2019.a oli elatise miinimummääraks 270 eurot. Alates 01.01.2020 on elatise miinimummääraks 292 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta kohtu poolt tõlgitud menetlusdokumentide tõlkekulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud 1. Hagejad H O B ja L O B (seadusliku esindaja X X kaudu) esitasid 23.04.2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 09.09.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja S C B`i vastu, milles paluvad välja mõista kostjalt mõlemale hagejale elatise miinimumsummas. Kohus võttis hagi menetlusse 14.10.2019 ja kohustas kostjat hagile vastama. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus koos tõlgetega on kostjale 30.oktoobril 2019 kätte toimetatud e-postiga. Kostja esitas hagiavaldusele 14.11.2019 kirjaliku vastuse e-kirjaga ja täiendavad seisukohad 16.11.2019 ja 04.02.2020 e-kirjadega. Hageja esitas täiendava seisukoha 02.02.2020. Kohtu seisukoht 2. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (
) § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (
ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 2 2-19-111714 kohaselt, kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. TsMS § 486 lg 2 kohaselt, hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.