← Eesti

2-19-129509/12

Obsah (8)§ 619§ 100§ 76§ 101§ 113§ 1131§ 1§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-129509 Tsiviilasi OÜ HUGO hagi Kalmer Ki

) § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

  1. Harju Maakohus edastas
  2. detsembri
  3. a määrusega tsiviilasja nr 2-19-129509 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. 2

(6)2-19-129509
  1. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja võttis
  2. jaanuaril 2020 tsiviilasja menetlusse ja andis kostjale 15 päeva määruse kättesaamisest aega esitada kohtule kirjalik vastus.
  3. Kalmer Kiidma esitas
  4. jaanuaril 2020 kohtule taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks.
  5. Kohus jättis
  6. jaanuari
  7. a määrusega kostja taotluse käiguta ja andis kostjale tähtaja 5 päeva määruse kättesaamisest alates puuduste kõrvaldamiseks – taotluse põhjendamiseks. Kostja ei kõrvaldanud oma taotluselt puudusi. Samuti ei esitanud kostja hagiavaldusele sisulisi vastuväiteid.
  8. Kohus andis
  9. veebruaril 2020 pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks ning teatas pooltele lahendi tegemise aja.
  10. Hageja saatis kohtule
  11. märtsil 2020 oma menetluskulude nimekirja. MAAKOHTU PÕHJENDUSED
  12. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus rahuldab hagi 246 euro 65 sendi suuruse põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise 149 euro 34 sendi osas ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas.
  13. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
  14. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu
  15. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
  16. Hageja nõuab kostjalt OÜ HUGO ja Kalmer Kiidma vahel sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 246 eurot 65 sendi, viivise 149 euro 34 sendi, võla sissenõudekulude 40 euro ja lisanduva viivise põhivõlgnevuselt (246 eurot 65 senti) tasumist alates
  17. detsembrist
  19. Hageja ja kostja vahel on
  20. juunil 2017 sõlmitud kliendileping nr xxx (dtl 22-24), mille alusel kohustus hageja osutama kostjale õigusabiteenust ja kostja osutatud õigusabiteenuse eest vastavalt lepingu tingimustele tasuma. Vastavalt lepingule ning kostja soovile osutati Kalmer Kiidmale õigusabi, mille käigus jättis kostja tasumata õigusabiteenuse arve. Kohtu hinnangul on tegemist käsunduslepinguga. Kostja pöördus
  21. juunil 2017 OÜ HUGO poole õigusabi saamiseks, mida kostjale osutati 10 tunni 20 minuti ulatuses. Kostja jättis tasumata hageja poolt
  22. juulil 2017 esitatud arve nr xxx (dtl 27) summas 259 eurot 99 senti, millest tasumata on 246 eurot 65 senti maksetähtajaga
  23. august
  24. 15.

§ 619

kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käesoleval juhul osutas hageja kostjale vastavalt lepingule teenuseid. Pooled olid leppinud kokku, et kostja peab maksma hagejale teenuse osutamise eest tasu, 3

(6)2-19-129509 kuid kostja jättis teenuse eest tasumata. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on teenust osutanud ja kostja jätnud teenuse osutamise eest tasumata. 16. Kohtu hinnangul on eelnevast tulenevalt hageja esitatud nõue kostjalt 246 euro 65 sendi saamiseks põhjendatud. Kostja ei ole täitnud arvest nr xxx tulenevat kohutust ning kohustuse mittetäitmisega rikkus ta seetõttu lepingut.

§ 100

sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks.

§ 76

ja § 82 alusel tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seaduse või lepingu sätetele. 17. Kui võlgnik on kohustust rikkunud

§ 100

tähenduses, siis on võlausaldajal õigus

§ 101

lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja

§ 101

lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Hageja nõuab ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kostjalt.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepinguga kokku leppinud viivisemääras 0,07% päevas, seega tuleb kohaldada lepingujärgset viivisemäära.

  1. Kostja on viivituses
  2. juulil 2017 esitatud arve nr xxx eest summas 246 eurot 65 senti maksetähtajaga
  3. august
  4. Viivise summa on hagi esitamise ajaks 149 eurot 34 senti. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise 149 eurot 34 senti.
  5. Samuti nõuab hageja kostjalt viivist põhinõudelt alates
  6. detsembrist 2019 kuni põhinõude kohase tasumiseni

§ 113lõikes 1 sätestatud seadusjärgses määras. Ts

MS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue on samuti põhjendatud ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. 20. Hageja nõuab

§ 1131

alusel kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

§ 1131

sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

§ 1131

lg 4 alusel ei kohaldata käesolevat paragrahvi tarbijast võlgnikule.

§ 1

lg 5 sätestab tarbija definitsiooni, mille kohaselt on tarbija käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis kuidagi viidanud sellele, et kostja oleks lepingu sõlminud seoses oma majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, seega on kostja puhul tegemist

§ 1lg 5 mõistes tarbijaga.

Eelnevast tulenevalt

§ 1131kostja suhtes ei kohaldu.

21. Hageja sissenõudmiskulude õiguslikuks aluseks ei saa olla ka

§ 1132

, mille eesmärk on piirata tarbija kohustust hüvitada majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule võla sissenõudmisega seotud kulud.

§ 1132

sätete kohaselt on sissenõudmiskulude hüvitamise nõue seotud sellega, kas tarbijale on saadetud majandus- või kutsetegevuses tegutseva võlausaldaja poolt meeldetuletuskirju. Käesoleval juhul ei ole hageja väitnud ega esindanud tõendeid, et ta oleks kostjale saatnud meeldetuletuskirju või, et tal oleks võla sissenõudmisega seoses tekkinud muid hüvitatavaid kulusid. Sissenõudekulud ei kuulu hüvitamisele ka kahju hüvitamise sätete alusel, sest hageja ei ole esitanud kohtule asjaolusid ega tõendeid kahju tekkimise kohta. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks põhjendatud ja kohus jätab sissenõudekulud kostjalt välja mõistmata. 4

(6)2-19-129509
  1. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et esitatud hagi on põhjendatud põhinõude 246 euro 65 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 149 euro 34 sendi ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni sissenõutavaks muutuva viivise suhtes. Kohus jätab rahuldamata hageja 40 euro suuruse sissenõudekulude nõude. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 92% ulatuses.
  3. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro ja õigusabikulude 606 euro 66 sendi väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  4. Hageja esitas
  5. märtsil 2020 kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja esindaja tunnihinnaks on 140 eurot (168 eurot koos käibemaksuga). Riigikohus on
  6. oktoobri
  7. a määruses tsiviilasja nr 3-2-1-93-13, p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Samuti on Riigikohus on
  8. veebruari
  9. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p-s 14 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks ka lepingulise esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus tõi välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohtu hinnangul on 140 euro suurune esindaja tunnihind põhjendatud ja ei ole ülemäärane.
  10. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulu kokku 606 eurot 66 senti. Toimingu kuupäev ja toiming Ajakulu Konsultatsioon kliendiga, hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine
  11. detsember 2019 kohtumääruse analüüs ja konsultatsioon kliendiga
  12. jaanuar 2020 kohtumääruse analüüs ja kliendi teavitamine
  13. jaanuar 2020 kohtumääruse analüüs ja kliendi teavitamine
  14. veebruar 2020 kohtu teatest kliendi teavitamine
  15. märts 2020 taotluse koostamine ja kohtule esitamine Kokku 3 tundi Summa ilma käibemaksuta 420 eurot 20 min 46 eurot 66 senti 10 min 15 min 10 min 25 min 4 tundi 20 minutit 23 eurot 33 senti 34 eurot 99 senti 23 eurot 33 senti 58 eurot 33 senti 606 eurot 66 senti
  16. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetlustoimingutele kulunud ajakulu on põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on täielikult põhjendatud järgmise toimingu puhul:
  17. jaanuar 2020 kohtumääruse analüüs ja kliendi teavitamine.
  18. Kohtu hinnangul on konsultatsiooni kliendiga, hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka probleemiga, hagiavaldus oli lühike ning õiguslikult ja faktiliselt minimaalsete põhjendustega.
  19. jaanuar
  20. a kohtumääruse analüüsi ja kliendi teavitamise ajakuluks tuleb kohtu hinnangul lugeda 10 minutit. 5
(6)2-19-129509
  1. Täies ulatuses põhjendamatuks loeb kohus
  2. detsember
  3. a kohtumääruse analüüsi ja konsultatsiooni kliendiga. Hagiavalduse esitamise ja
  4. detsembri
  5. a vahel ei teinud kohus käesolevas tsiviilasjas ühtegi kohtumäärust, mida hageja esindajal oleks vaja olnud analüüsida ja kliendiga arutada. Riigikohus on oma
  6. mai
  7. a lahendi 3-2-1-4-15 p 13 avaldanud seisukoha, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Eelnevast tulenevalt on ka
  8. veebruari
  9. kohtu teatest kliendi teavitamise ja
  10. märtsi
  11. a taotluse koostamise ajakulu kohtu hinnangul põhjendamatu.
  12. veebruari
  13. a teade oli tähtaja andmine menetluskulude esitamiseks ning
  14. märtsi
  15. a taotlus oli menetluskulude nimekirja esitamine. Nii kohtu teatest kliendi teavitamine kui ka menetluskulude nimekirja esitamine ei ole toimingud, mille teostamine nõuab õigusalaseid eriteadmisi.
  16. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 1 tund 20 minutit. Kuna hageja on esindaja ajakuluks märkinud kokku 4 tundi 20 minutit, siis eeltoodut arvestades on kohus põhjendamatuks ajakuluks lugenud 3 tundi. Põhjendatud esindaja tasu suuruseks on seega kokku 186 eurot 66 senti ilma käibemaksuta (1 tund 20 minutit x 140 eurot = 186 eurot 66 senti). Hageja põhjendatud menetluskulude suurus kokku on 286 eurot 66 senti, milles 100 eurot on riigilõiv ja 186 eurot 66 senti tasu esindajale.
  17. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 92% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 263 eurot 73 senti kostja kanda ja 22 eurot 93 senti hageja enda kanda (92% 286 eurost 66 sendist on 263 eurot 73 senti).
  18. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
  19. TsMS § 177 lg 4 alusel ja hageja taotlusel kohustab kohus kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 34. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.