poolt uute kuritegude toimepanemist Eesti Vabariigis tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristusena riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga viieks aastaks. Lisakaristust tuleb kohaldada pärast karistuse ärakandmist ning KarS § 55 lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Andrejs Rjazancevsi faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus mõistab Andrejs Rjazancevsilt välja kohtuotsusega kaasneva sundraha, mis on vastavalt II astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 876 eurot. Arvestades menetluskulude suurust ja isik viibib vanglas, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda maksimumaja, s.o 12 kuud ning menetluskulu summas 876 eurot tuleb tasuda igakuiste maksetena, s.o. vähemalt 73,00 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõend 1 DVD plaat turvakaamera videosalvestisega - peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2; § 311; § 313; § 315, KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 kohus o t s u s t a s: 5 Süüdi tunnistada Andrejs Rjazancevs KarS §
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistust Harju Maakohtu 13.12.2019.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Andrejs Rjazancevsi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja alguseks lugeda 13.12.2019.a. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena Andrejs Rjazancevsi suhtes Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga tähtajaga 5 (viis) aastat. Lisakaristust kohaldada pärast mõistetud vangistuse ära kandmist. KarS § 55 lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Andrejs Rjazancevsi faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. Menetluskulud Välja mõista Andrejs Rjazancevsilt 876 eurot sundraha riigi tuludesse. Menetluskulud summas 876 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 73,00 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Andrejs Rjazancevsile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend 1 DVD plaat turvakaamera videosalvestisega - peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 20. veebruar 2020.a. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.