) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 11.03.2014 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt
lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud 2 menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohustustest vabastamise osas on seisukoha esitanud võlausaldaja AS SEB Pank. Võlausaldaja ei ole nõus kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja on tuginenud sellele, et võlgnik ei ole tegelenud tulutoovama tegevusega ega seda otsinud, on sissetulekuid varjanud, töötasu on kantud üle erinevatele isikutele, võlgniku poolt võlausaldajale kogutud summa 1 185,53 eurot on marginaalne. Võlgnik on aruande kohaselt saanud menetluse ajal töötasu 500 - 729,76 eurot kuus OÜ-lt xxx, sama nähtub AS-i Swedbank kontoväljavõttest. Võlgnik on tasunud igakuiselt ülalpeetavatele 250 – 300 eurot kuus. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnikul oleks suurem töötasu või lisasissetulekud või, et võlgnik varjaks oma sissetulekuid. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku sissetulekud menetluse ajal olnud sellised, mis võimaldanuks võlausaldajale võlgnevust suuremas osas tasuda ning seaduse kohaselt (
lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma miinimumpalga ja ülalpeetavate arvelt, kuivõrd nimetatutele ei saa pöörata sissenõuet. Kohtu hinnangul on võlgnik tegelenud kogu menetluse vältel mõistlikult tulutoova tegevusega ning tema sissetulek vastab sellele, mis arvestades võlgniku haridustaset on reaalne praeguses majandusolukorras. Kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole võlgniku käitumises menetluse ajal süülisi rikkumisi ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Võlgnik on tasunud võlausaldaja AS SEB Pank nõudest 1 185,53 eurot (võlausaldaja nõue kokku 141 272 eurot). Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kohus vabastab võlgniku enne pankroti väljakuulutamist (s.o enne 16.05.2013) tekkinud kohustustest. Kooskõlas
lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“
lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (
lg 3).
lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt
lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ 3
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad E Mi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.