Obsah (6)
§ 69§ 4231§ 68§ 65§ 74§ 75Kriminaalasi nr 1-17-6234 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2020 Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6234 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi
§ 69
lg 5 alusel pöörata täitmisele Tannar Kelderile Tartu Maakohtu 27.06.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6234 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) päeva vangistust. Kohaldada Tannar Kelderi suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendina vahistamist kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni. Tannar Kelderi karistuse kandmise algust arvestada alates käesoleva kohtumääruse tegemisest, s.o 15.04.2020.a. Sisse nõuda Tannar Kelderilt riigituludesse kaitsetasu 79 (seitsekümmend üheksa) eurot 20 senti vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99917700046361. 1
(6)Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Vahistamise peale saab kaebust esitada 10 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tannar Kelder on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 27.06.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6234
§ 4231
järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Tannar Kelderi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.–27.06.2017, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud 28 päeva vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tannar Kelderile Pärnu Maakohtu 10.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3542 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 26 päeva vangistust.
§ 74
lg 5 ja § 69 alusel asendati Tannar Kelderile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis
§ 69
lg 1 alusel ümberarvestatuna tegi 656 tundi üldkasulikku tööd, mis tuli
§ 69lg 3 alusel ära teha 2 aasta pikkuse tähtaja jooksul.
Üldkasuliku töö tegemise ajal oli Tannar Kelder kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt
§ 75lg 1 sätestatule.
Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati Tannar Kelder Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tannar Kelderi kriminaalhooldus algas 13.07.2017 ja lõppes 13.07.
- Kriminaalhooldusametnik esitas Tannar Kelderi kohta esimese erakorralise ettekande 14.06.
- Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku Tannar Kelderi kandmata karistuse täitmisele pööramiseks, kuna hooldusalune ei täitnud üldkasuliku töö kohustust. Lisaks lahkus Tannar Kelder Eesti territooriumilt selleks eelnevalt kriminaalhooldusametniku luba saamata. Pärnu Maakohtus jättis 19.11.2018 määrusega karistuse täitmisele pööramata ning määras kohtuotsuse täitmise ümber Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusse. Kriminaalhooldusametnik esitas Tannar Kelderi kohta 27.03.2019 teise erakorralise ettekande, kuna süüdimõistetu ei täitnud üldkasuliku töö ajakava ning rikkus pidevalt registreerimiskohustust. Tartu Maakohus pööras 29.04.2019 määrusega
§ 69
lg 6 alusel täitmisele Tannar Kelderile Tartu Maakohtu 27.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6234 mõistetud karistuse kandmata osa, mis oli 1 aasta 8 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohus tühistas 05.06.2019 määrusega Tartu Maakohtu 29.04.2019 määruse ja saatis kriminaalasja Tartu Maakohtule samas koosseisus uueks arutamiseks. Kriminaalhooldusametnik esitas Tannar Kelderi kohta 16.07.2019 veel täiendava erakorralise ettekande, kuna süüdimõistetul lõppes üldkasuliku töö sooritamise periood, tegemata on veel 377 tundi üldkasulikku tööd. Viimane kohtumine Tannar Kelderiga toimus 10.06.2019. Juuni kuuks koostatud üldkasuliku töö ajakava Tannar Kelder ei täitnud. Väidetavalt sai ta töölt puhkusele hiljem kui oli arvanud. Kuivõrd süüdimõistetu ei ole ametnikule esitanud töölepingut, tegi ametnik selle kohta 01.07.2019 päringu EMTA-sse. EMTA vastuskirjast selgus, et 02.07.2019 seisuga ei ole Tannar Kelder töötamise registrisse kantud. 12.07.2019 kohtumisel väitis Tannar Kelder, et töötab alates viimasest kohtuistungist käsunduslepingu alusel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kriminaalhooldusalune lubas esitada töölepingu, kuid ei teinud seda. Korduvalt on Tannar Kelder rikkunud ka registreerimiskohustust. Lisaks pani 2
(6)käesoleval katseajal toime väärteo ÜTS § 85 lg 1 tunnustel. Eeltoodust tulenevalt tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata Tannar Kelderile mõistetud karistuse ära kandmata osa, mis on 377 tundi üldkasulikku tööd, täitmisele. Tannar Kelderile on korduvalt antud võimalusi sooritada talle määratud üldkasuliku töö tunnid, kuid ta ei ole näidanud üles tahet ja motivatsiooni selleks. Kohus planeeris kohtuistungi 14.08.
- Tannar Kelder taotles kohtuistungi edasilükkamist terviseprobleemide tõttu. Tema perearst oli puhkusel ja arsti vastuvõtule sai ta väidetavalt minna 16.08.
- Enne perearsti vastuvõtule pöördumist ei olnud tal enda sõnul võimalik arstitõendit esitada. Kohus pöördus Tannar Kelderi perearsti asendava perearsti poole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja palus teatada, kas ja millal on Tannar Kelder pöördunud arsti poole ning kas ja mis ajaks on tal võimaldatud vastuvõtule tulla. Vastuskirja kohaselt võttis Tannar Kelder pereõega ühendust 13.08.2019 telefoni teel ja teavitas haigestumisest. Pereõde kutsus teda samal päeval vastuvõtule, kuid patsient ei soovinud vastuvõtule tulla ja lubas pöörduda oma perearsti vastuvõtule 16.08.
- Kohtuistungile 14.08.2019 Tannar Kelder ei ilmunud, nõutud arstitõendit ei esitanud. Kriminaalhooldusametnik andis ülevaate erakorralisest ettekandest ja tegi ettepaneku kohaldada Tannar Kelderi suhtes sundtoomist järgmisele kohtuistungile. Tartu Maakohtu 16.08.2019 kohtumäärusega kohaldati Tannar Keledri suhtes sundtoomist Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja. 13.04.2020 pidas Politsei-ja Piirivalveamet Tannar Kelderi kinni. 15.04.2020 kohtuistungil kinnitas Tannar Kelder, et saab aru, et on käitunud mitteseaduskuulekalt ja jätnud üldkasuliku töö osaliselt tegemata. Põhjuseks tõi ta terviseprobleemid ja vajaduse ka tööl käia. Ta on nüüd vajadusel ennast kokku võtma ja saaks aasta jooksul vajalikud töötunnid tehtud. Tervise on ta nüüd korda saanud, kuna sai vahepealsel perioodil tööl käia. Eestis ta kehtivat töölepingut ei ole, väidetavalt on olemas leping Soomes asuva tööandjaga. Hetkel tal ühtegi tõendite esitada ei ole, saaks vajadusel seda hiljem teha. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralistes ettekannetes esitatu juurde ja tegi ettepaneku üldkasuliku töö sooritamata tundide osas vangistus täitmisele pöörata. Kohtuistungil osalenud ametniku andmetel on Tannar Kelderil sooritatud 279 tundi üldkasuliku tööd, tegemata on 377 tundi. Varasemal istungil avaldatud erinevat tundide arvu ametnik kommenteerida ei osanud, andmed pärinevad järelevlvetoimikust. Kaitsja palus anda Tannar Kelderile võimalus ja pikendada üldkasuliku töötegemise tähtaega 1 aasta võrra. Süüdimõistetu on avaldanud valmidust töö nimetatud aja jooksul ära teha. Ta on vabandanud ja lubanud edasiselt käitud kohusetundlikumalt ja viisakamalt. KOHTU SEISUKOHT
§ 69
lg 5 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. 3
(6)Tannar Kelderil esines kogu kriminaalhooldusperioodi vältel probleeme üldkasuliku töö ajakavast kinnipidamisega. Erakorralise ettekande kohaselt on süüdimõistetu sooritanud talle määratud 656 üldkasuliku töö tundidest vaid 279 tundi, tegemata on 377 tundi. Karistuse täitmiseks oli talle määratud seaduses sätestatud maksimaalne tähtaeg ehk kaks aastat, mille jooksul suutis süüdimõistetu ära teha vähem kui poole talle määratud üldkasulikust tööst. Lisaks üldkasuliku töö ajakava rikkumistele on esinenud ka kontrollnõuete rikkumisi, s.o registreerimiskohustuse rikkumisi ja välisriiki lahkumisi saamata kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba. Samuti pani hooldusalune toime väärteo ÜTS § 85 lg 1 tunnustel. Mõjuvaid põhjuseid Tannar Kelderil rikkumiste selgitamiseks ei ole. Väidetavalt on karistuse nõuetekohast täitmist takistanud erinevad terviseprobleemid, kuid asjakohaseid tõendeid, mis seda kinnitaks, süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule ega kohtule esitanud ei ole. Vaatamata korduvalt antud lubadustele tõendeid esitada, on Tannar Kelder lisanud alles eelmise kohtulahendi järel tehtud määruskaebusele SA TÜ Kliinikumi epikriisi 2017.a septembris 06-11.09.2017.a haiglaravil viibimise koxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Samuti on süüdimõistetu välja toonud, et ta käis tööl, mistõttu ei saanud ta üldkasuliku töö tunde sooritada. Samas ei ole ta esitanud töölepingut ning kriminaalhooldusametniku EMTAsse tehtud päringu kohaselt Tannar Kelder ei tööta. Enda sõnade kohaselt töötas ta mitteametlikult. Kui ka asuda seisukohale, et Tannar Kelder vaatamata lepingu puudumisele siiski töötas, ei vabanda ka nimetatud asjaolu üldkasuliku töö tegemata jätmist määratud ajal. Juba karistuskokkulepet sõlmides ja hiljem seda kohtus kinnitades oli isikul teada, et tal tuleb sooritada kahe aasta jooksul 656 tundi üldkasulikku töö ja seda põhitöö kõrvalt – ka kohtuotsuse tegemise ajal ta väidetavalt töötas. Üldkasuliku töö näol on tegemist isikule antud võimalusega kanda talle karistuseks mõistetud vangistus vabaduses, tehes teatud hulgal tasustamata tööd. See on isiku valikute küsimus, kas ta on valmis seda võimalust kasutama ja arvestama sellega kaasneva ebamugavuse ja teatud piirangutega või tuleb tal siiski ära kanda karistuseks mõistetud vangistus. Tannar Kelder ei kasutanud antud võimalust ega kohandanud enda eluolu ega väidetavat palgatööd vastavalt. Lisaks ei olnud süüdimõistetu kriminaalhooldajale kättesaadav ja rikkus välisriiki lahkumise keeldu. Tannar Kelderi selgitused ka nende rikkumiste kohta ei ole kohtu hinnangul tõsiseltvõetavad. Oma käitumise õigustamine ja pidev vabanduste otsimine näitab ükskõikset suhtumist mõistetud karistusse ja talle antud võimalusse seda vabaduses kanda. Tannar Kelderile on korduvalt selgitatud kohtuotsuse ning sellega määratud kontrollnõuete ja kohustuste olemust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Muutuseid süüdimõistetu käitumises see kaasa ei toonud, probleemid üldkasuliku töö tegemisega kestsid terve kriminaalhooldusperioodi vältel. Muutuseid ei toimunud ka ringkonnakohtu poolt täiendavalt antud võimaluse järel, kui esimese astme kohtu lahend menetlusnormide rikkumise tõttu tühistati ja süüdimõistetul oli võimalus üldkasuliku tööga jätkata. Tannar Kelder ka siis otsis vabandusi kohtuotsuse mittetäitmiseks ja lisaks asus kõrvale hoiduma ka kohtumenetlusest, jättes kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata. Eeltoodu näitab, et karistuse eesmärke on tema puhul võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. 4
(6)Kaitsja taotles üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist aasta võrra, kuid käesolevalt ei ole see võimalik.
§ 69
lg 3 sätestab üldkasuliku töö tegemise tähtaja, mis kuritegude puhul ei või ületada 24 kuud. Tannar Kelderile on juba kohtuotsusega määratud maksimaalne seaduses sätestatud tähtaeg. Viimases erakorralises ettekandes ja kohtuistungil kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 377 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et seda tundide arvu tuleb vähendada. Eelmisel kohtuistungil, mis toimus 17.04.2020, osalenud kriminaalhooldusametnik Kaisa Roosbaum selgitas, et lisaks fikseeritud tundidele on tööde juhendaja öelnud, et istungi päeva seisuga oli viimasest, s.o 2019 aprillikuu ajakavast Tannar Kelderil tehtud 9 tundi, s.o 10., 11., 12. aprillil igal päeval kolm tundi. Ametnik palus ka neid arvestada ja lugeda tegemata töö mahuks 368 tundi. Kohtul puudub alus nendes väidetes kahelda kuigi samla päeval esitatud kirjalikus ajakavas need tunnid ei kajastu. Kuigi jääb kahtlus tundide erinevuses, tuleb kohtu arvates tõlgendada seda isikule soodsamalt ja lugeda ka need 9 töötundi sooritatuks. Seega on Tannar Kelderi sooritamata üldkasuliku tundide arv 368.
§ 69
lg 5 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on Tannar Kelderil karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 368 päeva vangistust, mis on 1 aasta 8 päeva vangistust. Kohus leiab ka, et Tannar Kelderi suhtes tuleb KrMS § 429 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel kohaldada kohtumääruse jõustumiseni tõkendina vahistamist. Vahistamine on vältimatu ja vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Tannar Kelderi käitumine senise karistuse täitmisele pööramise menetluses ja üldkasuliku töö tegemiseks määratud perioodil viitab sellele, et ta ei ole valmis vabatahtlikult kohtu lahendit täitma. Ta ei olnud nõuetekohaselt kriminaalhooldajale ja kohtule kättesaadav ega ilmunud kutsel. Ta on korduvalt vahetanud elukohta, kuigi oli kohustatud elama kindlaksmääratud elukohas. Tema tegelik viibimiskoht ei olnud karistuse kandmise perioodil ja ka hilisemalt teada. Ta jättis kokkulepitud aegadel ilmumata tuues erinevaid põhjendusi, mille kohta tõendeid ei esitanud. Kõik eelnev viitab, et isiku vahistamata jätmisel võib ta minna pakku ja vangistuse täitmine võib osutada raskendatuks kui mitte võimatuks. Tannar Kelder on kohtuistungile toimetada sundtoomise korras ja selleks kinni peetud 13.04.2020.a Sundtoomiseks kinnipidamine ei ole eelvangistus, vaid iseseisev sunnivahend, tagamaks kriminaalmenetluse toimetamise efektiivsust olukorras, kus isik takistab oma ilmumata jäämisega menetleja tööd. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 17.03.2009.a lahendis 3-1-1-88-08 öelnud, et sundtoomine ei seondu vahetult kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga, vaid menetlusosalise hilisema õigusvastase käitumisega menetluse ajal. Seega, kui vabaduses viibiv kahtlustatav või süüdistatav on oma õigusvastase käitumisega menetluse ajal andnud alust sundtoomiseks, ei saa selle alusel arestimajas viibitud aega lugeda eelvangistuseks ega arvestada karistuse kandmise aja hulka. Seega tuleb Tannar Kelderi täitmisele pööratud vangistuse algust arvestada alates sundtoomiseks kinnipidamise aluse ära langemisest, s.o käesolev kohtulahendi kuulutamisest 15.04.2020.a. Menetluskulud Tannar Keldri kohta esitatud erakorralise ettekande läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.04.2020.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga 5
(6)summas 97,20 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Tannar Keldrilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
(6)