Obsah (5)
§ 74§ 424§ 68§ 75§ 50KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-6057 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlu
§ 74
lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Urmas Kiviste (isikukood 36408306513), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- märtsi 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Tartu Maakohtu 17.09.2019 otsusega karistati Urmas Kivistet
§ 424
lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.
§ 68lg 1 alusel arvati U.
Kiviste eelvangistuses viibitud aeg 13.09.2018-14.09.2018, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti U. Kivistele kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust.
§ 74lg-te 1, 3 alusel määrati, et U.
Kivistele mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U. Kiviste 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
§ 75
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX, ja
§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust.
Katseaja algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.09.2019. Käitumiskontroll algab kohtuotsuse jõustumisest.
§ 50lg 1 p 1 alusel võeti U.
Kivistelt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks alates otsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 03.10.
- 13.02.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles U. Kiviste karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu rikkus alkoholikeeldu. Maakohtu määrus
- Tartu Maakohtu 12.03.2020 määrusega rahuldati erakorraline ette ja pöörati täitmisele U. Kiviste karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud 28 päeva vangistust. 3.
- Kriminaalhooldusametnik heidab U. Kivistele ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumist 09.02.2020 ning seda tõendab 09.02.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, mille kohaselt oli indikaatorvahendi tulemus positiivne (1,034 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud: alkoholilõhna esinemine suust; suured pupillid; reaktsioon häiritud; kiire kõne; aja-, isiku- ja kohataju puudub – ei oska öelda kuupäeva; viimase 24 tunni sündmusi ei mäleta; tasakaalu ja koordinatsiooni kerged häired; unisus. U. Kivistel esinesid kontrollimise ajal alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused. 13.02.2020 kriminaalhooldusametnikule kirjutatud seletuses tunnistas U. Kiviste, et võttis 09.02.2020 viina, sest hommikul avastas, et kass oli kaevu kukkunud ning kassi kaevust väljavõtmise ajal jõi viina. 12.03.2020 kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et tarvitas 09.02.2020 alkoholi. Tarvitades 09.02.2020 alkoholi rikkus U. Kiviste
§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
Maakohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega. U. Kiviste oli alkoholi tarvitamise keelust teadlik. Lein hukkunud kodulooma pärast ei õigusta kohtuotsusega pandud alkoholi mittetarvitamise kohustuse rikkumist. 3.2. Kriminaalhooldusametnik heidab U. Kivistele ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumist ka 01.03.2020, mis on tõendatud 1.03.2020 kell 17.11 U. Kiviste elukohas indikaatorvahendiga ning tulemus oli positiivne (0,308 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud alkoholilõhna esinemine suust. U. Kivistel esinesid kontrollimise ajal alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused. 12.03.2020 kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et tarvitas 01.03.2020 alkoholi, kuid põhjust öelda ei oska. U. Kiviste 01.03.2020 tarvitas alkoholi. Tarvitades 01.03.2020 alkoholi rikkus U. Kiviste
§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
Maakohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega. 3.3. Ettekande kohaselt on U. Kiviste alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud varemgi 10.11.2019 (indikaatorvahendi tulemus oli positiivne, 0,341 mg/
- l)ja 11.11.2019 (indikaatorvahendi tulemus oli positiivne, 0,205 mg/
- l)ning rikkumiste kohta koostas kriminaalhooldaja ka 2 hoiatust (14.11.2019). Vastavates alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollides on olemas alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused. 14.11.2019 kriminaalhooldusametnikule kirjutatud seletuses tunnistas U. Kiviste, et käis sõbra juures jänesekuuti ehitamas ja nad jõid kahe peale ära 0,5 liitrit viina. Teise kirjutatud seletuses tunnistas U. Kiviste, et paigaldas kodus topeltaknaid ning selle käigus jõi ära 2 liitrit õlut. 14.11.2019 tegi kriminaalhooldusametnik U. Kivistele alkoholi tarvitamise kohustuse rikkumise eest teise kirjaliku hoiatuse. Kohtuistungil süüdimõistetu ei eitanud alkoholi tarvitamist 10.11.2019 ja 11.11.2019. Tarvitades 10.11.2019 ja 11.11.2019 alkoholi, rikkus U. Kiviste samuti
§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
Maakohtu hinnangul on tegemist tahtlike rikkumistega, kuid kuna kriminaalhooldusametnik on U. Kivistet 10.11.2019 ja 11.11.2019 rikkumiste eest hoiatanud, ei saanud maakohus samade rikkumiste eest enam teist korda kohaldada mingit muud
§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Need varasemad rikkumised iseloomustavad süüdimõistetut negatiivselt, sest viitavad alkoholi tarvitamise keelu korduvale rikkumisele. 2 3.
- U. Kiviste tervislik seisund on kehv. Seda kinnitavad Lõuna-Eesti Haigla AS haiguslugude väljavõtted, kust nähtub, et U. Kivistel on diagnoositud erinevaid haigusi. Töövõimekaart ja puudega isiku kaart tõendavad, et U. Kiviste on puuduva töövõimega keskmise liikumispuudega isik. U. Kiviste ravidokumentatsioonist nähtub, et muuhulgas on tal diagnoositud alkoholsõltuvust ja raviarsti hinnangul peaks U. Kiviste alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma, sest see on eluliselt vajalik. Seega peab U. Kiviste alkoholist hoiduma mitte üksnes kohtuotsuse täitmise tõttu, vaid ka oma tervise huvides. Katseajal korduv alkoholi tarvitamine osutab asjaolule, et U. Kiviste ei järgi ka oma raviarsti soovitusi. 3.
- U. Kiviste osaleb riiklikus alkoholi tarvitamise raviprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“, mis iseloomustab U. Kivistet positiivselt. Ka iseloomustab süüdimõistetut positiivselt, et ta on korrektselt täitnud registreerimiskohustust. Kuigi registreerimislehest nähtuvalt on esinenud registreerumisele mitteilmumisi, on kriminaalhooldusametnik need lugenud põhjendatuks. 3.
- U. Kivistele on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja –kohustused, millised tingimused on U. Kivistel täitmata. U. Kiviste on alates kohtuotsuse jõustumisest juba neljal korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. U. Kiviste jätkas alkoholi tarvitamist ka peale seda, kui kriminaalhooldusametnik teda selliste rikkumiste eest juba kahel korral hoiatas. U. Kiviste pani uue rikkumise toime isegi pärast seda, kui käesolev kohtumenetlus oli juba alanud ja ta oli teadlik kohtusse esitatud erakorralisest ettekandest. Selline U. Kiviste käitumine näitab tema täiesti ükskõikset suhtumist kohtuotsuse täitmisse. Kuigi U. Kiviste osaleb alkoholi tarvitamise raviprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“, ei ole see mõjutanud U. Kivistet alkoholi tarvitamisest loobuma. U. Kiviste kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et 2019 sügisel määras psühhiaater talle alkoholi tarvitamise vastase ravi (tabletid), kuid ta jättis selle ravi pooleli. U. Kiviste on enda senise käitumisega näidanud, et ta suuda enda alkoholi tarvitamist kontrolli alla saada. Ravi pooleli jätmine osutab asjaolule, et U. Kiviste ei soovigi ennast ravida. Sellest tulenevalt ei pidanud maakohus veenvaks süüdimõistetu kohtuistungil antud nõusolekut edaspidi ravile alluda, sest istungil U. Kiviste ennast tegelikult alkoholsõltlaseks ei pidanud. Haiguskriitika puudumine ja varasema ravi pooleli jätmine teeb kaheldavaks, et U. Kiviste edaspidi oleks võimeline ravile alluma. Alkoholi tarvitamist ei hoia suure tõenäosusega ära ka vereanalüüside tegemise kohustus. 3.
- 09.02.2020 ja 01.03.2020 aset leidnud alkoholi tarvitamised pole olnud üksikud ega juhuslikku laadi rikkumised, vaid katseajal vaatamata keelule alkoholi tarvitamisega jätkamine on olnud U. Kiviste käitumismuster. Kuna rikkumised on korduvad ja seni tarvitusele võetud abinõud pole tulemusi andnud, pidas maakohus põhjendatuks pöörata kandmata karistus
§ 74lg 4 alusel täitmisele.
Määruskaebus
- Tartu Maakohtu 12.03.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu U. Kiviste, kes ei ole rahul maakohtu otsustusega. U. Kiviste toob välja, et tema tervis on väga halb, tal on raske neerupuudulikkus, raua puudus, podagra, kõndimine on halb. Tal on neeruarsti järjekord
- mail, ta käib programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning psühholoogi järjekord on
- aprillil. Samuti on tal hooldada 79-aastane invaliidist ema. U. Kiviste toob välja, et ta kahetseb väga neid vahepealseid viina võtmisi ja palub anda kohtul võimalus karistust vabaduses kanda. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks nendes toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et U. Kiviste karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud kohustust, mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetu on korduvalt ja tahtlikult rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks süüdimõistetu nimetatud kohustust rikkus, eriti veel olukorras, kus isik toob välja, et tal on tervisega palju probleeme. Süüdimõistetu üritab rikkumiste raskust vähendada tervisliku seisundiga, kuid nagu eelnevalt märgitud, ei õigusta see rikkumisi. Tulenevalt tervisest peaks süüdimõistetu olema veel täiendavalt motiveeritud alkoholist loobuma, kuid seda süüdimõistetu teha suutnud ei ole. Asjaolust, et süüdimõistetu osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ei ole märgatavat kasu, kui süüdimõistetu ka vaatamata sellele tarvitab enda soovi järgi alkoholi edasi. Süüdimõistetu ise peab tundma huvi, et talle määratud kohustused oleks nõuetekohaselt täidetud. Tegemist on karistusega nagu ka vangistus, mida tuleb täita. Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks üksiku rikkumisega ning süüdimõistetu oleks aru saanud, mida ta on valesti teinud. Käesoleval ajal aga U. Kiviste ei saa sisuliselt aru, et ta oleks midagi valesti teinud ning rikub määratud kohustust järjepidevalt uuesti. On märkimisväärne, et kriminaalhooldaja on süüdimõistetule 2 hoiatust teinud ning need ei ole süüdimõistetut mõjutanud. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetu ei ole võimeline aru saama kehtivast korrast ja seda nõuetekohaselt täitma, tuues välja üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, mis ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu lähedasel on võimalik seoses abi vajadusega pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Kui isik vajab oma tervisest tulenevat abi, siis meditsiinilist abi on võimalik süüdimõistetul saada ka vangistuses. Tulenevalt vangistusseaduse § 53 lg-test 1 ja 2 tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringne vältimatult vajalik ravi ning kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus. Lisaks tulenevalt vangistusseaduse § 52 lg-st 2 on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid.
- Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
- märtsi 2020 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 4