Obsah (12)

§ 168§ 423§ 663§ 667§ 656§ 475§ 613§ 3401§ 198§ 614§ 477§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-9500 T

) § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud

§ 168lõike 2 alusel hageja kanda.

1. Riigikohus on mitmetes lahendites (nt nr 3-2-1-38-05, 3-2-1-116-11, 3-2-1-129-13) märkinud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu nt ühiskasutuses olevad tehnosüsteemid, kuuluvad korteriomanike kaasomandisse, isegi kui need läbivad mõne korteriomandi reaalosa. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust, et purunes korteriomanike kaasomandis olev soojavee toru. KrtS § 34 lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomanikud soojavee toru korteriühistu kaudu.
2. Riigikohtu varasema seisukoha järgi on kaasomanikel korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lõikest 1, § 11 lõike 1 punktist 1 ja lõikest 2, § 12 lõikest 3 ja § 15 lõikest 5 ning AÕS § 72 lõikest 5 tulenevalt ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-129-13 punktist 47 tulenevalt on korteriomanikel eelviidatud sätetest tulenevalt ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. 3 Eelnevast nähtub seega üheselt, et korteriomanikel on solidaarkohustus tagada kaasomandieseme korrasolek.
3. KrtS § 34 lõikest 3 tuleneb, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu. Hagist nähtub, et hageja kahju hüvitamise nõue tuleneb korteriomandist. Seejuures näeb AÕS § 72 lõige 5 korteriomanikele ette solidaarkohustuse tagada kaasomandieseme korrasolek. Eeltoodust tulenevalt on täidetud kõik KrtS § 34 lõike 3 eeldused. Kohtu hinnangul on KrtS-i eelnõu seletuskirja kohaselt KrtS § 34 lõike 3 eesmärgiks vältida olukorda, kus üks korteriomanik võib sattuda olukorda, kus ta peab rahuldama nõude, mille suurus võib ületada tema korteriomandi väärtuse ja ka üldse kogu tema vara väärtuse. Kõigest eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja peab enda nõude KrtS § 34 lõike 3 alusel esitama korteriühistu vastu. Seega ei ole hagejal kostja vastu esitatud nõudega võimalik enda taotletavat eesmärki (s.o kahju hüvitamist) saavutada, mistõttu jättis kohus hagi

§ 423lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. 03.03.2020 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule.
2. Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus vastamata hageja taotlusele korteriühistu menetlusse kaasamiseks. Samuti jättis kohus tähelepanuta hageja 08.01.2020 menetlusdokumendis esitatud vastuväited ning selgitamata tõendamiskoormuse jaotuse. Kohus ei selgitanud ega kontrollinud, kas KrtS § 34 lõike 3 kohaldamise eeldused on täidetud, sh ei selgitanud kohus, milles seisneb ning milliste tõendite alusel on tuvastatav kõikide korteriomanike kohustuse rikkumise ja vastutuse. Hageja hinnangul ei ole kahjunõude eeldused kõigi korteriomanike vastu täidetud. Sh ei ole selge, kuidas peaksid kõik korteriomanikud teostama oma kohustust kostja korteris. Kohus ei selgitanud, kas asjaolu, et kaasomandis asuv toru asub kostja korteris, võiks olla teiste korteriomanike jaoks võimalikku rikkumist vabandavaks asjaoluks. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks andnud teistele kaasomanikele või korteriühistule teada, et tema korteris on purunemisohtlik kaasomandis olev veetoru. Teoreetiliselt on võimalik, et kaasomandisse kuuluva toru purunemise on põhjustanud üks korteriomanik nt remonttööde käigus. Kostja korteris käisid remonttööd. Kohus ei selgitanud, kas antud juhul omab toru purunemise põhjus tähtsust ning kui omab, siis kelle tõendamiskoormus on toru purunemise põhjuse väljaselgitamine. Arusaamatuks jääb, kuidas jõudis kohus järeldusele, et kõik korteriomanikud on solidaarvõlgnikud. Kohus ei selgitanud, miks ei kohaldu VÕS § 69 lõige 1, millest tulenevalt saaks tegemist olla osavõlgnevusega.
3. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 03.02.2020 määrus tuleb

§ 667

lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada sõltumata kaebuses toodud põhjendustest (

§ 656lõike 2 teine lause koosmõjus §-ga 659).

4 13. Ringkonnakohtu hinnangul menetles maakohus ebaõigesti käesolevas asjas esitatud nõuet hagimenetluses ning jättis vaidlustatud määrusega hagi

423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata. Riigikohus on lahendi nr 2-19-19561 punktis 11 selgitanud, et kohus peab sõltumata menetlusosalise seisukohast menetlusse võtmisel otsustama, kas nõuet tuleks menetleda hagi- või hagita menetluses (vt selle kohta Riigikohtu lahendid nr 3-4-1-54-14, punkt 50; 3-2-1-90-13, punkt 12). Kui nõue on esitatud vales menetluses (nt hagita asjana hagimenetluse asemel), tuleb nõude esitajale anda võimalus täpsustada nõuet olenevalt sellest, millises menetluses tuleb nõue lahendada. 14. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on praeguses asjas tegemist hagejale (kindlustusandjale) VÕS § 492 lõike 1 alusel üle läinud kindlustusvõtja (kahjustatud korteri omaniku) kahju hüvitamise nõudega kostja (kahju põhjustanud korteri omaniku) vastu. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 2-19-19561 leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas on tegemist nõudega, mis tuleb lahendada hagita menetluses. 15.

§ 475

lõike 1 punkti 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liikidest.

§ 613

lõike 1 punkti 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, v.a nõuded, mis KrtS § 33 järgi on esitatud korteriomandit võõrandama kohustamiseks. Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu lahend nr 2-12-24747, punkt 16).

§ 613

lõike 1 punktis 1 nimetatud asja võib

§ 613

lõike 4 järgi vaadata läbi hagimenetluses juhul, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses. 16. Käesolev vaidlus tuleneb korteriomandist ja puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, mistõttu lahendatakse see

§ 613lõike 1 punkti 1 järgi hagita menetluses.

Seda sõltumata asjaolust, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu lahend nr 2-19-19561, punkt 14). 17. Eespool toodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Vaidlustatud määruses kohaldatud alusel avalduse läbi vaatamata jätmine ei ole võimalik, kuivõrd tegemist ei ole hagimenetluses menetletava nõudega. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul hagejale selgitada, et tema nõue on esitatud vales menetluses ning anda

§ 3401lõike 1 alusel hagejale võimalus nõude täpsustamiseks.

Lisaks tuleb kohtul vastavalt

§ 198

lõikele 3 otsustada, keda puudutatud isikutena menetlusse kaasata, arvestades mh

§ 614lõikes 1 sätestatut.

Hagita menetluses ei ole kohus

§ 477

lõike 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning selgitab § 5 lõike 3 esimese lause ja § 477 lõike 7 järgi ise välja asjaolus tähtsust omavad ja kogub vajadusel tõendeid. Nendest põhimõtetest tuleb maakohtul asja edasisel lahendamisel lähtuda.

1. Kuivõrd eelnevalt leidis ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asja menetlus jätkub maakohtus, ei pea kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalikuks vastata määruskaebuse väidetele. 5
2. Määruskaebemenetluse kulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asjas lõpplahendi tegemisel (

§ 173lõiked 1 ja 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu