← Eesti

2-19-13488/9

Obsah (9)§187§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 143§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-13488 Tsiviilasi L P hagi M T

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

  1. 03.09.2019 esitas L P (hageja) Harju Maakohtule hagi M Ti (kostja) vastu põhivõlgnevuse ja intressi nõudes. Hagi aluseks on L P ja M Ti vastu 20.01.2015 sõlmitud krediidilepingust nr 20.01.2015 ja 05.05.2014 sõlmitud lepingust tulenev võlgnevus. Kostja on 31.01.2020 e-posti xxx teel kinnitanud, et ta on menetlusdokumendid kätte saanud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
  2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
  3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma 2 teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 08.01.2020 (täpsustatud 21.03.2020) esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1200 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 100 000 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 100 000 eurot tasuda riigilõivu summas 1200 eurot. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1200 eurot. Lisaks nähtub 08.01.2020 (täpsustatud 21.03.2020) esitatud menetluskulude nimekirjast, et hageja on kandnud lepingulise esindaja kulusid kokku 1190 eurot (koos käibemaksuga). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 100 eurot/tunnis (sisaldab käibemaksu), kokku 8 tundi ja 10 minutit. Lepingulise esindaja kulud sisaldavad konsultatsiooni 1 tund; dokumentidega tutvumist, hagiavalduse koostamist, lisade korrastamist, kohtule esitamist ja hagiavalduse täpsustamist 7 tundi ja 10 minutit. Lisaks taotleb hageja tõlkekulu hüvitamist 15 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik aeg konsultatsiooniks 1 tund. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, asjas ei ole toiminud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on dokumentidega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks, lisade korrastamiseks, kohtule esitamiseks ja hagiavalduse täpsustamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi. Kohus arvestab kulunud aega 6 tundi järgnevalt: dokumentidega tutvumiseks 1 tund; arvestades 3-leheküljelist hagiavaldust, hagiavalduse koostamiseks 2 tundi; hagiavalduse täpsustamiseks 2 tundi; lisade korrastamiseks ja kohtule esitamiseks 1 tund (1 + 2 + 2 + 1 = 6). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu 700 eurot, sealhulgas käibemaks (6 + 1 = 7; 7 x 100 = 700). Kohus rahuldab

§ 143p 1 alusel hageja taotluse tõlkekulu 15 euro hüvitamiseks.

Hagejale kuulub hüvitamisele käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulu 1915 eurot, sealhulgas käibemaks (1200 + 700 + 15). Hageja taotleb käibemaksu hüvitamist, kuivõrd ta ei ole käibemaksukohuslane. Menetluskulude nimekiri jääb rahuldamata menetluskulu 475 euro ulatuses. Hageja kinnitab, et märgitud kulud on kantud seoses tsiviilasjaga nr 2-19-13488. 6.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.