,
lg 1,
lg 2 p 7 järgi ning Tiit Pendis ja Fred-Rene Habicht süüdistuses
lg 2 p 7 järgi lühimenetluse korras Prokurör Merike Lugna, ringkonnaprokurör Süüdistatav RAIMOND LAIVA Isikukood või sünniaeg: 39103164216 Elu- või asukoht ja aadress: X Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Töökoht või õppeasutus: X Ülalpeetavad: X Karistatus: - 02.05.2018 Harju Maakohtu poolt
lg 1 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust, 3 aastase katseajaga - 02.02.2016 Harju Maakohtu poolt
’1 järgi 10 kuud ja 25 päeva vangistust, mis asendati 325 tunni üldkasuliku tööga 2 aastase tähtajaga - 07.09.2015 Pärnu Maakohtu poolt
lg 1 järgi, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi 8 kuud vangistust, millest vabastati
lg 1, 3 alusel 1 a ja 10 k katseajaga Kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik, määratud korras Süüdistatav FRED-RENE HABICHT Isikukood või sünniaeg: 39208015222 Elu- või asukoht ja aadress: X Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Töökoht või õppeasutus: X Ülalpeetavad: X Karistatus: 09.06.2016 Pärnu Maakohtu poolt
lg 1 järgi 6 kuud vangistust 1 aastase katseajaga Kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello, määratud korras Kannatanud X RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309, § 310 lg 1, 311-313, § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 4, § 180 lg 1, 3 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Raimond Laiva esitatud süüdistustes:
järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 2 p 7 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.
lg 1, 3 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat vangistust. 2
lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 02.05.2018.a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega 2 (kaks) aastat, 5 (viis) kuud ja 29 päeva vangistusega, mõistes liitkaristuseks 5 (viis) aastat, 5 (viis) kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse kandmise aja algust alates tema kinnipidamisest 09.12.2018.a. Raimond Laiva suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Süüdi tunnistada Tiit Pendis
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat ning 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 16.05.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3619 mõistetud karistusega 8 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks seeläbi 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangisust. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kohtuotsuse jõustumisel ilmuda kutse peale kinnipidamiskohta karistust kandma. 3. Süüdi tunnistada Fred-Rene Habicht
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kohtuotsuse jõustumisel ilmuda kutse peale kinnipidamiskohta karistust kandma.
lg 1 järgi seonduva kuriteoepisoodiga, asitõendite vaatluse aluseks olevate andmetega ( II kd tl 79,82), mis asuvad kriminaalasja juures; 1 CD plaat hädaabikõne salvestisega; 2 CD plaati sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, mis asuvad kriminaalasja juures. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada:
-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning olles seega
-1 järgi täheldatav isik, juhtis 21.10.2018.a kella 10:32 ajal X tee 6 km mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga X omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sõidukil oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll ja puudus kehtiv liikluskindlustus. - olles eelnevalt kahel korral 27.09.2018.a. ja 21.10.2017.a. juhtimiselt kõrvaldatud Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1, 3 alusel, kuna temal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning olles seega
-1 täheldatud isik, juhtis 09.12.2018 kella 00:16 ajal X maakonnas X vallas X külas X tee 1 kilomeetril suunaga X tee suunas mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga X, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Mootorsõiduki juhtimisega omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust süstemaatiliselt pani Raimond Laiva toime
- 14.05.2018.a kella 09.56 ajal IP aadressilt X ning 02.07.2018 kella 21.53 ja 22.12 ja 03.07.2018 kella 09:13 ajal IP aadressilt X X linnas X kõrvaldas ebaseaduslikult interneti suhtlusportaalis Facebook.com X kasutajakonto kasutajatunnuse ja vahetas ära portaali sisenemise salasõna, tagades sellega endale ebaseadusliku juurdepääsu X Facebook.com kasutajakontole. Raimond Laiva sisenes ajavahemikul 14.05.2018.a kuni 03.07.2018.a kokku 103 korral erinevatelt IP aadressidelt X teadmata ja nõusolekuta tema Facebooki kontole. 5
- tegutsedes ühises grupis koos Tiit Pendis’e ja Fred-Rene Habicht’iga, pani toime röövimise, mis seisnes selles, et kui Tiit Pendis oli Raimond Laiva ja Fred-Rene Habicht’i musta värvi sõiduautoga Volkswagen Passat reg.märgiga X 29.11.2018.a enne kella 22.20 X vallas X külas asuva „Piiri“ kohviku juurde sõidutanud, väljusid Raimond Laiva ja Fred-Rene Habicht sõiduautost ning sisenesid näo ees maske kandes kohvikusse. Kohvikus jäi Raimond Laiva esialgu seisma välisukse juurde, kuid Fred-Rene Habicht hüppas üle müügileti ning lõi müügileti taga olnud müüjat X rusikatega korduvalt pea piirkonda ning jalaga ühel korral keha piirkonda. Sel ajal, kui Fred-Rene Habicht peksis X, läks Raimond Laiva müügileti juurde ning võttis müügileti pealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha summas 134 eurot. Kui Fred-Rene Habicht oli X peksmise lõpetanud, väljusid Raimond Laiva ja FredRene Habicht kohvikust, misjärel Tiit Pendis toimetas Fred-Rene Habicht’i ja Raimond Laiva kuriteo toimepanemise kohalt koos kuriteo toimepanemise käigus saadud varaga minema. Fred-Rene Habicht tekitas oma käitumisega X füüsilist valu ja erinevaid tervisekahjustusi pea ja keha piirkonnas. Raimond Laiva, Fred-Rene Habicht ja Tiit Pendis põhjustasid ühise tegevuse käigus kogumis X varalist kahju summas 134 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis pani Raimond Laiva toime
Tiit Pendis on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema: - tegutsedes ühises grupis koos Fred-Rene Habicht’i ja Raimond Laiva’ga pani toime röövimise, mis seisnes selles, et tema, olles teadlik, et Fred-Rene Habicht ja Raimond Laiva tahavad X vallas X külas asuvat „Piiri“ kohvikut röövida, juhtis enda kasutuses olevat musta värvi sõiduautot Volkswagen Passat reg.märgiga X ja sõidutas Fred-Rene Habicht’i ja Raimond Laiva 29.11.2018.a enne kella 22.20 „Piiri“ kohviku juurde. Kui Fred-Rene Habicht ja Raimond Laiva olid sõiduautost väljunud ning „Piiri“ kohvikusse sisenenud, jäi Tiit Pendis neid sõiduautoga kohviku vahetusse lähedusse ootama. Kui Fred-Rene Habicht ja Raimond Laiva oli „Piiri“ kohvikus röövimise toime pannud ning kohvikust väljunud, istusid Fred-Rene Habicht ja Raimond Laiva Tiit Pendis’e sõiduautosse, misjärel Tiit Pendis toimetas Fred-Rene Habicht’i ja Raimond Laiva kuriteo toimepanemise kohalt koos kuriteo toimepanemise käigus saadud varaga minema. Tiit Pendis, Fred-Rene Habicht ja Raimond Laiva põhjustasid ühise tegevuse käigus kogumis X varalist kahju summas 134 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis pani Tiit Pendis toime
Fred-Rene Habicht on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema: - olles alkoholijoobe seisundis ja tegutsedes ühises grupis koos Tiit Pendis’e ja Raimond Laiva’ga pani toime röövimise, mis seisnes selles, et kui Tiit Pendis oli Fred-Rene Habicht’i ja Raimond Laiva musta värvi sõiduautoga Volkswagen Passat reg.märgiga X 29.11.2018.a enne kella 22.20 X vallas X külas asuva „Piiri“ kohviku juurde sõidutanud, väljusid FredRene Habicht ja Raimond Laiva sõiduautost ning sisenesid näo ees maske kandes kohvikusse. Kohvikus jäi Raimond Laiva seisma välisukse juurde, kuid Fred-Rene Habicht läks müügileti juurde ning pani mõlema käe labad müügileti peale, et sellest üle hüpata. Müügileti taga olev müüja X püüdis takistada Fred-Rene Habicht’i üle müügileti tulemast, 6
Kohtuistungil prokurör nõudis süüdistatavate esitatud süüdistustes süüdimõistmist ja karistamist järgnevalt: R. Laivale mõista
-1 järgi 6 kuud vangistust;
lg 1 järgi 8 kuud vangistust ning
lg 2 p 7 järgi 4 aastat vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel karistust 1/3 vähendada ja karistuseks mõista 3 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust 02.05.18 Harju MK poolt mõistetud karistuse 2 aasta 6 kuu võrra, lõplikuks karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse aja algust lugeda alates 09.12.2018. Tiit Pendisele mõista karistuseks
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, karistuseks jääb 2 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel liitmisele 09.05.19 Pärnu MK poolt mõistetud 8 kuud vangistust, lõplik 2 aastat 8 kuud vangistust. F-R. Habichtile mõista karistuseks
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, lõplik karistus 3 aastat vangistust. Kaitsjad ja süüdistatavad taotlesid kergemaid karistusi. 7
,
lg 1 ja
lg 2 p 7 järgi ning Tiit Pendise ja Fred-Rene Habichti süüdistus
1. Raimond Laivale, Tiit Pendisele ja Fred-Rene Habichtile esitatud süüdistus
lg 2 p 7 järgi Süüdistatavad Raimond Laiva, Tiit Pendis ja Fred-Rene Habicht on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Puudub vaidlus selles, et kõnealune kuriteosündmus leidis aset süüdistuses toodud ajal ja kohas. Süüdistatavaid süüdistatakse
lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so süüteo toimepanemises grupi poolt, s.o kaastäideviijatena.
lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Fred-Rene Habicht ütlustega on tõendatud, et röövimise plaan tekkis koos R. Laivaga T. Pendise juures alkoholi tarvitades. Seal näitas R. Laiva talle ühte enda maski, mis oli paksust riidekangast ning vähemalt ühe silmaauguga. Nad arutasid, et „Piiri putkat“ on lihtne röövida, kuna see jääb X linna piirile. T. Pendist sellel ajal ei olnud kodus, kuid kui ta jõudis, tutvustasid nad talle plaani. T. Pendis ei öelnud, et ta ei ole sellega nõus, kuid konkludentselt ühines plaani realiseerimisega. T. Pendise 09.01.2019 ütluste kohaselt ta ei teadnud, et R. Laiva ning Fred-Rene Habicht lähevad kohvikut röövima, tema teadmise kohaselt pidid nad minema alkoholi ostma. 17.01.2019 ütlustes tunnistab ta aga üles, et oli teadlik sellest, et R. Laiva ja F-R. Habicht tahavad „Piiri“ kohvikut röövida. Samuti oli ta nõus, et sõidutab nad kohale ning ootab nad ära. Ta oli teadlik, et nad lähevad röövima maskidega. Kohus on seisukohal, et T. Pendise 17.01.2019 ütlused on usaldusväärsed ning need haakuvad F-R. Habichti ütlustega, kelle ütlustes puudub samuti alus kahelda, kuna need on väga detailsed ning tunnistavad kogu sündmuste käigu ja kuriteo üles. T. Pendise poolset plaaniga nõusolekut näitab ka see, et ta asus kahe alkoholijoobes tuttavaga hilisõhtul sõitma X külast X valda „Piiri“ kohviku juurde. Nii T. Pendise enda kui Fred-Rene Habicht ütlustega on tõendatud, et ta jäi seisma mitte kohviku ette parkasse, vaid vastassuunda kohvikust eemale (T. Pendise ütlustele lisatud skeem). T. Pendise autos ootamine oli vajalik ka seetõttu, et sündmuskohalt kiiresti lahkuda, kuna pidi teada olema, et selliselt kohvikut röövides, võidakse politsei kutsuda kasvõi kannatanu poolt pärast lahkumist. Sellega hoidis T. Pendis tegu ja plaani lõplikku realiseerimist täielikult enda kontrolli all, et põgenemisauto ootas ja oli stardivalmis. Tema teopanus oli seega väga oluline. Riigikohus on sarnaselt käesolevale kaasusele juba 1998.a lahendis asjas 3-1-1-116-98 leidnud, et röövimise toimepanemisel grupis saab sõiduki juht olla kaastäideviija, mitte vaid kaasaaitaja. 8
lg 1 sätestab, et röövimine on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Seega analüüsib kohus, kas süüdistatavate poolt toimus võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.t kas tegemist oli süüdistatavate jaoks võõraste vallasasjadega. Ning edasi, kas süüdistatavad kasutasid asja hõivamiseks vägivalda. 30.11.2018 X kannatanuna ülekuulamise protokolli kohaselt oli ta 29.11.2018 Piiri kohvikus tööl, kui umbes kella 22.15 ajal sisenesid kaks maskidega meesterahvast. Üks meestest jäi kohviku välisukse juurde seisma, teine hüppas baarileti taha ning lükkas kannatanut ühe käega rindkere piirkonnast taha poole nii, et kannatanu kukkus istuli enda selja taga olevale toolile. Kohe peale seda sooritas mees löögi rusikaga kannatanu näo suunas, kannatanu sai käed näo ette kaitseks tõsta ning löök tabas lauba või oimu piirkonda. Kannatanu kukkus koos tooliga maha. Mees lõi teda jalaga ühel korral alaselja piirkonda. Kannatanu sai kuidagi häirenupule vajutada. Seda nähes aga mees ägestus ning hakkas kannatanut mõlema käe rusikaga pea piirkonda lööma, ta lõi vähemalt kolmel korral. Kannatanu tõmbas mehel maski peast ning nägi ta näo paremat poolt. Mees suundus teenindussaali ning kui kannatanu sinna järgi läks mehi enam seal polnud. Ta lukustas ukse ning helistas häirekeskusesse. Pärast seda märkas ta, et kassaaparaat rippus juhtme küljes, sealt oli rahasahtel välja tõstetud. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad A. T. ütlused, kellele kannatanu helistas vahetult pärast kuriteosündmust. Samuti haakub kannatanu ütlustega sündmuskoha vaatlusprotokoll, millistele lisatud piltidelt nähtub segi pekstud kohvik. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et kohviku esisel parkimisalal oli erinevates kohtades euromünte (vaadeldud 10.01.2019 asitõendi vaatlusprotokollis). Mündid on kannatanu X tagasi saanud. Eelnev viitab, et süüdistatavatel oli kiire kohvikust äraminekuga ning nad lihtsalt pillasid osad mündid maha, sest varastatud raha oli enamuses müntides (vahetusraha). Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab ka Häirekeskuse kõne, milles kannatanu ütleb, et kaks maskides meest röövisid piiri kohvikut ning tungisid talle kallale, ta ei tea palju ja mida võeti, kuna kõik on segi pekstud. Samuti 9
Arvestades eelnevalt tõendamist leidnud süüdistatavate rollijaotust, saab järeldada, et röövimine pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatavad tegutsesid koos ühise eesmärgi saavutamise nimel, tegutsedes kooskõlastatult nii vägivalda tarvitades kui ka sularaha ära võttes. Kohus on seisukohal, et T. Pendis, F-R. Habicht ja R. Laiva panid teo toime kavatsetusega. Nad plaanisid röövimist põhjalikult ette ning läksid Piiri kohvikusse eesmärgiga vägivalda kasutades raha ebaseaduslikult ära võtta. Röövi planeeritust näitab ka asjaolu, et auto numbrimärgid eemaldati R. Laiva poolt kohviku läheduses tee ääres vastavalt Fred-Rene Habicht ütlustele. Enne lepiti kokku, et R. Laiva võtab ära raha, seni kuni F-R. Habicht n.ö surub müüja maha. T. Pendis oli plaanist täielikult teadlik ja tema oluline panus oli plaani õnnestumises selles osas, et sõita röövima ja kiirelt seejärel lahkuda. Vägivallateod olid toime pandud teadlikult ja tahtlikult, eesmärgiga saada kannatanult tema vara, mida süüdistatavad ka said. Tegu toime pandud grupi poolt ning kvalifitseerub
2. Raimond Laivale esitatud süüdistused
21.10.2018.a kella 10:32 ajal toimepandud episoodis Kaitsja pool on märkinud, et neil ei ole vaidlust süüdistuste osas
R. Laiva on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistatud. Puudub vaidlus selles, et R. Laiva juhtis 21.10.2018.a kella 10:32 ajal X tee 6 km mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga X omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Nimetatu kohta on koostatud ka väärteoprotokoll. R. Laiva on kohtueelses menetluses antud ütlustes tunnistanud, et oli süüdistuses toodud ajal ja kohas sõiduki roolis ning tal puudus juhtimisõigus. Süüdistatava ütlusi kinnitavad politseinikust tunnistaja J. L. ütlused, milliste kohaselt olles patrullteenistuses 21.10.2018 X, X vallas, X külas, X tee 6 km koos T. V. peatas ta 10.32 ajal mootorsõiduki Ford Mondeo reg nr X ning sõidukit juhtis R. Laiva. Kontrollimisel selgus, et R. Laiva ei oma mootorsõiduki juhtimise õigust ja on eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sõidukil oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll ja puudus kehtiv liikluskindlustus. 21.10.2018 mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tõendatud, et R. Laiva kõrvaldati 21.10.2018 kell 10.32 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning seda kuni juhtimisõiguse omandamiseni. R. Laival juhtimisõiguse puudumist tõendab ka maanteeameti andmebaasi väljavõte. Süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega
lg 1 tähenduses, mis
koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta (RKL nr 3-1-1-75-15 p 8). Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud süüteod moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui antud süüteod on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Jätkuva teo puhul on tegemist õiguslikult ühe süüteoga ja see kvalifitseeritakse põhikoosseisu järgi. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline (RKL nr 3-1-1-87-08 p 10). Karistusregistri väljavõttega on tõendatud, et R. Laiva on karistatud
Seega R. Laiva ei muutnud enda elustiili ja tuleb tuvastada käesoleva süüdistuse järgi, et ta on toime pannud uue süstemaatilise rikkumise. Seda näitab kogumis ka järgmine episood, et isik ei ole ajas enda käitumist kuidagi muutnud, harjumus sama regulatsiooni rikkuda ei ole kuhugi kadunud, vaid jätkub. Eeltooduga on tõendamist leidnud kõik
2.
Kohus on seisukohal, et R. Laiva pani kahes episoodis teod toime kavatsetusega, sest ta oli igati teadlik juhtimisõiguse puudumisest. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus R. Laiva süüdi
3. Raimond Laivale esitatud süüdistus
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos
Juurdepääsu hankimine on olukorra loomine, kus isikul on võimalik arvutisüsteemi selle sihipärasel moel kasutada kas aktiivselt (teostades ise andmetöötlust) või passiivselt (kasutades juba teostatud andmetöötluse tulemusi) (RKL nr 3-1-1-94-14 p 187-188). Võimalus süsteemi aktiivselt kasutada tekib isikul nt juhul, kui ta on end süsteemi sisse loginud ja seeläbi loonud võimaluse kasutada süsteemis olevad 12
R. Laiva pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Ta tegi aktiivseid toimingud, selleks, et salasõna kõrvaldada ning kannatanu Facebooki kontole sisse saada ning seejärel seal sõnumeid saata. Kohus tunnistab R. Laiva
Õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. 4. Karistus 4.1. Raimond Laiva
R. Laiva süü suuruse juures arvestab kohus, et ta pani teo toime kavatsetult. Kohus arvestab süü juures kannatanule tekitatud vigastuste ulatust ning iseloomu. Arvestades kannatanu läbielamisi ja vigastusi on tegemist tõsise kuriteoga. Kannatanu oli, Häirekeskuse kõnet kuulates, selgelt šokis ning see on ka eluliselt usutav, kui isikute grupis maskides mehed tulevad hilisõhtusel ajal üksikusse, linnast eemal, metsa ääres asuvasse kohvikusse, kus kannatanu oli üksi. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt nõustub prokuröri karistusettepanekuga, milleks on neli aastat vangistust. R. Laiva on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning käesolevad teod on ta toime pannud Harju Maakohtu 02.05.2018.a otsusega määratud katseajal. Kohus leiab, et see näitab, et R. Laiva ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkanud kuritegelikku teed. Arvestades seda ning ta teisi episoode, milles R. Laiva on käesoleva kohtuotsusega süüdi mõistetud, on vältimatu reaalse vangistuse mõistmine.
R. Laiva süü suuruse juures arvestab kohus, et ta pani teo toime otsese tahtlusega. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades teisi episoode, milles R. Laiva on süüdi tunnistatud ei ole kohtu hinnangul põhjendatud rahalise karistuse mõistmine. Eelnevat arvestades nõustub kohus prokuröri karistusettepanekuga, milleks on 8 kuud vangistust.
R. Laiva süü suuruse juures arvestab kohus, et ta on süüdi mõistetud kahes kavatsetusega toimepandud episoodis. Viimases episoodis oli R. Laival ka kaassõitja peal. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 14
lg 1, 3 alusel tuleb suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 3 aastat vangistust.
lg 2 alusel tuleb suurendada karistust Harju Maakohtu 02.05.2018.a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega 2 aastat, 5 kuud ja 29 päeva vangistusega, mõistes liitkaristuseks 5 aastat, 5 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel tuleb arvata karistuse kandmise aja algust alates tema kinnipidamisest 09.12.2018.a. Raimond Laiva suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tõkendi jätkuv kohaldamine on põhjendatud ja vajalik, arvestades R. Laiva kuritegude arvu, võib ta jätkuvalt toime panna kuritegusid. 4.2. Fred-Rene Habicht
F-R. Habichti süü suuruse juures arvestab kohus, et ta pani teo toime kavatsetult. Lisaks just tema pakkus välja, et röövitavaks kohaks võiks olla „Piiri“ kohvik. Vägivalda kannatanu suhtes kasutas tema. Kohus arvestab kannatanule tekitatud vigastuste ulatust ning iseloomu. Arvestades kannatanu läbielamisi ja vigastusi on tegemist tõsise kuriteoga. Kannatanu oli Häirekeskuse kõnet kuulates selgelt šokis ning see on ka eluliselt usutav, kui maskides mehed tulevad hilisõhtusel ajal üksikusse, linnast eemal, metsa ääres asuvasse kohvikusse, kus kannatanu oli üksi. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt nõustub prokuröri karistusettepanekuga, milleks on neli aastat vangistust. F-R. Habicht on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning seda samuti vägivallakuriteos. See näitab, et F-R. Habicht ei ole eelmisest karistusest järeldusi teinud. F-R. Habichtil oli ka kuriteo toimepanemise ajal X, kuid ka see asjaolu ei suutnud teda hoida toimepanemast rasket esimese astme kuritegu. Lähtudes eeltoodust ja kuriteo toimepanemise asjaoludest leiab kohus, et F-R. Habichti tingimisi vabastamine eripreventiivses mõttes ei saa kõne alla tulla ning karistus tuleb ära kanda reaalselt. Ka senine kohtupraktika toetab arusaama, et karistusest tingimisi vabastamine saab üldjuhul kõne alla tulla vaid kergemate kuritegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul (RK 20.02.2007 otsus asjas nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et mingeid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tingimisi vabastamise ei esine. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuleb lugeda alates karistuse kandmisele ilmumisest ning karistust tuleb kandma ilmuda kutse peale. Kohus arvestab F-R. Habichti puhul asjaolu, et tal on X, siis teda, kui süüdimõistetut mitte vahistada kohtusaalis ning tal võimaldada ilmuda kutse peale karistust kandma, et ta saaks enda pere 15
T. Pendise süü suuruse juures arvestab kohus, et ta pani teo toime kavatsetult. Kohus arvestab kannatanule tekitatud vigastuste ulatust ning iseloomu. Arvestades kannatanu läbielamisi ja vigastusi on tegemist tõsise kuriteoga. Kannatanu oli häirekeskuse kõnet kuulates selgelt šokis ning see on ka eluliselt usutav, kui maskides mehed tulevad hilisõhtusel ajal üksikusse, linnast eemal, metsa ääres asuvasse kohvikusse, kus kannatanu oli üksi. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt nõustub prokuröri karistusettepanekuga, milleks on neli aastat vangistust. T. Pendis pärast käesoleva teo toimepanemist karistatud kriminaalkorras ning seda mh vägivallakuriteos. See näitab, et T. Pendis on jätkanud pärast kahtlustuse esitamist käesolevas teos kuritegude toimepanemist. T. Pendisel oli ka kuriteo toimepanemise ajal X, kuid ka see asjaolu ei suutnud teda hoida toimepanemast rasket esimese astme kuritegu. Lähtudes eeltoodust ja kuriteo toimepanemise asjaoludest leiab kohus, et T. Pendist ei ole võimalik karistusest tingimisi vabastada ning vangistus tuleb ära kanda reaalselt. Ka senine kohtupraktika toetab arusaama, et karistusest tingimisi vabastamine saab üldjuhul kõne alla tulla vaid kergemate kuritegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul (RK 20.02.2007 otsus asjas nr 3-1-1-99-06). Erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tingimisi vabastamise ei esine. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 2 aastat ning 8 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 16.05.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3619 mõistetud karistusega 8 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liikaristuseks seeläbi 2 aastat ja 8 kuud vangisust. Karistuse kandmise aja algust tuleb lugeda alates karistuse kandmisele ilmumisest ning karistust tuleb kandma ilmuda kutse peale. Kohus arvestab, et kuna T. Pendisel on X, siis süüdimõistetut mitte vahistada kohtusaalis ning tal võimaldada ilmuda kutse peale karistust kandma, et ta saaks enda pere elukorraldust enne karistuse kandmist korraldada. 5. Menetluskulud Välja mõista tuleb süüdistatavatelt Raimond Laivalt Fred-Rene Habichtilt ning Tiit Pendiselt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 alusel riigituludesse menetluskulud seoses I astme kuriteo toimepanemisega: sundraha kõigilt 1350 eurot, DNA ekspertiisi maksumusest igalt ühelt 532 eurot (kogumaksumus 1596 eurot) ning tasu riigi õigusabi eest Raimond Laivalt kokku 1807,26 eurot (121,50 eurot, 420 eurot, 184,32 eurot, 383,52 eurot ja 513,60 eurot) Tiit Pendiselt kokku 619,20 eurot (259,20 eurot ja 360 eurot) ning Fred-Rene Habichtilt kokku 680,40 eurot (424,80 eurot ja 255,60 eurot). F-R. Habichti kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsja sõidukulude riigi 16
lg 1 alusel, kuid vastavalt Riigikohtu 02.05.2011 otsusele asjas nr 3-1-1-24-11 punktile 10.1, ei ole välistatud, et katmaks kriminaalasjade menetlemisega kaasnevaid üldisi menetluskulusid mõistetakse süüdistatavalt sundraha välja nii varasema kui ka hilisema kohtuotsusega. Kriminaalasjades, milles mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtuda alati konkreetsest kriminaalmenetlusest. Sundraha suurus sõltub KrMS § 179 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt kuriteo raskusastmest
Kriminaalasjas nr 1-19-3619 on sundaraha määratud teise astme kuritegude toimepanemise eest ja kokkuleppemenetluses, millega on ka T. Pendis ise nõustunud. Esimese astme kuriteo. Käesolevalt on T. Pendis aga süüdi mõistetud oluliselt raskemas ja keerukamas, s.o isikute grupis toime pandud ning esimese astme kuriteos, millise toimepanemisega kaasnevalt on ettenähtud alati suurem sundraha. Riigikohus on varasemas praktikas sedastanud, et sundraha instituut ei kanna karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki kriminaalmenetluse üldiste kulude hüvitamiseks. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et sundraha käesolevas asjas tuleb T. Pendiselt täies ulatuses esimese astme kuriteos süüdimõistmise tõttu välja mõista, sest on põhjendatud eelnimetatud kompensatoorsetel kaalutustel. 6. Tsiviilhagid 6.1. X tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on Raimond Laiva, Tiit Pendise ja Fred-Rene Habichti süü neile inkrimineeritud kuriteos
X on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 134 eurot solidaarselt kõikide süüdistatavate vastu. Süüdistatavad on hagi õigeks võtnud. 17
X on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 552, 74 eurot ning mittevaralise kahju nõude summas 1000 eurot solidaarselt kõikige süüdistatavate vastu. Varalise kahju nõue Selle nõude osas on süüdistatavad hagi õigeksvõtnud ning see hagi tuleb seega VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt Raimond Laivalt, Tiit Pendiselt ja Fred-Rene Habichtilt kannatanu X kasuks 552,74 eurot seoses hagi õigeksvõtuga TsMS § 440 lg 1 alusel. Mittevaralise kahjunõue Kannatanu on esitanud ka tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes. Kohus jõuab alljärgmistel põhjendustel seisukohale, et nõue ja selle suurus on mõistlikult põhjendatav ning kuulub rahuldamisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Seepärast ei saa üldjuhul ka vaidlustada hüvitise väljamõistnud kohtu otsust ainuüksi hüvitise suuruse põhjendamatusele tuginedes. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-19-08, p 13 ja 22. oktoobri 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-85-08, p 13; viidatud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. detsember 2012 asjas nr 3-1-1-116-12 p 18) Käesolevas asjas esitatud hagi aluseks olevad asjaolud, mis puudutavad süüdimõistetute poolt tervisekahjustuse tekitamist ning kehalist väärkohtlemist, kattuvad süüdistuse alusfaktidega, mis on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Kannatanu vigastused on tõendamist leidnud meditsiinidokumentidega ning kannatanu enda ütlustega. Viimaste järgi on tõendamist leidnud ka valu tekitav kehaline väärkohtlemine vastavalt esitatud süüdistusele. Eelnimetatu on põhjuslikus seoses süüdistatavate käitumisega. Tõendamist on 18
lg 1 järgi seonduva kuriteoepisoodiga, asitõendite vaatluse aluseks olevate andmetega ( II kd tl 79,82), mis asuvad kriminaalasja juures; 1 CD plaat hädaabikõne salvestisega; 2 CD plaati sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, mis asuvad kriminaalasja juures. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada
lg 2 p 7 seonduva sündmuskoha vaatluse käigus võetud proovid, mis asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoiuruumis ( pakendid 2-4). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik 20
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.