← Eesti

2-19-16113/4

Obsah (8)§ 444§ 173§ 162§ 174§ 477§ 175§ 138§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Kohtunik Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.12.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-16113 Nele Atonen Lu

§ 444

lg 1 ja 3 võib kohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Õigeksvõtul põhineva otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ei saa nõuda mistahes asjaoludel, sealhulgas otsust ei täiendata kaebuse esitamise korral. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluskulude jaotus 1. Tulenevalt

§ 173

lg 1 ja juhindudes

§ 162lg 1 ja § 165 lg 3 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

2.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 3.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 4.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

  1. Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt hageja menetluskuluks on riigilõiv 1000 eurot.
  2. Põhjendatud ja vajalik on hageja tasutud riigilõiv 1000 eurot, mis kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. 7.

§ 178

lg 2 järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.