Obsah (7)

§ 238§ 2561§ 175§ 130§ 179§ 2565§ 126

Kriminaalasi nr 1-20-856 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2020.a Tallinnas Kohtuasja number 1-20-856 (kohtueelses menetluses 20231700244) Kohtuni

§ 238lg 2 alusel vangistusega 6 kuud, milles kuulus Kar

S § 68 lg 1 järgi kandmisele 5 kuud 28 päeva vangistust. Vabanes pärast karistuse täielikku ärakandmist 17.01.2020.a; väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine: 29.01.2020.a kell 16.30 süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 2561

, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 130 lg 41 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Aleksei Svetlov KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 03.07.2019.a kuriteoepisoodis ja karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud. 2.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Aleksei Svetlovile karistuseks 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

1. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel, moodustades liitkaristuse eelmise s.o. Harju Maakohtu 13.08.2019.a otsusega mõistetud karistusega, lugeda enne eelmist kohtuotsust toimepandud kuriteo eest mõistetav karistus, 2 kuud 20 päeva vangistust, kaetuks Harju Maakohtu 13.08.2019.a otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Seoses Harju Maakohtu 13.08.2019.a kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse täieliku ärakandmisega lugeda käesolevas punktis mõistetud liitkaristus täielikult ärakantuks.
2. Süüdi tunnistada Aleksei Svetlov KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 28.01.2020.a kuriteoepisoodis ja karistada teda vangistusega 9 (üheksa) kuud. 5.

§ 238lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Aleksei Svetlovile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 6. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 29.01.2020.a karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Aleksei Svetlovi kinnipidamisest, s.o alates 29.01.2020.a. 7. Kohaldada Aleksei Svetlovi suhtes tõkendina vahistamist, vahistada Aleksei Svetlov kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. 8.

§ 175

, § 179, § 180 alusel välja mõista Aleksei Svetlovilt riigituludesse: - sundraha 438 (neljasaja kolmekümne kaheksa) euro ulatuses; - määratud kaistjale makstud tasud summas 129,60 (ükssada kakskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend senti) eurot: Kriminaalmenetluse kulud summas 567,60 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu

1. kuupäevaks alates 15.03.2020.a. kuni 15.02.2021.a vähemalt 47,30 (nelikümmend seitse eurot ja kolmkümmend senti) eurot, Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber
2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Tsiviilhagid: - AS Xxx poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõista VÕS § 1043 alusel Aleksei Svetlovilt välja AS Xxx kasuks 41,20 (nelikümmend üks eurot ja kakskümmend senti) eurot, mis tasuda AS Xxx arvelduskontole nr xxx Swedbank; - Xxx OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõista VÕS § 1043 alusel Aleksei Svetlovilt välja Xxx OÜ kasuks 216,55 (kakssada kuusteist eurot ja viiskümmend viis senti) eurot, mis tasuda Xxx OÜ arvelduskontole nr xxx.
4. Asitõendid ja salvestised: 2 - 1 CD-plaat salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanud esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 31.01.2020.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamist, s.o hiljemalt 21.02.2020.a. SÜÜDISTUS Aleksei Svetlovit süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid (episoodid 23.01.2019, 13.06.2019, 03.07.2019 kell 13:50) ja keda on Harju Maakohtu 06.03.2019 otsusega nr 1-19-1541 karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, uuesti 03.07.2019 kella 16:15 paiku Tallinnas, xxx asuvas ja Xxx AS-le kuuluvas xxx tankla kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 4 tk Kalev piimašokolaadi Anneke kogusummas 20,80 eurot (5,20 EUR/tk), 4 tk Kalev piimašokolaadi Mesikäpp kogusummas 20,40 eurot (5,10 EUR/tk), peitis tooted endaga kaasasolnud kotti ja väljus tankla kauplusest jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas varalist kahju Xxx AS-le kogusummas 41,20 eurot. Samuti tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 28.01.2020 kella 16:15 paiku Tallinnas xxx asuvas kaupluses Xxx, võttis võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜle Xxx kuuluvat kaupa väärtuses 216,55 eurot, nimelt: Olde Hansa Köömnenaps 2tk, maksumusega 24,99 eurot/tk, summas 49,98 eurot; Olde Hansa Marjanaps maksumusega 24,99 eurot; Olde Hansa Papperschnapps 2 tk, maksumusega 24,99 eurot/tk, summas 49,98 eurot; viin Moe Pipar 2 tk, maksumusega 22,90 eurot/tk, summas 45,80 eurot; viin Moe mahe 2 tk, maksumusega 22,90 eurot/tk, summas 45,80 eurot, kogumaksumusega 216,55 eurot, millega süüdistatav möödus kassast ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. Seega oma tahtliku tegevusega pani Aleksei Svetlov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Aleksei Svetlov tunnistab ennast täielikult süüdi mõlemas episoodis. Esitatud hagid võtab täielikult omaks. Soovib kriminaalasja arutamist lühimenetluses. Enda ülekuulamist kohtuistungil ta ei taotlenud, jääb varem kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja tasuma esimesel võimalusel hagid. On ennast veebruaris käesoleval aastal arvele võtnud Töötukassas. Isiklikuks sissetulekuks on juhutööd, ja ta taotleb menetluskulude ajatamist ühele aastale. 3 Aleksei Svetlovi kaitsja Merike Allikmäe leidis, et tema kaitsealuse süü on täielikult tõendatud ja eelkõige Aleksei Svetlovi enda ütlustega. Varguste ajendiks oli raske periood isiklikus elus. esinevad vastutust kergendavad asjaolud, süü tunnistamine, kahetsus. Vastust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süü suurust ja isikuandmeid ja nõustub, et esimese episoodi puhul karistuse kaetuks lugemisega. Teise episoodi osas arvab, et süü ei ole nii suur, kahju on üle 200 euro, kuid kaitsealune on nõus selle hüvitama ja pakub õiglaseks karistuseks 6 kuud vangistust, mida 1/3 võrra vähendades jääb 4 kuud. Palub kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Hagid on põhjendatud, need kuuluvad väljamõistmisele. Palub ajatada menetluskulude tasumise üheks aastaks. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leides, et teod on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Aleksei Svetlov on karistatud
5. aastal kohtu poolt kaks korda varguste ning varguste katsete eest. Mõlemal korral on isikule mõistetud reaalne vangistus. Isik vabanes vanglas
6. jaanuaril 2020 ning juba 28.jaanuaril ehk siis 11 päeva hiljem pani isik toime järgmise varguse. Asjaolu, et isikul puuduvad sissetulekud ning töökoht, annab alust järeldada, et isik elatub varguste toimepanemisest. Isikule mõistetud eelnevad karistused pole soovitud mõju avaldanud ning isik on vahetult pärast karistuse kandmist jätkanud varguste toimepanemist. Karistuse mõistmisel on oluline ka, et esimene varguse episood
7. juulil 2019 on toimepandud enne viimast kohtu lahendit
8. augustil
9. ning seda tuleb karistuse mõistmisel arvestada. Eeltoodu alusel palub kohtul isik süüdi tunnistada Aleksei Svetlov KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 03.07.2019.a episoodis ning karistada vangistusega 3 kuud. Vastavalt

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks vangistuse 2 kuud. Kar

S § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus eelmise, s.o Harju Maakohtu 13.08.2019.a otsusega mõistetud karistuse 6 kuud vangistusega ning lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega. Samuti süüdi tunnistada Aleksei Svetlov KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 28.01.2020.a episoodis ja karistada vangistusega 9 kuud. Vastavalt

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks vangistuse 6 kuud. Karistuse alguseks lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o. 29.01.2020.a.

§ 175

lg 1 p 4, 8, § 180 lg 1 alusel välja mõista menetluskulud: sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest kiirmenetluses summas 438 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 64,80 eurot. Samuti palub prokurör rahuldada AS Xxx (summas 41,20 eurot) ja Xxx OÜ (summas 216,55 eurot) tsiviilhagid. CD-plaat videosalvestistega jätta kriminaalasja juurde. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Aleksei Svetlovi tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on täielikult kogu esitatud süüdistuse mahus tõendamist leidnud alljärgnevaga: 03.07.2019.a varguse episoodis peale süüdistatava poolt süü täieliku omaksvõtu ka: Xxx AS avaldusega, milline tõendab, et 03.07.2019.a kella 16.15 paiku AS Xxx Tallinna xxx tanklas aadressil xxx varastati AS-ile Xxx kuuluvat kaupa, nimelt Kalev piimašokolaad Anneke 4 tk väärtusega 5,20 eurot/tk; Kalev piimašokolaad Mesikäpp 4 tk väärtusega 5,10 eurot/tk, s.o kaupa kogusummas 41,20 eurot ning edastatud on koos avaldusega ka vargust kajastav videoväljavõte /I kd tl 2-3/. Asitõendi vaatlusprotokollist, koos fototabeliga videosalvestisest (koos lisaga: CDplaadiga) nähtub, et kell 16.13 võtab Aleksei Svetloviga sarnanev isik riiulilt mõned suured šokolaadid ja peidab enda õlakotti (fotod 3-6); kell 16:14 võtab ta riiulilt veel mõned suured šokolaadid ja peidab enda õlakotti (fotod 7, 8). seejärel lahkub tankla poest (foto nr 9). 4 Videosalvestiselt kauba eest tasumist ei nähtu. /I kd tl 16-20; CD toimiku tagakaanel/. Süüdistatav Aleksei Svetlovi ütlused kinnitavad eelmärgitut. Nimelt tunnistab ta /I kd tl 24/ šokolaadide vargust täielikult, öeldes, et soovis need varastada edasimüümise eesmärgil ja müüs ka šokolaadid edasi, raha kulutas enda tarbeks. 28.01.2020.a varguse episoodis peale süüdistatava poolt süü täieliku omaksvõtu ka: Xxx OÜ avaldusega, mis tõendab, et 28.01.2020.a kella 15.45 paiku varastati Xxx OÜ xxx kauplusest Olde Hansa Köömnenaps 2tk, maksumusega 24,99 eurot/tk, summas 49,98 eurot; Olde Hansa Marjanaps maksumusega 24,99 eurot; Olde Hansa Papperschnapps 2 tk, maksumusega 24,99 eurot/tk, summas 49,98 eurot; viin Moe Pipar 2 tk, maksumusega 22,90 eurot/tk, summas 45,80 eurot; viin Moe mahe 2 tk, maksumusega 22,90 eurot/tk, summas 45,80 eurot, kogumaksumusega 216,55 eurot /II kd tl 1-2/. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja E M ütlused. Nimelt tunnistaja, olles tööl Xxxi xxx kaupluses, nägi, et 28.01.2020.a kella 15.45 ajal võttis meesterahvas alkoholiriiulist Pipranapsi pudeli. Tunnistaja, tulles abiruumist tagasi, märkas riiulil kokku kägardatud alkoholi turvaelemendi kleebist. Tunnistaja nägi, et alkoholiriiuli ülemine riiul, kus asusid enne tooted, oli tühi. Tegemist oli sama riiuliga, kus meesterahvas enne Pipranapsi pudeli võttis /II kd tl 3-4/. Tunnistaja A L ütlused tõendavad samuti, et tunnistaja, olles tööl turvatöötajana xxx märkas 29.01.2020 kell 14.19 ajal isikut, kes vastas xxx turvateenistuse poolt kirjeldatud isikule, kes pani toime 28.01.2020.a varguse xxx Xxxist. Isik peeti turvatöötajate poolt kinni /II kd tl 5/. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et varguse toimepannud isikuks osutus Aleksei Svetlov, kes peeti 29.01.2020.a kell 16.30 kinni Tallinnas aadressil xxx seoses varguse katse toimepanemisega, s.o. xxx kaubanduskeskuses /II kd tl 7-9/. Süüdistatav Aleksei Svetlovi ütlused tõendavad, et tema varastas nimetatud kauba, pani võetud alkoholi musta värvi kotti ja läks koju, kus tarvitas alkoholi ise /II kd tl 18-19/. Aleksei Svetlovi tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud esemed Aleksei Svetlovi jaoks võõrad vallasasjad olid. Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas nr 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 või KarS § 218 alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Käesolevas asjas on A. Svetlovile esitatud süüdistus kahes varguse episoodis vastavalt 03.07.2019.a ja 28.01.2020.a. eelnevalt on teda karistatud Harju Maakohtu poolt 13.08.2019.a (kohtuotsus nr 119-5313) samuti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi toimepandud vargustes 13.06.2019.a xxx poest; 03.07.2019.a xxx apteegist, 18.07.2019.a xxx poest ja 21.07.2019.a xxx poest. Seega on süüdistatav vähem kui aasta jooksul toimepannud rohkem kui kolm järjestikust vargust. Eeltoodud põhjustel moodustavad Aleksei Svetlovi poolt toimepandud vargused sisulise süsteemi: arvestades, et süüdistatav on lühikese vahemiku jooksul toime pannud korduvalt poevargusi, siis on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Aleksei Svetlov on süüvõimeline täisealine isik. Seega on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ehk tegemist on toimepandud süstemaatiliste vargustega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et süüdistuses märgitud kuriteod on toime pandud kavatsetult. Aleksei Svetlov seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu 5 teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o poest asjade varguse, nii enda tarbeks kui edasimüügiks) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub. KARISTUS Kohus selgitab, et KarS § 199 lg 2 p 9 järgi toimepandud kuriteo eest on seaduseandja karistusena ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtus uuritud Aleksei Svetlovi iseloomustavatest materjalidest nähtub järgnev. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et süüdistataval on 9 kehtivat kriminaalkaristust. Viimane kriminaalkaristus KarS § 199 lg 2 p 9 ning § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel on mõistetud 13.08.2019.a. Karistus kantud. Samuti on tal 18 kehtivat väärteokaristust /II kd tl 37-46/. Harju Maakohtu 06.03.2019.a otsusest nr 1-19-1541 nähtub, et isikul on kehtiv karistus KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ühes episoodis /I kd tl 36-39/. Harju Maakohtu 13.08.2019.a otsusest nr 1-195313 nähtub, et isikul on kehtiv karistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi neljas episoodis /I kd 40-45/. Õiendist nähtub, et Aleksei Svetlovi tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2018. aastal oli 0 eurot ja tema keskmine päevasissetulek 0 eurot /II kd 20-21/. Käesolevas asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud kokku kaks teise astme kuriteoepisoodi, millistega kaasnes varaline kahju kannatanutele (kokku alla 300 euro). Tekitatud varaline kahju on kohtu hinnangul väike. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Aleksei Svetlovi süü on väike KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Arvestada tuleb, et 03.07.2019.a vargus on toimepandud enne süüdistatava suhtes tehtud viimast kohtuotsust 13.08.2019.a. Teine, 28.01.2020.a episood on aga toime pandud juba 11 päeva pärast vanglast karistuse kandmiselt vabanemist. Süüdistatav vabanes pärast karistuse täielikku ära kandmist 17.01.2020.a. Seega, vaadates süüdistatava karistusregistrit, ja toimepandud tegusid, on ilmne, et poevarguste toimepanek on muutunud Aleksei Svetlovi elustiiliks. Kuritegude toimepanemise lõpetas tema kinnipidamine järgmisel päeval pärast viimast kuriteoepisoodi, seoses sellega, et kaupluse turvatöötaja ta ära tundis. Aleksei Svetlovi poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07). Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke. Süüdistatav ei tööta, ta elatub juhutöödest. Kõik varasemad rahatrahvid väärtegude eest on isikul samuti tasumata. Kõike eeltoodut arvestades puudub kohtul ka veendumus, et Aleksei Svetlov suudaks rahalist karistust täita, kuid arvestades, et süüdistatav on varasemalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, tal on 9 kehtivat kriminaalkaristust ning nädal peale vangistusest vabanemist pani ta toime uue kuriteo, ei oleks praegusel juhul tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega, sest isegi raskemaliigilisem karistus (vangistus) ei ole isikut positiivses suunas mõjutanud. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuritegude puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust, aga ka kõiki teisi KarS §-s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ja ainuvõimalik. Süüdistatav on karistatud samalaadsete süütegude eest, tal on üheksa kehtivat karistust varguste toimepanemise eest. Käesoleval juhul on ta kohtu all kahes lõpule viidud varguse toimepanemises. Varguste toimepanemise on peatanud 6 tema kinnipidamine, mitte isiku enda käitumine. Kohus ei arvesta karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, leides, et see on ebasiiras. Isik, kes on sedavõrd aktiivne poevarguste toimepanija, ei ole midagi ettevõtnud enda elu muutmiseks ning on jätkanud kuritegude toimepanemist nädala jooksul peale vanglast vabanemist, ei ole eluliselt usutavana siiras kahetsust avaldades. Karisust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse määra arvestamisel võtab kohus arvesse, et kaks kuritegu on küll lõpule viidud, kuid teoobjektiks olid vähese väärtusega esemed ja kahju on tekitatud väheses määras. Samuti on üks tegudest toimepandud enne viimast kohtuotsust. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista karistuse siiski alla sanktsiooni keskmäära. Kohtul tuleb arvestada ka asjaoluga, et viimases kohtuotsuses mõisteti süüdistatavale karistus nelja kuriteoepisoodi eest ning üks käesolevatest tegudest on toimepandud enne seda kohtuotsust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et 03.07.2019.a kuriteoepisoodis on kohane karistada süüdistatavat vangistusega 4 (neli) kuud.

§ 238lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Aleksei Svetlovile karistuseks 2 kuud 20 päeva vangistust. Kar

S § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel, moodustades liitkaristuse eelmise s.o Harju Maakohtu 13.08.2019.a otsusega mõistetud karistusega, lugeda enne eelmist kohtuotsust toimepandud kuriteo eest mõistetav karistus, 2 kuud 20 päeva vangistust, kaetuks Harju Maakohtu 13.08.2019.a otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o 6 kuu pikkuse vangistusega ning liitkaristuseks mõista 6 kuud vangistust. Seoses Harju Maakohtu 13.08.2019.a kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse täieliku ärakandmisega lugeda mõistetud liitkaristus täielikult ärakantuks. Järgnevalt võtab kohus arvesse kõiki eelnimetatud asjaolusid (varasem korduv karistatus samaliigiliste tegude toimepanemise eest, 9 kehtivat kriminaalkaristust, 18 väärteokaristust, nädal pärast vabanemist uue kuriteo toimepanemine, kahju tekitamine eelmisest suuremas summas, s.o üle 200 euro) ja peab Aleksei Svetlovile 28.01.2020.a kuriteoepisoodis kohaseks karistuseks vangistuse 9 kuud.

§ 238lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Aleksei Svetlovile karistuseks 6 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 29.01.2020.a karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Aleksei Svetlovi kinnipidamisest, s.o alates 29.01.2020.a. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16), sh vangistuse üldkasuliku tööga asendamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Kohus karistuse kandmiselt tingimusliku vabastamise osas, sh vangistuse asendamise osas üldkasuliku tööga, leiab, et Aleksei Svetlovi ei ole võimalik vangistuse kandmiselt tingimisi vabastada. Isik on korduvalt järjestikuselt kandnud reaalset vangistust varguste eest ja see ei ole mõjutanud teda uute samalaadsete tegude toimepanemisest hoiduma. Uus episood on toimepandud juba 11 päeva pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Kohtule teadaolevalt ei ole isiku terviseseisund ka selline, mis välistaks tema vangistuse, vajadusel on tagatud vanglas ka arstiabi. Kohus leiab, et käesolevas asjas Aleksei Svetlovi isikut arvestades (korduvalt karistatud, teod 7 läinud ajas sagedasemaks, nädal peale vangistuse kandmiselt vabanemist uus kuritegu toimepandud) ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid temale mõistetud karistuse reaalselt täitmisele pööramata jätta, sh temale mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamiseks. TÕKEND Käesoleva menetluse raames on Aleksei Svetlov olnud kahtlustatavana kinnipeetud 29.01.2020.a. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki

§-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes jätkas kuritegude toimepanemist kuni kinnipidamiseni. Kohus viitab, et

§ 130

lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul on süüdistatav korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud ja jätkates nädala möödudes peale vabanemist uue kuriteo toimepanemist, siis on põhjendatud nii uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks, kui ka ärakandmisele kuuluva karistuse täitmise tagamiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada Aleksei Svetlovi suhtes tõkendina vahistamist, vahistades Aleksei Svetlovi kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. TSIVIILHAGID Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagid esitanud kannatanud AS Xxx summas 41,20 eurot ja Xxx OÜ summas 216,55 eurot. Süüdistatav Aleksei Svetlov nõustus kohtuistungil tema poolt toimepandud kuriteoepisoodides mõlema tsiviilhagi hüvitamisega, võttes hagid täielikult omaks. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanute tsiviilhagid õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanute AS Xxx ja xxx OÜ tsiviilhagid täies ulatuses ning need kuuluvad süüdistatavalt täies mahus väljamõistmisele. MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, alates 01.01.2020.a on selleks 876 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub

§ 2565lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra.

Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 438 eurot. Süüdistatava A. Svetlovi kaitsja on riigi õigusabi kulude hüvitamiseks esitanud kohtueelses ja kohtulikus menetluses taotlusi kogusummas 129,60 8 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsjale makstud tasud tuleb välja mõista A. Svetlovilt. Kohtu hinnangul ei esine süüdistataval erandlikke asjaolusid, mis tingiks väljamõistetavate menetluskulude täiendava vähendamise. Tegu on töövõimelise isikuga, kes saab ka vangistuses asuda sissetulekut teenima ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Kuivõrd A. Svetlov viibib vangistuses, on tema sissetulekud ning võimalused sissetuleku teenimiseks siiski piiratud, siis peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise, määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena alates 15.03.2020.a kuni 15.02.2021.a. Kriminaaltoimikus olev 1 CD-plaat salvestisega on dokumentaalne tõend

§ 126lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 9