lg 1 alusel määrab kohus kohtuotsuse täitmise korra kindlaks selliselt, et kostja on kohustatud hagejale maksma hüvitisest 25 000 eurot 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ja ülejäänud summa, eurot 12 kuu jooksul 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest. Riigikohus on leidnud, et jättes kaasomandis oleva asja ühe kaasomaniku ainuomandisse otsustab kohus teise kaasomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale. Omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (RKTKo 3-2-1-168-05 p 9). Kostja taotlus, tasuda hüvitis 10 aasta jooksul jääb rahuldamata, kuna hagejale kui omanikule tuleb tagada hüvitis omandi kaotuse eest võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Hageja jääb täielikult ilma oma omandiõiguse teostamise võimalusest, millega võrreldes on hüvitise maksmine 10 aasta jooksul ebaproportsionaalne, st. tegemist oleks üleliigse viivitusega. 3 2-18-11619 Hagi hind
lg 4 p 4 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka kaasomandi lõpetamise nõue.
lg 11 järgi loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Seega on hagihind 3500 eurot. Menetluskulud jaotus Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (
Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
Riigikohus on leidnud, et kuna kaasaomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud
Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Sel põhjusel ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.