Obsah (5)

§ 16§ 18§ 55§ 17§ 6

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-17-940 21. august 2017, Tartu Janar Jäätma XX kaebu

) § 15 lg 1). Aukohtumenetluse algatamiseks võib aukohtu poole pöörduda huvitatud isik (

§ 16lg 1).

Aukohus algatab aukohtumenetluse mh huvitatud isiku algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused (

§ 16lg 2).

Aukohus võib määrata advokatuuri liikmele distsiplinaarkaristuse, kui advokaat eiras advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusakte või kutse-eetika nõudeid ning kui distsiplinaarsüütegu ei ole aegunud (

§ 16lg 1).

2 3-17-940 6. Kui huvitatud isik ei ole aukohtu otsusega nõus, on tal õigus esitada kaebus halduskohtule (

§ 18lg 1).

Halduskohtumenetluses ei ole vaidluse esemeks advokaadi tegevus, vaid Eesti Advokatuuri tegevus aukohtumenetluse läbiviimisel. Advokaadi distsiplinaarsüüteo tuvastamise pädevus on aukohtul, mistõttu ei saa halduskohus ise seda õiguslikku küsimust lahendada. Halduskohus saab kontrollida üksnes seda, kas aukohus on aukohtumenetluse läbiviimisel järginud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid (vt ka TlnRngK

1. detsembri
2. a määrus asjas nr 3-16-1148, p-d 8–10).
3. Kaebaja on seisukohal, et aukohus on ekslikult järeldanud, et advokaat võttis tema emalt tasu seaduslikult. Kaebaja väidab, et advokaat oli talle määratud riigi õigusabi korras ning tema ema ja advokaat ei ole kliendilepingut sõlminud. Aukohtu otsuses märgitakse, et advokaat ja kaebaja ema leppisid kokku kliendilepingu sõlmimises, misjärel tegi kaebaja ema ettemaksu 300 euro ulatuses. 7.
4. Kohus on seisukohal, et kaebaja see väide ei ole esitatud kaebaja õiguste kaitseks, vaid tema ema õiguste kaitseks. Aukohtule ja kaebuses halduskohtule esitatud väidete pinnalt võib järeldada, et 300 eurost pidi loobuma mitte kaebaja, vaid tema ema. Kaebaja aga ei saa teiste isikute, sh enda ema kaitseks kaebust halduskohtule esitada (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 44 lg 1). 7.
5. Juhul, kui 300 eurost pidi siiski loobuma kaebaja, peab kohus vajalikuks mh märkida järgmist. Kliendilepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult (

§ 55

). Kui leping sõlmitakse suuliselt, tuleb advokaadil sellest teatada advokaadibüroo pidajale (

§ 55lg 4 esimene lause).

Seejuures ei või suulist lepingut sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses (

§ 55lg 4 teine lause).

Seega järeldub eelnevatest sätetest, et suulist kliendilepingut ei tohi kriminaalmenetluses sõlmida. Tegemist on imperatiivse õigusnormiga, mis ei jäta advokaadile otsustusruumi. Kohtu hinnangul võib selle keelu rikkumise õiguslikuks tagajärjeks olla mh nt tehingu tühisus (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 87). Advokatuuri aukohtumenetluses advokaadi võimaliku distsiplinaarsüüteo tuvastamisel ja advokaadi väidete usaldusväärsuse hindamisel tuleks aukohtul samuti arvestada eelpool mainituga, kui aukohtumenetluse algatamise muud eeldused on täidetud. 8. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja tahteks on heita aukohtule ette ka seda, et viimane pole hinnanud kõiki tema väiteid, nt ebakvaliteetse õigusabi saamise kohta. Kaebaja esitas advokatuurile väite, et advokaat andis kaebajale eksliku juriidilist nõu väärteoasja raames ning ta ei süvenenud kriminaalasja. Kohtu hinnangul seonduvad need väited kaebaja (menetluslike)õigustega, mh õigusega tõhusale kohtulikule kaitsele. Aukohtul on kohustus teha põhjendatud otsus (

§ 17

lg 5), mis tähendab mh ka seda, et otsuses tuleb kajastada huvitatud isiku kõiki asjas tähtsust omavaid väiteid. Läbi põhjenduste nähtub ühelt poolt see, kuidas kujunes aukohtu otsus. Seeläbi tagatakse õigusselgus. Teiselt poolt tagab põhjenduste esitamine advokatuuri aukohtu enesekontrolli teostamise. Kohtu hinnangul ei nähtu aukohtu vaidlustatud otsusest põhjendusi kaebaja väite kohta, mille kohaselt osutas advokaat väidetavalt ebakvaliteetset õigusabi. Põhjenduste puudumise tõttu ei ole võimalik kohtul võtta seisukohta, kas aukohus on kaebaja väiteid sisuliselt hinnanud, aga jätnud need kirjalikult põhjendamata, või jätnud kaebaja väited üldse hindamata. 3 3-17-940 Kohtu hinnangul ei saaks Eesti Advokatuur ka kohtumenetluses asuda aukohtu otsust tagantjärele põhjendama, kuna aukohtu nimel on otsustuse langetanud eraldiseisev organ kolmeliikmelises koosseisus (

§ 6lg 2).

Kohtumenetluses Eesti Advokatuuri nimel kaebusele vastuse koostanud ja aukohtu liikmed ei kattu. Kohus ei tea, kuidas aukohtu kolmeliikmeline koosseis oleks väidet hinnanud ja millise otsustuse ta oleks teinud. Tegemist on kohtu hinnangul sellise menetlusliku veaga, mis toob kaasa aukohtu vaidlustatud otsuse tühistamise ja asja uuesti läbivaatamiseks kohustamise.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse, tühistab aukohtu otsuse ja kohustab advokatuuri aukohut lahendama kaebaja esitatud kaebuse advokatuuriseaduses sätestatud alustel ja korras.
2. Eesti Advokatuurilt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kaebaja tasutud riigilõiv 15 eurot (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 4