← Eesti

4-19-4632/23

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 4-19-4632

  1. mai 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Juhan Sarv OÜ Pagarini väärteoasi välismaalaste seaduse § 300 lg 2 järgi Tartu Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus nr 4-19-4632/14 OÜ Pagarini kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, kassatsioon Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet
  4. aprill 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  8. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Pagarini kasuks välja 1235 (üks tuhat kakssada kolmkümmend viis) eurot valitud kaitsjale maakohtu menetluses ja kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur karistas
  11. augusti
  12. a üldmenetluse otsusega OÜ-d Pagarini välismaalaste seaduse (VMS) § 300 lg 2 alusel rahatrahviga 12 000 eurot. Otsuse kohaselt ei kontrollinud OÜ Pagarini tootmisjuht L. V. ja juhatuse liige R. P. piisavalt OÜ-s Pagarini töötava kahe väärteoprotokollis nimetatud Ukraina kodaniku Eestis viibimise seaduslikkust. OÜ Pagarini kui tööandja rikkus kohustust kontrollida, et tema juures töötaval kahel Ukraina kodanikul oleks Eestis viibimiseks õiguslik alus, ning võimaldas seetõttu Eestis seadusliku aluseta viibivatel välismaalastel Eestis töötada. Seega eiras OÜ Pagarini VMS § 286 lg-tes 1 ja 3 ning § 104 lg-s 3 sätestatud nõudeid ja pani toime VMS § 300 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  13. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse ning taotles selle tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.
  14. Tartu Maakohus jättis
  15. oktoobri
  16. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. 4-19-4632
  17. Maakohus leidis, et väärteokirjelduses on märgitud piisavalt konkreetsed etteheited OÜ Pagarini juhatuse liikmele ja tootmisjuhile. Juhatuse liikmel oli kohustus korraldada välisriikidest pärineva tööjõu kasutamise seaduslikkuse tõhus kontroll. Menetlusaluse juriidilise isiku sisemise töökorralduse järgi oli võõrtööjõu personaliküsimustega määratud tegelema tootmisjuht, kes on karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 mõttes juriidilise isiku juhtivtöötaja. Tootmisjuht ei täitnud oma kohustusi nõuetekohase hoolsusega, mistõttu jättis OÜ Pagarini kui tööandja täitmata VMS § 286 lg-tes 1 ja 3 ning § 104 lg-s 3 sätestatud nõuded, st võimaldas töötada välismaalastel, kellel puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus. Juhatuse liikme ja tootmisjuhi käitumine on KarS § 14 lg 1 alusel omistatav OÜ-le Pagarini. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  18. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni OÜ Pagarini kaitsja vandeadvokaat K. Namm, taotledes maakohtu otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel ja valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Kassaatori põhiväited on järgmised. 5.
  19. VMS §-de 286 ja 300 kohaselt on vastutav isik tööandja ning maakohus oleks pidanud tuvastama tööandja mõistele vastava isiku. Juhatuse liikme vastutus nõuab eraldi õiguslikku alust, mis paneb lisaks juriidilisele isikule tegutsemiskohustuse ka isiklikult juhatuse liikmele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  20. novembri
  21. a otsus nr 4-16-5811/27, p 12). Seega puudub füüsilise isiku koosseisupärane tegu, mida oleks võimalik KarS § 14 lg 1 alusel OÜ-le Pagarini omistada. 5.
  22. Tegu ei saa samal ajal olla nii tegevus kui ka tegevusetus. Tegevusetusdeliktide puhul tuleb mh näidata, miks oli tegutsemiskohustus konkreetsetel füüsilistel isikutel, millise nõutava teo nad tegemata jätsid ning millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. 5.
  23. Väärteootsuses sedastati, et OÜ Pagarini pani väärteo toime tootmisjuhi kaudu. Seega tuvastati tootmisjuhi teos koosseisupärasus, õigusvastasus ja süülisus KarS § 2 lg 2 mõttes. Sellises olukorras oleks pidanud kohtuväline menetleja tootmisjuhi üle kuulama menetlusaluse isikuna, mitte tunnistajana. Maakohus oleks pidanud tootmisjuhi ülekuulamise protokolli kui lubamatu tõendi tõendikogumist välja jätma. 5.
  24. Väärteoprotokolli ja maakohtu otsuse kohaselt rikkus OÜ Pagarini ka VMS § 286 lg-t
  25. Viidatud normis sätestatud kohustuse rikkumine ei ole VMS § 300 kohaselt karistatav.
  26. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab kassatsioonivastuses, et maakohtu lahend on põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  27. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et väärteomenetlus tuleb OÜ Pagarini suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
  28. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati OÜ-d Pagarini VMS § 300 lg 2 järgi. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. KarS § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja 2

(4)4-19-4632 käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides (viimati
  1. märtsi
  2. a otsus nr 4-19-2526/19, p 10).
  3. Väärteoprotokolli kohaselt panid OÜ-le Pagarini omistatava teo toime juhatuse liige R. P. ja tootmisjuht L. V., kes ei taganud tõhusat kontrolli välisriigist pärineva tööjõu kasutamise seaduslikkuse üle ega suhtunud välismaalaste tööle võtmise kohustustesse nõuetekohase hoolsusega. Otsustamaks, kas OÜ Pagarini karistamine VMS § 300 lg 2 alusel on seaduslik, tuleb KarS § 14 lg 1 kohaselt esmalt kontrollida, kas vähemalt ühe väärteoprotokollis nimetatud füüsilise isiku teos esinevad kõik menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo tunnused. Seega tuleb leida vastus küsimusele, kas R. P. või L. V. käitumine vastab VMS § 300 lg 1 tunnustele.
  4. Kui karistusseadustiku eriosas või muus seaduses kirjeldatakse süüteokoosseisu tunnusena toimepanija erilisi isikuomadusi, eesmärke või motiive, tuleb täideviija karistusõigusliku vastutuse vältimatu eeldusena kindlaks teha vastava isikutunnuse olemasolu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. märtsi
  6. a otsus nr 4-17-3766/25, p 14). VMS § 300 lg 1 kohaselt karistatakse Eestis seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötamise võimaldamise eest, kui tööandja ei ole täitnud VMS §-s 285 või § 286 lg-s 1 või 4 sätestatud kohustusi. OÜ-le Pagarini juriidilise isikuna heidetakse VMS § 300 lg 2 alusel ette VMS § 286 lg 1 rikkumist, mille kohaselt on tööandja kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Viidatud normidest tulenevalt saab praeguse kohtumenetluse esemeks oleva väärteo toime panna üksnes tööandja.
  7. Süüteokoosseisu subjekti kirjeldav termin „tööandja“ pole määratlemata õigusmõiste, mida saaks konkreetse kaasuse tehiolusid arvesse võttes vabalt sisustada. Tööandja on töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg-s 1 nimetatud isik, kes võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Viidatud normis määratletakse tööandjat kui isikut, kelle heaks teeb teine füüsiline isik töölepingu alusel tööd ja kes on kohustatud maksma töötajale töö tegemise eest tasu (vt viidatud otsus nr 4-17-3766/25, p 16).
  8. Maakohus tuvastas, et väärteoprotokollis nimetatud isikud töötasid OÜ-s Pagarini. Seega oli tööandjaks juriidiline isik. Juhatuse liiget ja tootmisjuhti ei saa samastada juriidilise isikuga, keda nad esindasid (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. novembri
  10. a otsus nr 4-16-5811/27, p 12 ja
  11. märtsi
  12. a otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p 38). Kuna juriidilise isiku nimel tegutsenud füüsilised isikud ei täitnud erilise isikutunnuse puudumise tõttu VMS § 300 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu, pole ka koosseisupärast tegu, mis oleks võimalik KarS § 14 lg 1 alusel OÜ-le Pagarini omistada. Väärteomenetlus OÜ Pagarini suhtes tuleb sel põhjusel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Ühtlasi ei pea kolleegium seetõttu vajalikuks võtta seisukohta teiste kassatsioonis tõstatatud väidete suhtes.
  13. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse teos väärteotunnuste puudumise tõttu väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  14. oktoobri
  15. a otsus nr 4-18-616/54, p 47).
  16. Kaitsja on nii maakohtus kui ka kassatsioonimenetluses esitanud taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks kokku summas 1824 eurot (sh käibemaks). Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks ja maakohtus õigusabi osutamiseks kulus kaitsjal taotluse kohaselt 4,5 tundi, mis hõlmab väärteoasja materjalidega tutvumist, vastulause koostamist, kliendiga nõupidamist, 3
(4)4-19-4632 kohtupraktika analüüsimist ja kaebuse koostamist. Kassatsiooni koostamiseks kulus kaitsjal 5 tundi. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud toimingud vajalikud ja toimingutele kulunud aeg märgitud mahus põhjendatud.
  1. Menetluskulude hüvitamise taotluste kohaselt oli õigusteenuse osutaja tunnitasu 160 eurot (ilma käibemaksuta). Sellist tunnitasu on Riigikohus aktsepteerinud harvadel juhtudel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-120-16, p 17). Arvestades käsiloleva väärteoasja mahtu ja keerukust, on kaitsja ühe töötunni hind käsitatav keskmisest kõrgemana (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. novembri
  5. a otsus nr 4-18-5765/24, p 11 ja
  6. oktoobri
  7. a otsus nr 4-18-6507/42, p 33), mistõttu loeb kolleegium mõistlikuks tunnitasuks 130 eurot.
  8. Lisaks märgib kolleegium, et käibemaksukohustuslane saab nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel seda sisendkäibemaksuna maha arvata (vt viidatud otsus nr 4-18-5765/24, p 11). Kaitsja pole väitnud, et käibemaksukohustuslasest OÜ-l Pagarini pole võimalik õigusteenuse arvetel näidatud käibemaksusummat sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega on taotlus käibemaksu osas alusetu.
  9. Arvestades eelnevaid põhjendusi, rahuldab kolleegium kaitsjatasu hüvitamise taotluse osaliselt, mõistes VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 186 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt OÜ Pagarini kasuks välja 1235 eurot.
  10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 1, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni osaliselt, tühistab Tartu Maakohtu
  11. oktoobri
  12. a otsuse ja lõpetab OÜ Pagarini suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.