KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2020 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-20-318 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Asja läbivaatamise kuupäev 11.03.2020 Väärteoasi A. C. väärteoasi Karistusseadustiku §218 lg.1 järgi A. C. sünd. xx.xx.xxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, xxx kodanik, elukoht xxx xx xxx vallasisene linn IdaVirumaa, töökoht puudub Küllike NAMM Kaitsja vandeadvokaat Andres VISNAPUU Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Kaebuse esitaja OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Andres VISNAPUU 07.01.2020 otsus väärteoasjas nr xxxxxxx A. C.i karistamise osas Karistusseadustiku §218 lg.1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 300 (kolmsada) eurot – tühistada ja väärteoasja menetlus Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel lõpetada. A. C.i kaebus rahuldada. 1 Väärteomenetluse seadustiku §23 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt A. C.i kasuks kaitsjatasu 1710 (üks tuhat seitsesada kümme) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumise järel kanda A. C.i arvelduskontole nr xxxxxxx. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV väärteomenetleja Triin Pihlak koostas 10.12.2019 väärteoprotokolli A. C.i kohta selles, et viimane kahjustas avaldajale kuuluva sõiduauto Honda CR-V (registreerimismärk xxxxxx) tagumist vasakpoolset ust, tekitades sinna värvikahjustuse. Kahju on sõiduki tagumise vasakpoolse ukse kriipimisega tekitatud 641,96 €. Sellega pani A. C. toime väärteo Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) §218 lg.1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu 07.01.2020 otsusega väärteoasjas nr xxxxxxxxx määrati A. C.ile KarS §218 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 300 €. Otsuse kohaselt arvestati kergendava asjaoluna kehtivate karistuste puudumist. A. C. esitas 22.01.2020 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kuna esitatud kaebus oli puudustega, andis maakohus oma 10.02.2020 määrusega kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. A. C.i kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm esitas 20.02.2020 maakohtule puuduste kõrvaldamise dokumendi, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi tekstis VTMS) §29 lg.1 p.1 alusel lõpetada. Kaebuse kohaselt on asja materjalides asuv Asitõendi vaatlusprotokoll lubamatu tõend, kui aga kohus selle seisukohaga ei nõustu, osutas kaitsja järgnevale. Asitõendi vaatlusprotokolli lisas esitatud fotodelt ei ole võimalik eristada, kas fotodel olev isik puudutas pargitud autosid, mille vahelt ta läbi läks, või mitte. Fotol oleva isiku käsi ei ole võimalik eristada, samuti ka mitte autode piirjooni, kuivõrd tegemist on pimeda ajaga ning parempoolne auto on tumedat värvi. Isegi, kui oletada, et fotodel olev isik puutus parempoolse sõiduki vastu, ei ole seeläbi võimalik tuvastada värvikahjustuse tekkimist parempoolsele sõidukile. Vaatlusprotokollis on kirjeldatud, et isik hoiab kätt sõiduki vastas ja liigub samal ajal kaamera poole. Ka ei ole fotidelt 2 võimalik tuvastada, et parempoolse auto puhul on tegemist just sõiduautoga Honda CR-V registreerimismärgiga xxxxxx. Vastavalt ERGO Insurance SE poolt 17.10.2019 väljastatud õiendile on juhtunu toimumise aeg 12.10.2019, kahjustatud objektiks Honda CR-V xxxxxx ning kahju suuruseks 641,96 €. Seega on kahju tekkinud mingi muu sündmusega, kuna väärteootsuse kohaselt on väärtegu toime pandud 11.10.
- Samuti puudub õiendil igasugune kirjeldus sõidukile Honda CR-V registreerimismärgiga xxxxxx tekkinud kahjustuse iseloomu kohta. Tulenevalt D.S.i ütlustest on käesoleval ajal tuvastamata, millal sõidukile Honda CR-V registreerimismärgiga xxxxxx tegelikkuses kahju tekkis. Maakohtu istung Maakohtu istungil kinnitas menetlusalune isik A. C., et ei ole süüdi ja midagi lisada ei soovinud. Vastuseks kaitsja küsimustele seletas menetlusalune isik, et sõidukile Honda ta kahju ei tekitanud, koju tulles oli tal käes a4 suuruses ümbrik, vastuseks kohtuvälise menetleja küsimusele kinnitas menetlusalune isik, et autot ta ei puudutanud. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm jäi maakohtu istungil esitatud kaebuse ja selle taotluse juurde ja soovis rõhutada järgmist. Asitõendi 11.11.2019 vaatlusprotokolli kohaselt algas uurimistoiming 21.10.2019 kell 08.03 ja selle viis läbi Triin Pihlak. Asja materjalide kohaselt oli Triin Pihlak sel ajal puhkusel. Asja materjalides on viidatud, et menetlusalune isik suunas oma käe auto poole, kuid käe suunamise ja kriimustuse vahel pole tõendit, mis seda kinnitaks. Samuti puuduvad asja materjalides tõendid, mis viitaksid, et kriimustused oleksid tekkinud märgitud ajal. Kohtuvälise menetleja esindaja Andres Visnapuu leidis maakohtu istungil, et kuna kohtuvälise menetleja poolt on antud väärteoasja menetlemisel tehtud hulgaliselt menetlusvigu, tuleb väärteomenetlus lõpetada ja kaebus rahuldada. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära menetlusosalised, leidis, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. kuulanud Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Nagu nähtub 10.12.2019 koostatud väärteoprotokollist ja 07.01.2020 koostatud otsusest väärteoasjas nr.2440,19,005379, rikkus menetlusalune isik KarS §203 lg.1 ja pani toime väärteo KarS §218 lg.1 järgi. 3 KarS §218 lg.1 näeb ette vastutuse muuhulgas varavastase väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. süüteo eest Kõigepealt peab maakohus vajalikuks hinnata kohtuvälise menetleja 07.01.2010 otsuses nimetatud väärteo toimepanemist kinnitavaid tõendeid. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid. Esmalt märgib maakohus, et nimetatud pealkirjaga dokument asja materjalides puudub, küll on aga asja materjalides Vaatlusprotokoll, millele on lisatud fototabelid. Viimatinimetatud protokolli kohaselt teostati vaatlust 12.10.2019 Narva mnt 49 ja Soo 34 vahelises parklas. 10.12.2019 väärteoprotokolli ja 07.01.2020 otsuse kohaselt oli väärteo toimepanemise koht Narva mnt 49, kahte aadressi ja nendevahelist parklat pole neis nimetatud. Kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas maakohtu istungil, et ajal, mil teostati nn sündmuskoha vaatlust, oli kõnealune sõiduk ümber pargitud. Seega ei ole võimalik rääkida sündmuskoha vaatlusest, pigem on tegemist asitõendi vaatlusega, mille käigus vaadeldi ja fotografeeriti vaatlusprotokolli kohaselt sõiduautot Honda CR-V registreerimismärgiga xxxxxx. Vaatlusprotokollis on kirjeldatud nimetatud sõiduki kahte kriimustust – üks paremal esiuksel ja teine vasakul tagauksel. Lisas olevatelt fotodelt ei ole kuidagi võimalik tuvastada, et tegemist on sõidukiga, mille registreerimismärk on xxxxxx. Tunnistaja D. S.i ütlusi maakohus käesolevas kohtuotsuses ei hinda, kuna tunnistaja ütlused on tõendina hinnatavad vaid juhul, kui tunnistaja on üle kuulatud vahetult kohtumenetluse käigus. Sellist taotlust ei ole keegi menetlusosalistest esitanud, ka mitte enne kohtuliku uurimise lõppu. Läbiotsimise määrus ei ole tõend väärteoasjas. Tegemist on dokumendiga, mis on aluseks menetlustoimingu tegemisele. Läbiotsimismäärusega andis Viru Maakohtu kohtunik 18.10.2019 loa läbiotsimiseks, et saada ja kaasa võtta turvakaamerate videosalvestis, et sealt kopeerida videosalvestised järgmistel ajavahemikel – 04.10.2019 kell 20.00 – 05.10.2019 kell 11.40 ja 11.10.2019 kell 19.00 – 12.10.2019 kell 04.
- Turvakaamerate videosalvestise kaasavõtmise võimaluse puudumisel kopeerida samade ajavahemike videosalvestised kohapeal. Läbiotsimisprotokoll. Nimetatud dokumendi kohaselt leiti ja võeti ära garaaži nurgas riiulil olev (Hiseeu ja adapter) musta värvi, seerianumber 201810000000000671, pakendati turvaümbrikusse nr.
- Sellest protokollist ei selgu, mis nimelt lisaks adapterile võeti ära, kuna selle kohta on ainult kirjas mark – Hiseeu. 10.12.2019 väärteoprotokollis ja 07.01.2020 otsuses on märgitud, et tegemist on videosalvestiga Hiseeu. Läbiotsimisprotokollist seda ei nähtu. Maakohus peab siinkohal vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu ka asjaolule, et läbiotsimismääruse kohaselt sooviti kaasa võtta või kopeerida vaid videosalvestised kahe ajaperioodi kohta, mingite seadmete (videosalvesti ja adapter) kaasavõtmiseks luba ei küsitud. Asitõendi vaatlusprotokoll. Käesoleva väärteoasja materjalides on kaks Asitõendi vaatlusprotokolli, 07.01.2020 otsusest ei nähtu, missugune neist on otsuse tegemisel aluseks võetud, otsuses on Asitõendi vaatlusprotokoll nimetatud ainsuses, seega ei ole arvestatud mõlemat protokolli. Kuna 07.01.2020 otsuses on viide videosalvestile Hiseeu, siis selle vaatlus on teostatud Asitõendi 11.11.2019 vaatlusprotokollis. Ka kohtuvälise menetleja esindaja viitas maakohtu istungil justnimelt sellele Asitõendi vaatlusprotokollile, seega lähtub ka maakohus sellest protokollist. Nimetatud 4 vaatlusprotokoll on koostatud 11.11.2019, uurimistoimingu algus oli 21.10.2019 kell 08.03 ja vaatluse viis läbi väärteomenetleja Triin Pihlak. Maakohus nõustub siinkohal kaitsja seisukohaga, et tegemist on lubamatu tõendiga käesolevas väärteoasjas. Nimelt nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Triin Pihlaku poolt digiallkirjastatud 17.12.2019 ettekandest Jõhvi politseijaoskonna juhile, et Triin Pihlak viibis perioodil 21.10.2019 – 01.11.2019 puhkusel. Maakohus nõustub kaitsjaga ka selles osas, et puhkusel viibival ametnikul ei ole õigust uurimistoiminguid teha. Asjaolu, et vaatlusprotokollile on arusaamatutel põhjustel lisatud ka R. T. alkkiri, ei muuda seda protokolli lubatud tõendiks. Vaatlusprotokollist nähtub üheselt mõistetavalt, et vaatluse viis läbi, s.t. teostas menetlustoimingu vaid Triin Pihlak. Valvekaamera salvestis. Maakohtu istungil vaadati läbi valvekaamera salvestis. Kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas maakohtu istungil, et 07.01.2020 otsuse aluseks oli salvestis nimega video.mp
- Nimetatud salvestiselt ei ole näha selle sõiduki registreerimismärk, millest menetlusalune isik mööda läheb, seega ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist oli üldse antud väärteoasjas kõne all oleva sõidukiga Honda CR-V registreerimismärgiga xxxxxx. Samuti on nimetatud salvestiselt näha, et menetlusaluse isiku käsi oli suunatud sõiduauto poole, kuid kas toimus ka kontakt või puudutus, kusagil dokumentaalselt fikseeritud ei ole. ERGO Insurance SE poolt väljastatud õiend kahjujuhtumis nr.
- Nimetatud õiend kannab kuupäeva 17.10.2019, juhtumi toimumise aeg oli 12.10.2019 ja kahjustatud objekt Honda CR-V registreerimismärgiga xxxxxx. Samuti nähtub sellest õiendist, et juhtumi puhul on tegemist kindlustusjuhtumiga, sõiduki kahju on 641,96 €, millest omavastutus on 200 €. Maakohtule jääb täiesti arusaamatuks, kuidas on nimetatud õiend seotud käesoleva väärteoasjaga, seda ei osanud maakohtu istungil seletada ka kohtuvälise menetleja esindaja. Õiendi kohaselt on tegemist juhtumiga 12.10.2019, vastavalt 10.12.2019 väärteoprotokollile ja 07.01.2020 otsusele pani menetlusalune isik väärteo toime 11.10.
- Õiendist ei nähtu, millise kindlustusjuhtumiga on tegemist, kas tegemist on uue, esmakordse juhtumiga või näiteks 05.10.2019 juhtumi, mille õiend on samuti lisatud käesoleva väärteoasja materjalidele, jätkuremondiga. Õiendist ei nähtu, millest koosneb kahju summas 641,96 €. Väärteomenetluses peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ja kontrollima kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Maakohus kontrollis kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olevaid asjaolusid ja materjale ning lisaks ka kõiki teisi maakohtule esitatud materjale. Kokkuvõttes leiab maakohus, et ühegi nimetatud tõendiga ei ole võimalik seostada menetlusalust isikut ja tuvastada tema süü KarS §218 lg.1 järgi. Menetlusaluse isiku kaebus kuulub rahuldamisele. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteoasja menetlus lõpetada. Vastavalt VTMS §23 hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Käesolevas väärteoasjas on kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm esitanud maakohtule taotluse hüvitada kaitsjatasu summas 1710 €. Kaitsja esitas kaks arvet – 11.02.2020 5 ettemaksuarve summas 900 € ja 10.03.2020 arve summas 810 €. Arvete kohaselt sisaldasid summas kaebuse täienduste koostamist, ettevalmistust ja osalemist kohtuistungil. Maakohus peab kaitsja taotlust esitatud arvete osas ja rahuldab selle täielikult. Maakohus nõustub siinkohal kaitsja selgitusega, et tegemist oli keskmisest ajamahukama väärteoasjaga, kuna ka maakohtule on kohtuväline menetleja esitanud väga hulgaliselt materjali, mis ei puutu käesolevasse väärteoasja, kuid mille läbitöötamine selle tuvastamiseks võttis aega. Kohtuvälise menetleja esindaja ei osanud maakohtu istungil mitteasjakohaste materjalide esitamist kuidagi põhjendada ja vastuväiteid kaitsjatasu summale ei esitanud. Eeltoodu alusel kuulub Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku kaitsekulude katteks väljamõistmisele 1710 €, mis tuleb peale kohtuotsuse jõustumist kanda A. C.i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6