2-18-3705 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3705 Tsiviilasi Kesklinna Ehitus OÜ (pankrotis

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.

1. Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Tallinna Ringkonnakohus märkis oma 07.06.2019 määruses, et maakohtu määrusest ei nähtunud, millistel asjaoludel põhines järeldus, et pankrotimenetluse jätkamine on perspektiivitu ja võimalused pankrotivarasse vahendite laekumiseks puuduvad. Samuti ei nähtunud määrusest maksejõuetuse põhjuste analüüs ning seda, milliste kulude katteks ei ole kohtu deposiidis asuv summa piisav.
2. Kohtu hinnangul on pankrotihaldur oma uues aruandes piisavalt põhjalikult selgitanud, millised on käesoleval juhul need pankrotimenetluse kulud, mille katteks vahendid puuduvad. Kohtu deposiiti on P U’i poolt 17.04.2018 tasutud 900 eurot ning 02.05.2018 2100 eurot, kokku 3000 eurot. Nimetatud summast on 02.05.2018 kohtumääruse alusel välja makstud ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1218 eurot (sh käibemaks). Lisaks on 19.09.2018 kohtumääruse alusel kohtu deposiidist välja makstud ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks 76,80 eurot. Seega on kohtu deposiidis pankrotimenetluse kulude katteks veel 1705,20 eurot. Pankrotihalduri poolt välja toodud pankrotimenetluse kulud taotluse esitamise seisuga on: arvestuslik halduri tasu 2592 eurot (sh käibemaks), pankrotihalduri bürookulud 5 kuu eest 192 eurot, tsiviilasjas nr 2-17-9170 võlgnikult välja mõistetud menetluskulude summa 3674 eurot. Lisaks juba tekkinud kuludele tekiksid pankrotimenetluse jätkamisel veel järgmised kulud: taotletava raamatupidamise kontrolli läbiviimine hinnanguliselt 2000-3000 eurot ning pankrotihalduri täiendav tasu 540 eurot. Kohtu hinnangul on pankrotihalduri poolt nimetatud pankrotimenetluse kulud põhjendatud ning tema poolt nimetatud deposiidisumma 8300 eurot menetluse jätkamiseks realistlik. Kuivõrd keegi huvitatud isikutest ei ole nimetatud summat kohtu deposiiti tasunud, siis puudub ka vara pankrotimenetluse kulude katteks.
3. Pankrotihaldur on oma aruandes analüüsinud võimalikke vara tagasivõitmise võimalusi. Pankrotihaldur on seisukohal, et käesoleval juhul tagasivõitmise eeldused puuduvad, kuivõrd vara võõrandamise tehingud ei ole sõlmitud võlausaldajaid kahjustaval viisil.

§ 109lg-st 1 tulenevalt tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku 3

§ 110lg 1 p 4 ja lg 3 kohaldamiseks.

Samas toob haldur välja, et tagasivõitmise hagi esitamine eeldab halduri poolset kohustust tõendada võlausaldajate huvide kahjustamist. Olemasolevatele andmetele tuginedes halduri hinnangul nimetatud asjaolu aga tõendada ei saa. Haldur märgib, et ainuüksi fakt, et pärast põhivara müüki toimus kohustuste täitmine ning dividendide väljamaksmine, välistab võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevuse. Lisaks puuduvad halduri hinnangul ka konkreetsed võlausaldajad, kelle huvid võiksid olla põhivara müügi aja seisuga kahjustatud. Kohus, olles tutvunud asjas esitatud andmete ja tõenditega, nõustub pankrotihalduri poolt tehtud järeldustega. Pankrotihaldur on viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt tuleb võlausaldajate huvide kahjustamisel kindlaks teha, et tehing kahjustab konkreetsete võlausaldajate tegelikke huve. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks tuleb hagejal tõendada, et tehingu tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses (RKTKo 03.05.2017 nr 3-2-1-30-17, p-d 12-13). Pankrotihaldur on välja toonud, et käesoleval juhul puuduvad konkreetsed võlausaldajad, kelle huvid võiksid olla kahjustatud ning olemasolevate asjaolude pinnalt ei oleks seega pankrotihalduril ka võimalik võimalikke tagasivõitmise nõudeid hagimenetluses tõendada. 8.

§ 55

lg 3 p 11 kohaselt on pankrotihalduri ülesandeks selgitada välja võlgniku maksejõuetuse tekkimised põhjused ja aeg. Lg 33 ütleb, et kui võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu kohe, kui nõude esitamiseks on piisav alus.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on käesolevas asjas asunud seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku osanikevahelised erimeelsused, kohtuvaidlused ning sellega kaasnenud nõuded, mis tekkisid pärast põhivara müüki ning dividendide väljamaksmist. Asjaolusid, mis viitaksid kuriteo tunnustega teole või juhtimisveale, ei ole haldur tuvastanud. Ringkonnakohus on lisanud toimikusse võlgniku

1. aasta majandusaasta aruande viidates, et nimetatud aruandest nähtuvalt oli võlgnikul 31.12.2015 aasta seisuga vara 490 119 eurot ja kasum 340 722 eurot. Pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgnikul vara puudus. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asjas, mis juhus võlgniku varaga aastatel 2016 –
2. Pankrotihaldur on täiendavalt selle osas välja toonud, et võlgniku majandustegevus oli lõpetatud oktoobris 2016, mida kinnitavad muuhulgas käibemaksudeklaratsioonid ja 01.01.2016 ning 31.10.2016 bilanss. Perioodil jaanuar – oktoober 2016 oli võõrandatud võlgniku põhivara, likvideeritud 31.12.2015 seisuga fikseeritud kohustused 117 079 eurot ning samuti olid välja makstud dividendid, kokku summas 200 799 eurot, millelt tasuti tulumaks 50 199,77 eurot. Kaeti ka jooksvad majanduskulud. Kohtu hinnangul on haldur piisavalt analüüsinud nii maksejõuetuse põhjuseid, kui ka andnud ülevaate võlgniku vara kohta Tallinna Ringkonnakohtu poolt viidatud ajavahemiku osas. Olemasolevatele andmetele tuginedes ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Kohus märgib, et kui keegi võlausaldajatest või huvitatud isikutest on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuste täpsemateks väljaselgitamisteks tuleks läbi viia raamatupidamise erikontroll, siis oleks see eeldanud nimetatud isikute poolt deposiidi tasumist. Ainult sellisel juhul oleks pankrotimenetluse jätkamine võimalik, kuivõrd asjas on leidnud 4

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Pankrotimenetluses ei ole nõuete kaitsmise koosolekut toimunud, mistõttu ei saa kohus pankrotimenetluse nõuete kohta vastavaid andmeid määrusesse märkida (

§ 158lg 4).

10.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Svetlana Pilden tuleb vabastada Kesklinna OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest peale võlgniku registrist kustutamist. 11. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et Kesklinna OÜ (pankrotis) dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele anda võlgniku endise juhatuse liikme L M’i (isikukood xxx, xxx) vastutavale hoiule. 12.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 65

lg 2 näeb ette, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 12 ütleb, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

§ 23

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. 13. Pankrotihaldur on palunud talle tasu määrata

§ 65

lg 12 alusel, kuivõrd võlgnikul tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on tal kulunud oma ülesannete täitmiseks 24 tundi arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt kujuneks pankrotihalduri tasuks 2160 eurot, millele lisandub käibemaks 432 eurot, kokku 2592 eurot. Lisaks märgib pankrotihaldur, et pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulud (bürookulud) 5 kuu eest on kokku 192 eurot (sh käibemaks). Haldur toob välja, et kuna pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi jääk on hetkeseisuga 1705,20 eurot, millest täies ulatuses tasu ja kulude hüvitamiseks ei piisa, siis palub haldur endale määrata tasu siiski deposiidi summa jäägi ulatuses, st kokku 1705,20 eurot (sh käibemaks). 14. Kohus leiab, et halduri taotletav tasu on mõistlik ja põhjendatud ning seega määrab kohus Svetlana Pilden’i tasuks 1705,20 eurot (sh. käibemaks). Tasu kuulub väljamaksmisele P U’i poolt 5