← Eesti

3-20-436/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tartu Halduskohus Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-20-436 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2020, Tartu Kohtuasi Xi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (väljastada ravimid manustamiseks kambrisse) Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine Menetlustoiming RESOLUTSIOON
  2. Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
  3. Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
  4. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
  5. märtsil 2020 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Xi taotlusest ning Tartu Vangla poolt
  6. märtsil 2020 kohtule edastatud dokumentidest nähtus, et alates
  7. veebruarist 2020 toimub vanglas kinnipeetavatele ravimite väljastamine ja manustamine eluosakonna sektori koridoris videokaamera vaateväljas. X ei olnud sellise ravimite väljastamise ja manustamise korraldusega rahul. Ta esitas
  8. veebruaril 2020 vangla meditsiiniosakonnale avalduse, milles palus muuta ravimite manustamise korda ja väljastada talle päevane kogus ravimeid kambrisse. Tartu Vangla
  9. märtsi
  10. a otsusega nr 6-24/971-2 jäeti tema taotlus rahuldamata. X esitas seejärel
  11. märtsil 2020 vanglale vaide, milles leidis, et
  12. märtsi
  13. a otsus on tühine haldusakt ja palus selle tunnistada kehtetuks. Kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses märkis X, et ravimite manustamine koridoris videokaamera all on vastuolus Euroopa Patsiendiõiguste Hartaga, põhiseaduse paragrahvidega 10, 11, 3 ja 18 lg 2, vangistusseaduse §-ga 52 ning Tartu Vangla kodukorraga. X soovis, et talle määrataks advokaat ja et menetlusse kaasataks ekspert. X palus peatada vaidlustatava suulise korralduse (rohtude manustamine videokaamera all) tema suhtes ning palus kohustada vanglat väljastama päevane annus ravimeid kambrisse või ravimite manustamiseks ettenähtud ajal valvuri poolt ravimipinalist kambrisse.
  14. Tartu Halduskohtu
  15. märtsi
  16. a määrusega jäeti rahuldamata Xi menetlusabi taotlus esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (määruse 3-20-436 resolutsiooni p 1). Xi esialgse õiguskaitse taotlus jäeti käiguta ja talle anti taotluse puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivu 15 eurot tasumiseks) aega 7 päeva arvates kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest. Sama määrusega jäeti rahuldamata Xi riigi õigusabi ja ekspertiisi määramise taotlused (vastavalt määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4). X esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule. Lisaks taotles X asja menetleva kohtuniku taandamist, kuid tema vastav avaldus jäeti rahuldamata (Tartu Halduskohtu
  17. märtsi
  18. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  19. märtsi
  20. a määrused). Tartu Ringkonnakohtu
  21. märtsi
  22. a määrusega tagastati Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu
  23. märtsi
  24. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. Ülejäänud osas jäeti määruskaebus läbi vaatamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  25. HKMS § 55 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt (HKMS § 104 lg 1). Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasutakse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohus kohustas taotluse esitajat
  26. märtsi
  27. a määrusega tasuma taotluselt riigilõivu 15 eurot 7 päeva jooksul arvates määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest. X vaidlustas viidatud määruse, kuid Tartu Ringkonnakohus tagastas
  28. märtsi
  29. a määrusega tema määruskaebuse halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 puudutavas osas. Tartu Ringkonnakohtu määrus ei olnud edasikaevatav ja see jõustus koheselt, st
  30. märtsil
  31. X sai Tartu Ringkonnakohtu
  32. märtsi
  33. a määruse kohtute infosüsteemi andmetel kätte
  34. märtsil 2020 ja seega oli ta teadlik kohustusest tasuda riigilõiv seitsme päeva jooksul. X ei ole riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule senini esitanud ning Rahandusministeeriumi arvelduskontodelt riigilõivu tasumist ei nähtu. Samuti pole taotleja palunud pikendada riigilõivu tasumiseks ettenähtud tähtaega.
  35. Eeltoodut arvestades ei ole kohtul võimalik esialgse õiguskaitse taotlust menetleda, sest taotluse esitajal on riigilõiv tasumata. Tegemist on menetlemist takistava puudusega, mille taotleja on jätnud kõrvaldamata. Taotlus ei ole seetõttu lubatav. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.