29.10.2019 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1579146 kohaselt 20.10.2019 kell 15:58 Tallinnas, A.H.Tammsaare tee 63 maja juures, liikudes hoovist Tammsaare tee suunas, juhtis M M mootorsõidukit xxx reg.märgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Oma tegevusega rikkus M M
lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime
Kaebuse sisu 13.12.2019 esitas M M kohtule kaebuse, milles ei eita toimepandud väärtegu, kuid ei ole nõus üldmenetluse otsuses esitatud väitega, et menetlusalune isik ei kahetse tehtut, st puuduvad kergendavad asjaolud. Kaebuse esitaja käis vastavalt kutsele ka PPA-s ütlusi andmas ning väljendas selgelt kahetsust ja põhjendas juhtunu asjaolusid ja tagamaid. Kõnealune juhtum leidis aset kaebuse esitaja alaealise lapse ema maja juures. Videosalvestuselt näha olev manööver algas majaesiselt parkimiskohalt ning lõppes peale umbes 20 meetri pikkust tagurdamist maja kõrval, kus rooli istus kaebuse esitaja naistuttav. Paraku ei õnnestunud kõnealuselt naistuttavalt saada kirjalikku tunnistust selle kohta, et tema video vaateväljast välja jäänud nurgataguse sõiduki juhtimise M. Milt üle võttis. Põhjus, miks naistuttav sõiduki rooli majaesisel parkimiskohal ei istunud, peitub kaebuse esitaja ning tema lapse ema vahel pooleliolevas kohtuvaidluses alaealise lapse hooldusõiguse üle. Teise asjana toob M. M välja, et poleks autot endise elukaaslase vaatevälja parkinud, kui vaateväljast eemal mõistlikus kauguses oleks olnud mõni vaba parkimiskoht. Võtnud süü omaks ning kahetsedes toime pandud väärtegu, nõustub kaebuse esitaja temale määratud karistusega, kuid palub mitte rakendada määruse „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ § 14 lõikes 6 sätestatut, mis välistab juhtimisõiguse andmise ja esmase juhiloa väljastamise isikule, kellel on kehtiv karistus
Kohtumenetlus 04.02.2020.a toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning uuris väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid. Kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde. Avaldas, et soovib saada juhilube, tema ülemus saatis ta autokooli. Koolis on vaja teha teooria- ja sõidueksam, usub, et veebruari lõpuks saaks autokooli tehtud. Eesmärk oleks load enne suve kätte saada. On autos vastutav kasutaja, ei sõida autoga. Auto on liisingu algusest olnud kogu aeg tema nimel. Maksab liisingu eest ja auto on Eestis, selle aja jooksul kasutab seda tema praegune elukaaslane, kes sõidutab teda vastavalt vajadusele. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ning palus jätta kaebus rahuldamata. Sellist taotlust nagu menetlusalune isik oma kaebuses esitas, ei ole võimalik täita. Liiklusseadus ütleb üheselt, et juhtimisõigust ei anta või esmast juhiluba ei väljastata isikule, kellel on kehtiv karistus. Karistusregistri seaduse kohaselt karistus aegub aasta hiljem peale karistuse kandmist, mingeid erandeid selles osas ei ole võimalik teha. Isiku süü on tõendamist leidnud. Igasugune mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta on keelatud. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. M. Mile on ette heidetud
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ehk mootorsõiduki juhtimist vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus M. M
2
lg 1 p 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Vaidlust ei ole, et 20.10.2019.a kell 15:58 Tallinnas, A.H. Tammsaare tee 63 maja juures, liikudes maja hoovist Tammsaare tee suunas, juhtis M. M mootorsõidukit. Nimetatut tunnistab M. M ise, samuti nähtub väärteoasja materjalide juures olevast videosalvestuselt selgelt, kuidas M. M sõidab mootorsõiduki juhina maja ette ning maja eest ära. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt M. Mil kehtivat juhiluba ei ole. Seega juhtis M. M väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kellel vastava kategooria juhtimisõigus puudub, ehk rikkus
90 lg 1 p 1 nõudeid. Õige on kohtuvälise menetleja seisukoht, et igasugune mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta on keelatud, st isik rikub
lg 1 p 1 sätestatut ka juhul, kui ta juhib mootorsõidukit ka ainult lühiajaliselt nt maja hoovis, parklas vms kohas. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et M. M realiseeris
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani M. M teo toime otsese tahtlusega. M. M teades, et tal puudub juhtimisõigus, teadis ka, et asudes mootorsõidukit juhtima teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja määras isikule rahatrahvi keskmises määras, s.o 100 trahviühikut. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Hinnates M. Mi süü suurust talle inkrimineeritava väärteo toimepanemisel, arvestab kohus esmalt süüteo toimepanemise asjaolusid. Kuigi kohtul puuduvad kindlad andmed, et M. M juhtis sõidukit ka väljaspool maja hoovi, on oht, et juhtimisõiguseta isik võib kellegi vara või elu kahjustada, alati olemas. Isik, kellel puuduvad õiged juhtimisvõtted, vastav kogemus ning põhjalikud liiklusalased teadmised, on teistele liiklejatele alati ohuks ning seda ka hõreda liiklusega kohtades. Seda enam, et hoovialal liiguvad tihti lapsed, kelle ohutunnetus on väike ning seega ei saa juhtimisõiguseta isikust tulenevat ohtu mootorsõiduki juhtimisel kunagi alahinnata. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et süüteo pani M. M toime tahtlikult. Samas arvestab kohus, et vastavalt karistusregistri teatisele ei ole M. M isikuks, kes rikuks süstemaatiliselt liikluskorda ning kelle normieirav käitumine oleks järjepidev, mistõttu saab M. Mi süüd hinnata keskmiseks. Siinjuures on kohus arvesse võtnud ka M. Mi puhtsüdamliku kahetsuse, mida M. M avaldas kohtule esitatud kaebuses. Lähtudes eripreventiivsetest eesmärkidest on oluline, et mõistetud karistus oleks piisav, mõjutamaks isikut uusi süütegusid mitte toime panema. Üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades on oluline anda signaal kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega kõikidele väärtegudele, mõjutades sellega liiklejaid olema liikluses hoolsad ja lugupidavad ning järgima liiklusseaduses sätestatut. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv 3 isiku süüle ning karistuse veelgi väiksemas määras kohaldamine ei oleks kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud süüteoga ega süüdlase isikuga. M. M ei vaidlusta ka ise talle kohaldatud rahatrahvi suurust, paludes tema suhtes mitte rakendada määruse „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ § 14 lõikes 6 sätestatut, mis välistab juhtimisõiguse andmise ja esmase juhiloa väljastamise isikule, kellel on kehtiv karistus
Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kohtus avaldatud seisukohaga, et sellist taotlust ei ole võimalik rahuldada.
lg 3
2 sätestab selgelt, et esmast juhiluba ei väljastata ka isikule, kellele ei anta juhtimisõigust käesoleva seaduse § 106 lõike 1 kohaselt.
lg 1 p 3 kohaselt auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel ei ole karistatust käesoleva seaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest. Seega seab liiklusseadus esmase juhiloa saamiseks konkreetsed eeldused ja piirangud ning nende rikkumisel järgnevad isikule seaduses sätestatud tagajärjed. Nimetatu on ka loogiline ja vajalik, kuna juhtimisõiguse omamiseks peab isik mõistma liiklusnormide järgimise olulisust ning liikluskorda ohtu seadvate juhtide liiklusesse mittelubamine suurendab ühiskonnaliikmete turvalisust ja heaolu. Kuna antud väärteoasja menetlemisel ei tuvastanud kohus ei menetlusõiguse rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning kaebuse esitaja argumendid ei olnud sellised, mis annaksid aluse kahelda kohtuvälise menetleja õiguslikes hinnangutes, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälises menetluses tehtud otsus tühistamata. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.