1-17-1749/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-17-1749 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi 2020 määrus Roman Stankevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Roman Stankevitši (ik 37906240266) kaitsja jurist Olga Väina, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 19.04.2017 otsusega tunnistati R. Stankevitš süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.06.2015 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 9 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.07.2017 ja lõpeb 09.01.
6. Tartu Vangla esitas 03.12.2019 maakohtule materjalid R. Stankevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 06.03.2020 määrusega jäeti R. Stankevitš vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. R. Stankevitš omab kahte kehtivat kriminaalkaristust. R. Stankevitšile on varasemalt võimaldatud kanda temale mõistetud karistust vabaduses, millest ta aga vajalikke järeldusi ei teinud. Nimelt pani R. Stankevitš käesoleva kohtuotsuse aluseks oleva teo toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal, mille tulemusel mõisteti R. Stankevitšile liitkaristuseks reaalne vangistus. Sellest tulenevalt ei ole maakohus veendunud, et R. Stankevitši suhtes on karistuse eesmärgid saavutatud ja et ta oleks suuteline täitma käitumiskontrolli nõudeid ning hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.
9. Ühtlasi leidis maakohus, et R. Stankevitši puhul on uute kuritegude toimepanemise riskiks tema narkootiliste ainete tarvitamise harjumus. Isiku enda sõnul on ta fentanüüli tarvitanud üle viie aasta. Maakohtu hinnangul on positiivne, et käesoleva vangistuse ajal on R. Stankevitš läbinud sõltuvusteemalisi sotsiaalprogramme ja pöörduks vabanemise korral OÜ-sse Tervisekeskus Elulootus rehabilitatsioonile. Sellele vaatamata ei ole maakohus veendunud, arvestades ka tema varasemat elukäiku ja tagasilangusi, et R. Stankevitš oleks ka tegelikkuses vabaduses motiveeritud enda probleemiga tegelema ja oleks suuteline enda senist eluviisi täielikult muutma.
10. Ühtlasi ei pea maakohus R. Stankevitši käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks, kuna isik omab kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral omab R. Stankevitš kindlat elu – ja töökohta ning toetavaid lähedasi, kuid samas oli tal eeltoodu olemas ka enne käesolevat vangistust, kuid see ei mõjutanud tema käitumist.
11. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et R. Stankevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja viimase isik. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Stankevitši kaitsja jurist O. Väina, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
13. R. Stankevitš on karistuse kandmise ajal käitunud seaduskuulekalt. Ta on vangistuses viibinud rohkem kui 2 aastat ja 7 kuud ning puudub alus väita, et tema käitumine ei ole muutunud. Maakohus on keskendunud toime pandud kuriteo raskusele, jättes tähelepanuta ülejäänud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolud. Määrav on R. Stankevitši eeskujulik käitumine karistuse kandmise ajal.
14. Maakohtu määrusest ei selgu, millele tuginevalt leitakse, et uute kuritegude toimepanemise risk on R. Stankevitši puhul suur. Vangla toetab tema vabastamist. Prokurör toob positiivsete asjaoludena välja R. Stankevitši osalemise sotsiaalprogrammis ja tööhõives, mistõttu saab järeldada, et karistus on oma eesmärgi täitnud.
15. Ei ole arusaadav, kuidas arvestati vabastamise üle otsustamisel R. Stankevitši elutingimusi ja vabastamisega kaasnevaid tagajärgi. R. Stankevitš omab kindlat elu – ja töökohta. R. Stankevitši käitumine vangistuse ajal on samuti positiivne – ta osales sõltuvusteemalistel loengutel, tugigruppides „12 sammu“ ja „Tagasilanguse ennetamise“ ning riigikeele õppes tasemel B
16. Samuti soovib ta vabanemise korral abistada oma perekonda ja olla ühiskonnale kasulik.
17. Kaitsja hinnangul on R. Stankevitšile määratud distsiplinaarkaristused tähtsusetud. Samuti on kaitsjale arusaamatu, kuidas taolised vähetähtsad rikkumised võivad endas kanda uute kuritegude toimepanemise ohtu. 2
18. Kaitsja on seisukohal, et R. Stankevitšist lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on minimaalne, kuna ta on muutnud enda ellusuhtumist ja hoiakuid ning on ennast kinnipidamiskohas eeskujulikult üleval pidanud. Ühtlasi saaks R. Stankevitšile katseajaks määrata kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keelu. Samuti aitaks tema kriminaalhooldusele allutamine tema seaduskuulekusele suunamisel rohkem kaasa kui karistuse täies ulatuses ära kandmine. Kaitsja hinnangul on R. Stankevitši puhul saavutatud VangS § 6 lg-s 1 toodud eesmärk. Olukorras, kus isiku iseloomustamiseks on võimalik välja tuua rohkelt positiivseid asjaolusid, kuid kohus jätab oma siseveendumusele tuginedes isiku ennetähtaegselt vabastamata, on see käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Samuti on maakohus lähtunud ekslikult eeldusest, et toime pandud kuriteo tähtsus ajas ei vähene.
19. Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2020 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 06.04.2020 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu seisukoht
20. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et R. Stankevitš ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
21. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ja määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
22. Vastupidiselt määruskaebuses toodud seisukohale on R. Stankevitši puhul kriminaalkolleegiumi hinnangul siiski täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab R. Stankevitš kehtivat distsiplinaarkaristust. Kaitsja leiab kaebuses, et tegemist on „tähtsusetu rikkumisega“. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et määratud distsiplinaarkaristusi ei ole siiski võimalik liigitada n-ö „tähtsateks“ ja „mitte tähtsateks“. Hoolimata konkreetsest määratud karistusest näitab distsiplinaarkaristuse olemasolu, et kinnipeetav on vanglas rikkunud kehtivat korda. Samuti, et R. Stankevitšil on seega isegi range järelevalve tingimustes mõningaid probleeme kehtivale korrale allumisega. Eeltoodu aga ei tekita kriminaalkolleegiumis veendumust, et R. Stankevitš oleks sellest tulenevalt suuteline käitumiskontrolli tingimusi edukalt täitma.
23. Ringkonnakohus nõustub, et R. Stankevitši iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset – isik on osalenud sõltuvusteemalistel loengutel ja tugigruppides, riigikeele õppes ja majandustöödel. Oluline on seegi, et tal on vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht ning toetavad lähedased.
24. Samas ei kaalu eeltoodu siiski üle R. Stankevitšist lähtuvat keskmisest suuremat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Nimelt omab R. Stankevitš karistusregistri andmetel kahte kehtivat kriminaalkaristust, olles ka varasemalt kandnud vabadusekaotuslikku karistust. Peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks on R. Stankevitši sõltuvus narkootilistest ainetest, kuna eeltoodu on otseses seoses tema poolt toime pandavate kuritegudega. Nimelt karistati R. Stankevitšit käesoleva kohtuotsusega just mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes (varasemalt karistatud ka narkootiliste ainete käitlemise eest ning pannud toime vägivallaga seotud kuriteo narkootilise aine hankimiseks). Narkootikume hakkas R. Stankevitš tarvitama juba
25. aastal. R. Stankevitš on küll vabaduses üritanud enda narko-sõltuvusega 3 tegeleda, kuid tulutult, kuna on tarvitamist ja sellest tingituna ka kuritegude toimepanemist jätkanud.
26. Oluline on ka seegi, et kuna R. Stankevitš on ka varasemalt vangistuses viibinud, on ta suure tõenäosusega kinnipidamiskohas rehabiliteerivaid tegevusi juba läbinud. Samas jätkas ta pärast eelmise vangistuse kandmist vabaduses siiski kuritegelikku eluviisi, mistõttu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et seegi vangistus on R. Stankevitši puhul oma eesmärki täitnud. Teisisõnu ei saa individuaalse täitmiskava läbimisest teha tõsikindlaid järeldusi sellest, et R. Stankevitši hoiakutes on aset leidnud kardinaalsed muudatused õiguskuulekuse suunas. Seda eriti arvestades tema kehtivat distsiplinaarkaristust.
27. Viimaks leiab kriminaalkolleegium sedagi, et ka kriminaalhooldusele allutamine ei ole R. Stankevitši puhul midagi sellist, mis aitaks täie kindlusega tagada tema õiguskuulekust. R. Stankevitšit on tervelt neljal korral allutatud käitumiskontrollile, millest viimasel korral pani katseajal toime uue kuriteo ja talle mõisteti liitkaristuseks reaalne vangistus. Ka tema varasemad käitumiskontrollile allutamised ei möödunud probleemideta, kuna ilmnes mitmeid kohustuste rikkumisi.
28. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et R. Stankevitšil puudub suure tõenäosusega sisemine motivatsioon täita temale määratavaid kohustusi ja tahe ka tegelikkuses narkootikumide tarvitamisest loobuda. Seega, arvestades R. Stankevitši isikut ja tema varasemat elukäiku, on tema vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks eelkõige temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemine oht, mida ei oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada.
29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 06.03.2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4