ja § 206, kohus määras:
lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus x x suhtes.
lg 2 p 2 alusel kohustada x x tasuma hiljemalt 24.09.2020.a riigituludesse 500 (viissada) eurot. Tühistada x x Pärnu Maakohtu 25.09.2018.a määrusega nr 1-18-7625 kohaldatud lähenemiskeeld. Valitud kaitsja tasu jätta x x kanda. Asitõendid CD- ja DVD-plaat –
lg 3 p 4 alusel jätta kriminaalasja juurde; pakend nr 1 – üheliitrine plastikust pudel, millel kirje „AKUHAPE“ –
Riigi kasuks määratud rahalised kohustused, s.o 500 eurot, tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank; EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB pank. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99920900000291. Selgituseks märkida: x x, 1-20-2723, rahaline kohustus. 1 1-20-2723 Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega, kui isik ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi. Kohtumäärus edastada kahtlustatavale, tema kaitsjale, prokurörile ning kannatanule L. P.. Edasikaebamise kord Tulenevalt
p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas on x x esitatud kahtlustus KarS § 120 lg 1 järgi selles, et ta jaanuarist 2018.a kuni 19.09.2018.a kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel on Pärnu linnas korduvalt ähvardanud L. P. visata hapet näkku ja tekitada seeläbi talle tervisekahjustusi, milliste ähvarduste täideviimist oli L. P. alust karta, sest x x oli talle näidanud topsi, mille sees oli tema sõnul hape. Samuti esitati x x kahtlustus KarS § 141 lg 1 järgi, kuid kuna kohtueelses menetluses ei olnud võimalik koguda piisavalt süüstavaid tõendeid, siis kooskõlas
lg 3 kriminaalmenetlus antud kahtlustuse osas
27.04.2020.a saabus Pärnu Maakohtule kriminaalasja toimik koos prokuröri taotlustega lõpetada kriminaalmenetlus x x suhtes kahtlustuses KarS § 120 lg 1 järgi
Prokurör taotleb x x kohustamist tasuda riigituludesse 500 eurot hiljemalt 24.09.2020.a. Samuti leiab prokurör, et valitud kaitsja kulud tuleb jätta kahtlustatava kanda. Kahtlustatav ja tema kaitsja on kriminaalmenetluse lõpetamise ja nimetatud kohustusega nõustumist kinnitanud oma allkirjaga. Kohtu seisukoht
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. x x süüks pandava KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Arvestades KarS § 120 lg 1 sanktsiooni määra, võib järeldada, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ilmselgelt ka väiksemale süüle. Seega tuleb järeldada, et x x süü ei ole antud kuriteo toimepanemisel suur. Samuti on käesolevaks ajaks Pärnu Maakohtu 06.05.2019.a maksekäsu kiirmenetluse otsusega kannatanult kahtlustatava kasuks välja mõistetud konflikti aluseks olnud võlg. Ka ei ole teadaolevalt kahtlustatava ja kannatanu vahel esinenud hiljem konflikte. Samuti on kohus seisukohal, et antud kriminaalmenetluses puudub avalik menetlushuvi. x x ei ole kehtivaid karistusi, mistõttu saab järeldada, et tegemist ei ole isikuga, kellele oleks kuritegude toimepanemine elustiiliks. Tegemist on pensionäriga, kes on ülekuulamisel oma süüd tunnistanud ja selgitanud kuriteo toimepanemise asjaolusid. Samuti ei ole antud juhul tegemist raske vaid kergemat laadi kuriteoga. x x süü ei ole suur, tal puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteo karistused, samuti ei ole ta käesoleval ajal üheski teises kriminaalmenetluses kahtlustatav. Märgitust võib järeldada, et kuritegelik käitumine 2 1-20-2723 ei ole isikule elustiiliks ning kahtlustatav on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Neil asjaoludel võib asuda seisukohale, et kahtlustatav suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta. Seega tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks üld- ega eripreventiivset eesmärki. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohustuse panemisega täidab riik antud juhul piisavalt karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine. Kohustuse panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning isik on nõustunud kohustuse määramisega, on võimalik kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpetada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et
Kohus nõustub prokuröri taotletud kohustuse määramisega, mistõttu tuleb x x kohustada tasuma hiljemalt 24.09.2020.a riigituludesse 500 eurot. Valitud kaitsja tasu jätta x x kanda. Asitõendid CD- ja DVD-plaat –
lg 3 p 4 alusel jätta kriminaalasja juurde; pakend nr 1 – üheliitrine plastikust pudel, millel kirje „AKUHAPE“ –
Kuna käesoleva kohtumäärusega kriminaalmenetlus lõpetatakse, siis vastavalt
lg 1 p 2 tuleb tühistada kohaldatud tõkend või muu kriminaalmenetluse tagamise vahend. Pärnu Maakohtu 25.09.2018.a määrusega nr 1-18-7625 kohaldati x x suhtes lähenemiskeeld. Kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu tuleb kohaldatud lähenemiskeeld tühistada. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.