Obsah (4)

§ 121§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-19-293 Otsuse kuupäev 18. märts 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi XX kaebus 18.06.2018, 08.11.2018, 22.11.2018 ja

) § 159 lg 1 alusel rahuldab kohus kaebuse selles nõudes ning teeb kindlaks, et õigusvastane oli Tallinna Vangla 05.12.2018.a otsus nr 2-2/18/26624-4, millega vangla asendas eraldamiseta toimuma pidanud kokkusaamise klaasist vaheseinaga eraldamisega kokkusaamisega. 18.06.2018 ja 08.11.2018 taotlustes soovitud kokkusaamiste suhtes tehtud otsuseid peab kaebaja õigusvastasteks, kuid vastustaja õiguspärasteks.

1. Õigusaktid ja üldkorraldus reguleerivad vahistatu lühiajalisi kokkusaamisi järgmiselt. VangS § 24 lg 1 ja 2 kohaselt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma pereliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Kokkusaamiste kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. VangS § 24 lg 11 sätestab, millistel alustel keeldutakse lühiajalise kokkusaamise loa andmisest. VangS § 90 lg 1 alusel kohaldatakse eelviidatud sätteid vahistatule VangS
2. peatükis sätestatud erisustega. VangS § 94 lg 1 ja 4 alusel lubatakse vahistatule lühiajalisi kokkusaamisi isiklikes, õiguslikes või ärilistes huvides, mida vahistatu ei saa teostada läbi kolmandate isikute. Kokkusaamise kestvus ja täpsem kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. Justiitsministri määrus „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) reguleerib vahistatu lühiajalisi kokkusaamisi järgmiselt: - kokkusaamine toimub vahistatu või kokkusaaja taotluse alusel (§ 32 lg 1, § 1 lg 2); - taotluses tuleb märkida soovitav kokkusaamise aeg ja kokkusaamise põhjus (§ 33 lg 1 p 4, § 39 lg 1); - kui taotletakse kokkusaamist klaasist vaheseinaga eraldamiseta, siis tuleb taotluses selgitada, miks vajatakse kokkusaamist nimetatud viisil (§ 33 lg 3); - otsus kokkusaamise loa andmise kohta tehakse taotluse esitamisest 10 tööpäeva jooksul (§ 35 lg 2); - taotluste põhjal koostatakse kokkusaamiste graafik (§ 32 lg 2); - vahistatule võimaldatakse kokkusaamisi vähemalt üks kord kuus kestusega kuni kolm tundi (§ 39 lg 2). Tallinna Vangla kodukorra (18.06.2018 ja 08.11.2018 taotluste lahendamise aja redaktsioonis, tl 29-33) p 13.1.1 kohaselt tuleb lühiajalise kokkusaamise taotlus esitada üle-eelneval nädalal enne soovitavat kokkusaamise aega.
3. Tallinna Vangla jättis kaebaja 18.06.2018 ja 08.11.2018 esitatud lühiajalise kokkusaamise taotlused rahuldamata, kuna taotluse lahendamise ajal kaebaja enam Tallinna Vanglas ei viibinud. Lühiajaline kokkusaamine toimub konkreetse vangla ruumides ja selle vangla kehtestatud graafiku alusel (VSKE § 31 lg 1, § 32 lg 2). Kui kaebaja taotles kokkusaamist Tallinna Vanglas, 4 siis ei saanud seda taotlust lahendada ning kokkusaamist korraldada Viru Vangla ja vastupidi. Kohtu hinnangul on õige, et lühiajalise kokkusaamise taotlust ei saa rahuldada vangla, milles kaebaja ei paikne. Omaette küsimus on see, kas sellises olukorras oli õige lahendus jätta taotlus rahuldamata. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 4 sätestab, et kui taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, selgitades taotlejale, millise haldusorgani pädevusse asi kuulub, või edastab taotluse pädevale haldusorganile, teatades sellest taotlejale. Kohtu hinnangul oligi tegemist eeltoodud olukorraga - Tallinna Vangla pädevuses ei olnud lubada lühiajalist kokkusaamist vahistatule, kes selles vanglas ei paiknenud. Kohtu hinnangul ei piisa vaidluse all olevate otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks sellest, et taotluste läbi vaatamata jätmise asemel jäeti need rahuldamata. Kaebaja õigusi ei mõjutanud see, millise otsustusega haldusmenetlus lõppes, vaid see, et kokkusaamine jäi toimumata. Kui haldusmenetlust lõpetava lahendi tegemise õiguslik alus tuleneb haldusmenetluse seadusest, siis ei ole vaja, et vastav säte oleks üle korratud vangistust reguleerivates õigusaktides. 18.06.2018 ja 08.11.2018 taotluste suhtes tehtud otsused ei ole õigusvastased põhjusel, et VangS § 24 lg 11 sellist kokkusaamiseks loa andmata jätmise alust ette ei näe.
4. Kaebaja 08.11.2018.a taotluse puhul viidi kaebaja Viru Vanglasse taotluse esitamisega samal päeval. Tallinna Vangla ei jõudnud teha mingeid menetlustoiminguid. Andmed kaebaja paiknemise kohta näitavad, et kaebaja viibis seejärel Viru Vanglas 08.-29.11.2018 ehk 21 päeva. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis näitaksid, et kaebaja viidi teise vanglasse kiirustades või nii-öelda korraks. Kohtul puudub alus arvata, et Tallinna Vangla korraldas kaebaja viimise Viru Vanglasse pahatahtlikult eesmärgiga vältida kokkusaamise võimaldamist.
5. Kaebaja esitas 18.06.2018 ehk esmaspäevasel päeval taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks 02.07.2018, mis oli samuti esmaspäev. Kaebaja esitas taotluse üle-eelmisel nädalal ehk Tallinna Vangla kodukorra p 13.1.1 nõudeid järgides. Tallinna Vangla määras 21.06.2018 kaebajale taotluse puuduste kõrvaldamiseks ehk taotluse täiendavaks põhjendamiseks tähtaja 10 päeva. HMS § 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Õigusaktides taotluse esmase menetlemise toimingute tegemiseks konkreetset tähtaega määratud ei ole, HMS § 15 lg 2 alusel tuleb tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks määrata esimesel võimalusel. Kui tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks määrati 3 päeva jooksul taotluse esitamisest, siis ei saa öelda, et vangla oleks taotluse menetlemisega viivitanud. Samal ajal ehk 21.06.2018 esitas vangla päringu kaebaja kriminaalasja menetlevale kohtule (tl 25), milles küsis selgitust, kas kohtumenetluse huvide kontekstis on võimalik kaebajale lühiajalise kokkusaamise võimaldamine klaasist vaheseinata. Kohtunik andis selleks loa 25.06.2018 (tl 27). Kaebaja kõrvaldas taotluse puudused 27.06.
6. 29.06.2018 toimus vangla kirjavahetus kohtuga järgmiste istungite ja kaebaja Tallinnas viibimise vajaduse küsimuses. Kohus vastas, et juulikuus istungeid ei toimu ja järgmine istung on 31.08.2018 (tl 28). Kaebaja viidi Viru Vanglasse 03.07.
8. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli vahistatuna paigutatud Viru Vanglasse, samuti ei toimu praeguses kohtuasjas vaidlust selle paigutamise õiguspärasuse üle. Kaebaja toimetati Tallinna 5 Vanglasse ajutiselt seoses kohtuistungite toimumisega (justiitsministri määruse „Täitmisplaan“ § 3 lg 1 p 5). Otsuse punktis 13 toodust nähtub, et kaebaja soovitud kokkusaamise päevale - esmaspäevale, 02.07.2018 eelnenud tööpäeval ehk 29.06.2018 oli lühiajalise kokkusaamise taotlus veel lahendamata. Samal päeval sai Tallinna Vangla teada ka sellest, et esineb alus viia kaebaja tagasi Viru Vanglasse.
9. Vaidluse lahendamiseks tuleb vastata küsimusele, kas Tallinna Vangla oleks pidanud esmalt otsustama, kas kaebaja lühiajalise kokkusaamise taotlus rahuldatakse ning jaatava vastuse korral arvestama kaebaja Viru Vanglasse viimisel sellega, et kokkusaamine saaks toimuda. Vangla väitel ei tulene õigusaktidest talle sellist kohustust. Kohtupraktikas on leitud, et õigusvastane on pikaajalise kokkusaamise katkestamine põhjusel, et kinnipeetav tuleb etapeerida kohtuistungile (kohtuasi 3-11-1120, sh selles asjas tehtud Riigikohtu lahend 3-3-111-12). Kohus nõustub selles küsimuses vanglaga. Olukorda, kus lühiajalise kokkusaamise taotluse menetlus on pooleli ja asjaolud muutuvad taotluse menetlemise käigus, ei saa samastada olukorraga, kus vangla on kokkusaamiseks loa juba andnud. Kohtule ei ole teada õigusnormi, mis kohustaks vanglat andma lühiajalise kokkusaamise taotlusele nii-öelda eelisjärjekorda võrreldes vahistatu tagasiviimisega vanglasse, kuhu ta on paigutatud. Kuivõrd kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et vangla oleks pidanud viivitama tema Viru Vanglasse viimisega kuni lühiajalise kokkusaamise taotluse lahendamiseni, siis ei saa vangla tegevust ka õigusvastaseks pidada.
10. Vangla ei ole kaebaja taotluse menetlemisel ületanud õigusaktidest või üldkorraldusest tulenevaid menetlustähtaegu. Puudustega taotluse korral arvestatakse praktikas menetlustähtaega alates puuduste kõrvaldamisest. Kohus siiski märgib, et Tallinna Vangla ei saa tugineda üksnes VSKE § 35 lg 2 sätestatud 10tööpäevasele tähtajale, kuna ta on kodukorras kehtestanud endale lühema tähtaja. Kui kaebaja algne taotlus oleks olnud puudusteta, siis oleks VSKE § 35 lg 2 tulenev tähtaeg saabunud soovitud kokkusaamisega samal päeval, kuid kodukorra punkti 13.1.1 arvestades oli taotlus tähtaegne. Kodukorra nõudeid oleks täitnud ka hiljem 10 tööpäeva enne soovitud kokkusaamist esitatud taotlus. See ei muuda aga lõpptulemust, sest taotluse lahendamise aeg 04.07.2018 täidab ka kodukorra nõudeid.
11. Kohtule ei nähtu ka kõiki käesolevas kohtuasjas välja toodud juhtumeid kogumis vaadates Tallinna Vangla sellist tegevust, millest võiks välja lugeda pahatahtlikkust kaebaja suhtes või soovi mitte võimaldada kaebajale lühiajalisi kokkusaamisi pereliikmetega. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vangla väitele, et lühiajalised kokkusaamised tema pereliikmetega Tallinna Vanglas toimusid 25.05.2018, 12.12.2018 ja 12.04.
12. Nende kõrval jäid toimumata kokkusaamised, mille taotlused kaebaja esitas 18.06.2018 ja 08.11.
13. Neist viimase puhul esitas kaebaja taotluse päeval, mil ta Viru Vanglasse viidi. Kaebajat ei toodud Tallinna Vanglasse ja ei viidud tagasi Viru Vanglasse meelevaldselt, vaid tulenevalt Tallinnas toimuvate istungite ajakavast. Üldiselt teadaolevalt koostatakse kriminaalasja arutamisel istungite ajakava pikema aja kohta ette. Kui ajakava ei ole ka teada süüdistatavale, siis igal juhul on see teada tema kaitsjale. Kaebajal oli võimalik lühiajaliste kokkusaamiste taotlemisel istungite ajakavaga arvestada. Kui lühiajalise kokkusaamise taotluse lahendamiseks on õigusaktis ette nähtud 10- 6 tööpäevane tähtaeg ja Tallinna Vangla kodukorras taotluse üle-eelmisel nädalal esitamise nõue, siis ei saanud kaebaja panna suuri edulootusi kokkusaamise kavandamisele olukorras, kus istungeid kokkusaamise kavandatud ajal ei toimunud. Kaebajal oli küll VangS § 24 lg 1 tulenev õigus lühiajalistele kokkusaamistele oma pereliikmetega, kuid õigusaktidest ei tulene, et need oleksid pidanud tingimata toimuma Tallinna Vanglas. Kaebajal oli võimalus taotleda lühiajalisi kokkusaamisi ka Viru Vanglas, kus viibimise perioodid ja viibitud aeg kokku olid oluliselt pikemad. Ajavahemikul 12.04.201822.08.2019 viibis kaebaja Viru Vanglas kokku 338 päeva, perioodide pikkused olid 21, 58, 35, 14, 21, 35, 49, 19 ja 86 päeva. Tallinna Vanglas viibis kaebaja kokku 159 päeva, perioodide pikkustega 61 (03.05-03.07.2018, kokkusaamine toimus 25.05.2018), 7, 7, 7, 14 (29.1113.12.2018, kokkusaamine toimus 12.12.2018), 12, 30 (19.03-18.04.2019, kokkusaamine toimus 12.04.2018), 14 ja 7 päeva. Alates 22.08.2018 paikneb kaebaja Viru Vanglas. On tõsi, et kaebaja liikumine kahe vangla vahel võis muuta lühiajaliste kokkusaamiste kavandamise keerukamaks, kuid kui vahistatu on paigutatud ühes linnas asuvasse vanglasse ja kohtuistungid toimuvad teises linnas, siis on sellised raskused paratamatud. Nagu eespool öeldud, ei ole kaebaja paigutamine Viru Vanglasse praeguse vaidluse esemeks.
14. Õige ei ole kaebaja arvamus, et Tallinna Vangla oleks pidanud kohtuistungite toimumisaegu arvestades ise korraldama kaebajale lühiajalise kokkusaamise ajaks, kui kaebaja oli Tallinnas. VSKE § 32 lg 1 tuleneb selgelt, et kokkusaamine sai toimuda kaebaja või kokkusaaja taotluse alusel.
15. Kokkuvõttes ei anna kaebaja väited alust pidada vastustaja tegevust 18.06.2018 või 08.11.2018 esitatud lühiajalise kokkusaamise taotluste menetlemisel või lahendamisel õigusvastaseks. Kohus jätab selles osas kaebuse rahuldamata. Nõue Viru Vangla vastu
16. Kohus leidis kaebuse menetlusse võtmisel, et kaebajal on tuvastamiskaebuse esitamise õigus tulenevalt preventiivsest huvist. Kuivõrd Viru Vangla seadis kaebeõiguse tema vastu suunatud nõude osas kahtluse alla, siis kontrollib kohus kaebeõiguse olemasolu selles osas uuesti. Kohtupraktikas on leitud, et reeglina antakse kaebeõigusele hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga, kuid preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse puhul tuleb põhjendatud huvi olemasolu kontrollida ka nõude sisulisel lahendamisel (Riigikohtu lahend 3-3-1-8-14, p 12).
17. Kaebaja esitas taotluse 31.01.2019 ja soovitud kokkusaamise aeg oli veebruari esimeses pooles, soovitavalt nädalavahetusel. Taotlus on esitatud Viru Vangla kodukorra p 13.1.1 toodud tähtaega järgides. Taotluse lahendamise maksimaalne tähtaeg VSKE § 35 lg 2 järgi oleks olnud 14.02.
18. Vangla on aga kodukorra punktis 13.1.1 kehtestanud endale lühema tähtaja lühiajalise kokkusaamise taotlus tuleb esitada vähemalt viis tööpäeva enne taotletavat kokkusaamist. Seda arvestades oleks kokkusaamine olnud võimalik alates 07.02.2019, sh nädalavahetusel 09-10.02.
19. Viru Vangla lahendas taotluse 14.03.2019 ehk ületas oluliselt nii kodukorrast tulenevat kui ka VSKE-s ette nähtud tähtaega. Vangla on oma viga tunnistanud ja kaebaja ees vabandanud. Vangla märkis vastuses kaebusele, et kaebajal toimus 03.-05.08.2019 Viru Vanglas pikaajaline kokkusaamine elukaaslase ja lastega. Kaebaja esitas pikaajalise kokkusaamise taotluse 7 elukaaslase ja lastega ka
20. aasta oktoobrikuuks, kaebusele vastamise seisuga oli Viru Vangla taotluse rahuldanud ja kokkusaamine oli planeeritud. Pärast seda, kui muutus õiguslik olukord ning pikaajalisi kokkusaamisi sai lubada ka vahistatule, ei ole kaebaja vangla väitel esitanud taotlusi lühiajaliseks kokkusaamiseks pereliikmetega (sh klaasist vaheseinaga eraldamiseta). Kaebaja ei ole neile väidetele vastu vaielnud või kaebeõiguse kohta omapoolseid seisukohti esitanud.
21. Kohus leiab, et kaebaja nõue Viru Vangla vastu tuleb jätta läbi vaatamata

§ 121lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kohus põhjendab seda järgmiselt. Erinevalt Tallinna Vangla vastu suunatud nõuetest heitis kaebaja Viru Vanglale ette ainult üht episoodi, kus tema taotlust lühiajaliseks kokkusaamiseks ei lahendatud kaebaja hinnangul õiguspäraselt. On selge, et Viru Vangla viivitas õigusvastaselt kaebaja 31.01.2019 esitatud lühiajalise kokkusaamise taotluse lahendamisega. Vangla rikkus ka HMS § 41 tulenevat kohustust teha kaebajale viivituseta teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäoline aeg ning näidata ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjus, kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul. Kohtu käsutuses olevate asjaolude põhjal oli aga tegemist ühekordse juhtumiga ning vangla on oma viga mõistnud. Vangla ei lahendanud kaebaja taotlust sisuliselt, vaid jättis selle läbi vaatamata põhjusel, et soovitud kokkusaamise toimumine veebruari esimeses pooles ei olnud reaalselt enam võimalik. Kui soovitud kokkusaamise aeg oli taotluse lahendamise ajal juba möödas, siis oleks igal juhul tulnud küsida kaebajalt uut või täiendatud taotlust vähemalt selleks, et määratleda kokkusaamise soovitav aeg. Edasi oleks menetlus olnud samasugune nii juhul, kui käsitleda taotlust uue kokkusaamise taotlusena kui ka siis, kui käsitleda seda varasema taotluse muutmisena. Vahistatule lubatud kokkusaamiste arv ei sõltu sellest, kui palju on vahistatu esitanud taotlusi või on läbi viidud haldusmenetlusi, vaid toimunud kokkusaamiste arvust. Vangla avaldas taotluse läbi vaatamata jätmise kohta tehtud otsuses ka oma mõtteid taotluse vormistamise kohta (konkreetse kuupäeva märkimine) ning selle kohta, kas ja millistel põhjendustel võiks olla lubatav lühiajaline kokkusaamine ilma klaasist vaheseinata. Kuna tegemist ei ole haldusakti põhjendustega ning neile selgitustele tuginedes ei teinud vangla kaebaja suhtes mingeid siduvaid otsustusi, siis ei saaks kohus neile seisukohtadele ka nõude sisulise läbivaatamise korral hinnangut anda. Eeltoodu tähendab, et kohtuliku hinnangu andmine Viru Vangla 14.03.2019.a otsusele tuvastamiskaebuse sisulise lahendamise raames ei aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Sel juhul ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav. MENETLUSKULUD. SELGITUSED 23.

§ 108

lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

§ 108

lg 4 alusel kannab kaebuse läbi vaatamata jätmisel menetluskulud kaebaja.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtu määratud tähtajal esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. 8 24. Kaebaja esitas Tallinna Vangla vastu kaebuse kolme otsuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks, kohus rahuldas kaebuse ühe otsuse osas. Viru Vangla vastu esitatud kaebuse jättis kohus läbi vaatamata. Ainsaks kohtule teada olevaks menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot (tl 10). Muude menetluskulude kohta ei ole pooled menetluskulude nimekirju või kuludokumente esitanud. Kohus peab eeltoodut arvestades õigeks menetluskulude jaotust nii, et menetluskuludest 1/3 jääb Tallinna Vangla kanda ja 2/3 jääb kaebaja kanda. Viru Vanglal menetluskulude kandmise kohustust ei ole. Kohus mõistab Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 5 eurot. Kaebajal tuleb teatada Tallinna Vanglale, kellele ja millisele kontole ta menetluskulude tasumist soovib. 25.

§ 175

lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 9